2-25-116348/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-116348

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi Guide Expert OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

95 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja:

Osaühing

Europark

Estonia

(registrikood

10811490), lepinguline esindaja jurist M J

Kostja: Guide Expert OÜ

(registrikood 12072223),

seaduslikud esindajad J M ja R H

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

1. Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi Guide Expert OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt Guide Expert OÜ (registrikood 12072223) hageja Osaühing

Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks võlgnevus (leppetrahv) 55 eurot ning

võla sissenõudmiskulud 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja Guide Expert OÜ kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista

välja kostjalt Guide Expert OÜ (registrikood 12072223) hageja Osaühing Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud 510 eurot (s.o

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

lepingulise esindaja kulu 390 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2-25-116348

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 21.08.2025 hagi Guide Expert OÜ (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis 08.12.2023 sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mille

omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia

opereeritaval parkimisalal aadressil Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn. Kontrollimise käigus

leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest parkimistasu oli

maksmata jäetud. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki

omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded (08.12.2023 leppetrahv nr xxx asukohas

Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 15.12.2023),

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale e-postiga 27.12.2023 ja lihtpostiga 24.10.2024

meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu

juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta

siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti

on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega

tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud alal

asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes.

Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik

parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks

sõiduki parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe

lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused

sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib

sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on

kostja sõiduki parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kuivõrd oli olemas

hageja pakkumus ja kostja kui sõiduki omaniku / vastutava kasutaja nõustumus lepingu

sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.

2-25-116348

Poolte vahel ei saa vaidlust olla selles, et leping oli sõlmitud ning sõiduk oli pargitud hageja

opereeritavale parkimisalale, kuivõrd kostja ei ole kordagi ühtegi teistsugust väidet ega tõendit

esitanud.

5. Hageja selgitab, et parkimisalade ja infotahvlite osad fotod võivad olla tehtud erineval

ajal kui kostja sõiduk seal parkis, kuid need kajastavad sõiduki parkimise ajal kehtinud parkimise

tähistusi ja -tingimusi. Hageja ei vaheta oma parkimistingimusi sageli (Tallinna Ringkonnakohtu

08.10.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-123666 p 39). Kehtivast kohtupraktikast ei tulene hagejale

kohustust pildistada ka parkla parkimistingimusi selliselt, et fotodelt oleks nähtav ajatempel,

milline nõue kehtib üksnes leppetrahvinõudele (Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus tsiviilasjas nr

2-22-122867, p 52).

6. Hageja lisab, et vaidlusalusel kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik

kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures

kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud eelnimetatud kuupäeval nimetatud parkimisalal.

7. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh

parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on

Transpordiametist saadud teabe (hagiavalduse lisa 4) alusel kostja.

8. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale

parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna parkimistasu maksmata ning parkimise

algusaeg ei olnud fikseeritud ka kellaga, mis andnuks 30 min tasuta parkimisõigust. Järelikult

parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi.

Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis

hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, s.o 08.12.2023 (hagiavalduse lisa 3), täites

leppetrahvinõude mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse TsÜS § 70 mõttes.

Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 55 eurot.

9. Kohtueelselt saatis hageja 27.12.2023 (e-postiaadressile xxx) ja 24.10.2024 (lihtpostiga

aadressile xxx) kostjale meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsetele aadressidele

(hagiavalduse lisad 5-6). Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud oma kohustust täitma.

Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131

lg 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega sõiduki

omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning meeldetuletuskirjade saatmise kulu.

Kostja vastuväited

10. Kostja on esitanud 22.08.2025 ja 28.08.2025 hagile vastuse, milles vaidleb

hagiavaldusele vastu. Kostja esitas järgmised vastuväited: 1) hageja esitatud fotodel puuduvad

viited parkimistingimustele (infotahvlid, liiklusmärgid), mis tõendaks, et tegemist oli eraparklaga

ja kostja parkis 08.12.2023 hageja hallataval tasulisel parkimisalal; 2) hageja ei ole tõendanud, et

kostja on parkimistingimusi rikkunud; 3) hageja pole tõendanud leppetrahvi kostjale

kättetoimetamist (e-kirja ja lihtkirja saatmine ei tõenda nõude kättesaamist); 4) hageja pole

tõendanud, et fotodel olevad parkimistingimused kehtisid ka väidetavad rikkumise ajal (s.o

08.12.2023); 5) sissenõudekulud on ebaproportsionaalsed. Hagi rahuldamise korral palub kostja

vähendada hageja menetluskulusid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

2-25-116348

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-

21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

12. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3

500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

15. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

16. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud

järgmised üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

17. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja

oli 08.12.2023 sõiduki registreerimismärgiga xxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks. Nimetatud

asjaolu on tõendatud ka väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega

2-25-116348

(hagiavalduse lisa 4, dtl 38), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja

registrikoodiks 12072223, mis kuulub äriregsitri andmetel Guide Expert OÜ-le. Kohus loeb

tsiviilasja materjalidega (lisa 3; dtl 34-37) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis

08.12.2023 aadressil Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt

opereeritaval parkimisalal.

18. Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitati kostjale leppetrahvinõue (08.12.2023 leppetrahv nr xxx asukohas

Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn summas 55 eurot, maksetähtajaga 15.12.2023)

kogusummas 55 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata.

19. Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi ja võla sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 95 eurot, kuivõrd pooled ei ole

üksmeelel selles osas, kas kostja on hagejaga parkimislepingu sõlminud ja seda rikkunud ning

kas hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega

analüüsida järgmist: kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (sh kas kostja sõiduk

parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja opereeritaval parkimisalal) (I); kas kostja on

parkimislepingut rikkunud (s.t kas kostja jättis parkimise fikseerimata ja parkimistasu maksmata)

(II); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja

jooksul pärast rikkumise tuvastamist (III). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja

vastu leppetrahvi summat ületavas osas (s.o sissnõudekulude nõue) ja menetluskulude

hüvitamise nõue on põhjendatud (IV).

20. Hageja leiab, et parkimisleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja sõiduk

registreerimismärgiga xxx oli pargitud 08.12.2023 aadressil Vanasadam D-terminali parkla,

Tallinn, s.o hageja poolt opereeritaval parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes, kuna

parkimistasu maksmata ning parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud ka kellaga, mis andnuks 30

min tasuta parkimisõigust. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise

eest tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel

toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide

tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja

(kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel)

lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagiavalduse lisaga 2 ja 3 tõendanud, et

tegemist oli hageja hallatava parklaga ning hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid

vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi

väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 2 ja 3 esitatud fotodega. Kostja tähtaegselt (s.o

15.12.2023) leppetrahvi ei tasunud, mistõttu saatis hageja kostjale 27.12.2023 (e-postiaadressile

xxx) ja 24.10.2024 (lihtpostiga aadressile xxx) meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsetele

aadressidele.

21. Kohus luges käesoleva otsuse punktis 17 tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki

registreerimismärgiga xxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalusel kuupäeval, s.o

vastavalt 08.12.2023 seisuga, kostja ehk Guide Expert OÜ (hagiavalduse lisa 4, dtl 38). Kohus

selgitab lisaks, et juriidiliseks isikuks oleva kostja puhul eeldatakse, et tehing on tehtud

majandus- või kutsetegevuses isiku nimel, kuivõrd on selge, et juriidiline isik ise sõidukit juhtida

ei saa. Seega järelikult saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja Guide Expert OÜ vahel,

kuivõrd kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.

(I)

22. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud fotodel puuduvad viited parkimistingimustele

(infotahvlid, liiklusmärgid), mis tõendaks, et tegemist oli eraparklaga ja kostja parkis 08.12.2023

hageja hallataval tasulisel parkimisalal.

2-25-116348

23. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 08.12.2023 parkimislepingu liiklus- ja

teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja parkimisalal ning kostjale pidi olema

aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga. Nimelt nähtub

hagiavaldusele lisatud lisast 2 ja 3 (dtl 32-33; dtl 34-37), s.o vaidlusalusest parkimisalast tehtud

fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Hagi lisast 2 (dtl

32) nähtub, et parkimisala on tähistatud EUROPARK märgiga, mis viitab eraparklale. Samuti on

liiklusmärk 575a „Parkla“ ja selle all parkimistingimused (parkimiskellaga 30 min tasuta ja

tasulised tariifid). Märgi all on kirjas „Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Hageja on esitanud

lepingutingimuste teksti lisas 2 (dtl 33). Eelnimetatud lisadega on tõendatud, et tegemist on

eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema

kostjale ka nähtavad ja arusaadavad. Hagiavalduses on selgelt välja toodud, et parkla sissesõidu

juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale

sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks

kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole võimalik Vanasadam D-terminali

parkla, Tallinn tasuta parkida (v.a parkimiskellaga 30 minutit), mida tõendavad hagiavalduse

lisas 2 (dtl 32-33) esitatud parkimistingimused. Lisaks on fotodelt (hagiavalduse lisa 2; dtl 32)

näha, et parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka

autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et

parkimine on tasuline.

24. Lisaks on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude

tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Sellisel juhul tuleb parkijal vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendada, et vaidlusalust autot ei

ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud hetkel ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis

viitaks, et sõiduk paikneks mujal kui Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn parkimisala.

25. Seega on hageja poolt tõendatud, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid

ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus leiab, et iga

keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla

operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused ning kostja väide, et tal polnud võimalik

aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga, ei oma asjas tähtsust.

Hageja on tõendanud, et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte, kes

opereerib aadressil Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi

väljastamise kuupäeval).

26. Kohus selgitab, et tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist

tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada

saada. Hageja on fotodega (dtl 32-33) tõendanud, et tingimused olid parklas olemas ning need on

saanud lepingu osaks. Kostja sõiduk sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja

pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel

(kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile

sisenedes ja seal parkides.

27. Kostja väidab, et hageja pole tõendanud, et fotodel olevad parkimistingimused kehtisid ka

väidetavad rikkumise ajal (s.o 08.12.2023).

28. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla

haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha ning seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel

ajal seal ei pargitud (vt ka Riigikohtu 06.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430 p 18). Seega ei

pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea

sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli

2-25-116348

ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole väitnud ja tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval

kehtisid parkimisalal teistsugused parkimistingimused või et kostja ei parkinud nimetatud

parkimisalal. Hageja on esitanud parkimisalal kehtinud parkimistingimused hagi lisa 2 (dtl 32-

33).

29. Kostja on esitanud väite ka selle kohta, et sõiduki parkimise asukoht ei ole hageja fotodelt

tuvastatav. Hageja esitatud fotodelt (hagi lisa 3; dtl 35-37), mis on tehtud leppetrahvi

väljastamise kuupäeval koos kostja sõidukiga, on selgelt näha, et nende fotode taust ühtib

fotodega (dtl 32), mis kajastavad parkimistingimusi ja millest foto nr 1 on tehtud leppetrahvi

väljastamise kuupäeval. Nii nähtub näiteks hagi lisas 3 toodud foto nr 3 vasakul üleval nurgas

Kochi Ait ja paremas nurgas Nautica keskus, mis on näha ka hageja 02.09.2025

menetlusdokumendi lisas 1 esitatud fotodel (dtl 76-77). Lisaks on hageja esitanud 02.09.2025

menetlusdokumendis parkimistrahvi väljastamisel tehtud fotode meta-andmed (dtl 81), mis

muuhulgas kajastavad fotode koordinaate. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse järgi asub

kostja sõiduk esitatud koordinaatide kohaselt aadressil Vanasadama D-terminali parkla (EP243,

1677), Tallinn.

30. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek,

mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel

selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-

75-10, p 14).

31. Kohus on otsuse p-des 22-30 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping

VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe.

(II)

32. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, jättes parkimise

nõuetekohaselt fikseerimata ja parkimise eest tasumata.

33. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud.

34. Tsiviilasja materjalidest (dtl 35-37) nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk xxx oli pargitud

Vanasadam D-terminali parkla, Tallinn parkimisalale ning kostja ei ole parkimise algusaega

parkimiskellaga fikseerinud. Hageja esitatud parkimistingimustest (lisa 2, dtl 32-33)

nähtuvalt on parkimisala selgelt tähistatud. Hagiavalduse lisas 2 on toodud fotolt 1 (dtl 32),

mis on tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval (s.o 08.12.2023 kell 10:58), on nähtav nii

teavitusmärk (hinnakiri, tsoon) kui ka hageja Europark Estonia infotahvel.

Parkimistingimustest (dtl 32-33) nähtub selgelt, et tegemist on tasulise parkimisalaga, kus

tuleb parkimise eest tasu maksta ning tasuta on võimalik parkida üksnes 30 minutit

parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimisel. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta

parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t

parkimistasu maksmata ning parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud ka kellaga, mis

andnuks 30 min tasuta parkimisõigust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest

tasunud või märkinud parkimise algusaja, mis andnuks kostjale 30 minutit tasuta

parkimisõigust.

2-25-116348

(III)

35. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue

on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.

36. Kostja selgitab, et hageja pole tõendanud leppetrahvi kostjale kättetoimetamist (e-kirja ja

lihtkirja saatmine ei tõenda nõude kättesaamist).

37. Hagiavalduse lisaga 3 ning neis esitatud fotodega (dtl 34; dtl 36-37) on tõendatud, et

hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist (s.o

08.12.2023), paigutades leppetrahvinõude kostja sõiduki tuuleklaasi ja kojamehe vahele. Tehtud

fotodelt on selgelt tuvastatav, et leppetrahv on asetatud sõiduki kojamehe ja tuuleklaasi vahele.

Riigikohus on selgitanud, et kui leppetrahv jäetakse sõiduki kojamehe vahele, siis on

parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul teavitatud leppetrahvist.

Leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe vahele on praktikas tavapärane viis, kuidas

parkimisoperaatorid parkimistingimuste rikkumisest teavitavad. Seega on leppetrahvinõuded

esitatud mõistlikul viisil ja aja jooksul TsÜS § 70 mõttes.

38. Lisaks on Riigikohus lahendi nr 2-19-14714 p-s 11.2 selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi

on ekiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse,

kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel

juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle kohta Riigikohtu 18. aprilli

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15- 6538/82, p 14). /.../ Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud

adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2

teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk. Eeltoodust tulenevalt saab

lugeda tõendatuks hageja väite selle kohta, et ta on saatnud kostjale võlgnevuste osas

meeldetuletusi. Kuna kostja teatele ei reageerinud, oli põhjendatud hageja poolt võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtu poole pöördumine.

39. Kohus selgitab täiendavalt, et parkimiskorraldajal puudub seadusejärgne kohustus saata

täiendavaid meeldetuletusi tasumata jäänud leppetrahvide kohta. Seega ei ole leppetrahvi

sissenõudmise eelduseks meeldetuletuskirja saatmine, mistõttu pole iseenesest tähendust sellel,

kas kostja sai kätte registrijärgsel aadressil edastatud nõudekirjad (Tallinna Ringkonnakohtu

lahend nr 2-21-121615, p 13).

40. Kohus on otsuse p-des 22-30 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping

VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna

kostja on parkimislepingut rikkunud (jätnud parkimise fikeerimata ja parkimise eest tasumata, vt

ka otsuse p-d 32-34) ja jätnud leppetrahvinõude 55 eurot tähtajaks tasumata (VÕS § 100), on

hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi. Seega kostja poolt kuulub

tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahv 55 eurot.

(III)

41. Kostja hinnangul on ka parkimistrahv 55 eurot ebamõistlik.

42. Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel,

kuid üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.

43. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline

kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja

sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on

ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-68-16, p 36).

Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

2-25-116348

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab samas, et

leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb

poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p

12).

44. Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt

poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes

preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste

täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv

ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv

tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui

miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).

45. Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat

ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole

kostja kahjuks oluliselt rikutud. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et

Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline

parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 p 1 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal

parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda viivistasu 31 eurot. Seega kohtu

hinnangul vastab käesoleval ajal, mh arvestades üldist hinnatõusu, hageja nõutud ja

parkimisnõuete rikkujatele väljastatud leppetrahv n-ö turuolukorrale. Kuna äriühingu

eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning

seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on

kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku

ruumi kasutamise puhul rakendatavad sanktsioonid. Seega kohus leiab, et parkimistrahv 55

eurot kui sanktsioon parkimistingimuste rikkumise eest, on parkimisteenuse osutamise

valdkonnas tavapärane.

46. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised

ning kostja poolt kuuluvad tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahv 55 eurot.

(IV)

47. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas

osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot ning hageja menetluskulud, on põhjendatud.

48. Kohus selgitab, et kostjal oli võimalus sissenõudmiskulude tekkimist vältida, kui ta oleks

talle väljastatud leppetrahvi tasunud tähtaegselt ning asja materjalidest nähtub, et hageja on

ka oma meeldetuletuskirjades kostjat informeerinud sellest, et kui võlgnevust vabatahtlikult

ei likvideerita, siis pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtusse, millega kaasnevadki

täiendavad menetluskulud.

49. Kohus märgib, et VÕS § 1131 lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga (40 eurot),

mille võlausaldaja võib sisse nõuda, kui võlgnik on sattunud kohustuste nõuetekohasel

täitmisel viivitusse ja tegemist on majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga, kelleks

2-25-116348

kostja ka antud juhul on. Samas kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt

võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk

tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis

peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid

ehk kahju. Seega hagejal ei ole üldse kohustust saata kostjale meeldetuletuskirjasid, et nõuda

sissenõudmiskulusid.

50. Tsiviilasja materjalidest (hagiavalduse lisa 1; dtl 28-31; lisa 4; dtl 38) nähtub, et hageja on

teinud päringud erinevatesse registritesse (Transpordiamet, äriregister), et saada teada

sõiduki omanik/vastutav kasutaja ning et saadud andmete alusel saata kostjale

meeldetuletuskiri. Kõik eelnev on kulu, mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui leppetrahv

oleks tasutud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on vastavate päringute tegemine ja

meeldetuletuskirjade saatmine võla sissenõudmisega tekkiv kulu, mitte hagejapoolne

pahatahtlik käitumine, millele kostja on oma vastuses viidanud.

51. Lisaks on hageja saatnud 27.12.2023 (e-postiaadressile xxx) ja 24.10.2024

(lihtpostiga aadressile xxx) kostjale meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsetele aadressidele

(hagiavalduse lisad 5 ja 6; dtl 39-42). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla

sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja

äriregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku meeldetuletuskirjade saatmisega kostjale. VÕS §

1131

lg 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Hageja väljastas leppetrahvi 08.12.2023 ning

leppetrahvid tuli tasuda vastavalt hiljemalt 15.12.2023, mistõttu muutus leppetrahv

sissenõutavaks vastavalt alates 16.12.2023 ning kostja oli alates 16.12.2023 oma kohustuse

täitmisega viivituses, kuivõrd jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Kohtu hinnangul on

sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks.

52. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahv 55 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulud

40 eurot, kokku 95 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi,

mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

54. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

55. Hageja on 03.09.2025 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud

järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 510 eurot ilma

käibemaksuta (s.o 4,25 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).

56. Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud.

2-25-116348

57. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.

58. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud

riigilõiv 100 eurot.

59. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel

kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

60. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja

töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

61. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja

keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja

tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist

tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks.

62. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud ja kohus on

kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

63. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 4,25 tundi, s.o hagiavalduse

koostamine 1,25 tundi, hageja 02.09.2025 seisukoha koostamine 2,75 tundi ja

menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et

üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada

2-25-116348

tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42

muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid

kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri

rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses

saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

64. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud

sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt.

Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise

hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja

keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja

täiendav seisukoht) ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud

ajakuluks kokku 3,25 tundi (hagiavaldus 1 tund, täiendav seisukoht 2 tundi ja

menetluskulude nimekiri 0,25 tundi). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 390 eurot (3,25 x 120).

65. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal

510 eurot (100+20+390). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul

vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

66. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

67. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik