2-23-5187/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5187

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company

vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

5576,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja Ryanair Designated Activity Company (välismaa

registrikood 104547), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristi Sild

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõista Ryanair

Designated Activity Company-lt Flagito OÜ kasuks välja 3009,17 eurot (hüvitis 1600 eurot

ning lennu tühistamisega seotud kulud summas 1409,17 eurot).

2. Tunnistada käesolev kohtuotsus punkti 1 osas viivitamata täidetavaks.

3. Välja mõista Ryanair Designated Activity Company-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis 1600

eurot, võla sissenõudmiskulud 320 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1430,82 eurot

ning viivis tasumata põhinõude summalt (4609,17 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 18.09.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud Ryanair Designated Activity Company kanda. Mõista Ryanair

Designated Activity Company-lt Flagito OÜ kasuks välja menetluskulud 944 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (18.09.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Flagito OÜ (avaldaja, hageja) esitas 04.04.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu

avalduse Ryanair Designated Activity Company (võlgniku, kostja) vastu. 12.04.2023 väljastas

Harju Maakohus Euroopa maksekäsu, millele võlgnik esitas vastuväite. Harju Maakohtu

06.06.2023 määrusega lõpetati Euroopa maksekäsumenetlus ja määrati jätkata menetlust Flagito

OÜ nõudes Ryanair Designated Activity Company vastu hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 18.07.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitise summas 3 200, kahju hüvitise summas

1409,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 110,18 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning

sissenõudmiskulud summas 320 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagi kohaselt oli reisijatel A. S. ja K. T. kinnitatud broneering T8I4PS kostja 01.02.2022 lennule

XXX lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Itaalia (Milano). Nimetatud lend hilines enam

kui 5 tundi. Reisijad A. S. ja K. T. loovutasid 07.02.2022 nõude hagejale. 12.05.2022 esitas

hageja kostjale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi: Määrus) alusel

nõude, mis antud juhul on 400 eurot reisija kohta (s.o kokku 800 eurot).

Reisijatel L. K. ja M. M. oli kinnitatud broneering OFQLMN kostja 28.05.2022 lennule XXX

lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Prantsusmaa (Pariis). Nimetatud lend hilines enam kui

4 tundi. 14.06.2023 loovutas L. K. ja 03.07.2023 loovutas M. M. oma nõuded hagejale.

04.04.2023 esitas hageja kostjale Määruse alusel nõude, mis antud juhul on 400 eurot reisija

kohta (s.o kokku 800 eurot).

Reisijatel T. T. ja K.-L. L. oli kinnitatud broneering DF4LJD kostja 21.10.2022 lennule XXX

lähtepunktiga Itaalia (Milano) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). 20.10.2022 teavitas kostja reisijat

lennu XXX tühistamisest. Kostja pakutud lend oleks toimunud 4 päeva hiljem. Kuna kostja ei

pakkunud mõistlikku asenduslendu ostsid reisijad ise uued lennupiletid 23.10.2022 väljuva

lennule marsruudil Milano-Tallinn. Uute piletite hind oli 487,43 eurot. 08.11.2022 loovutasid

reisijad oma nõuded hagejale. Hiljemalt 02.04.2023 esitati kostjale Määruse alusel nõue, mis

antud juhul on 1287 (400+400+487,43) eurot.

Reisijatel E. M.-S. ja R. S. oli kinnitatud broneering F6JKFL kostja 21.10.2022 lennule XXX

lähtepunktiga Itaalia (Napoli) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Eelnimetatud lend tühistati.

Reisijatele ei pakutud asenduslendu ega täidetud hoolitsuskohustust. Seetõttu pidid reisijad

ostma ise lennupiletid sihtkohta jõudmiseks ning kandma täiendavaid kulutusi kogusummas

922,17 eurot: a) uued lennupiletid 408,77 eurot; b) majutusega seotud kulud summas 333 eurot;

c) laevapiletid summas 42,60; d) taksoteenus 32 eurot; e) toit summas 105,80 eurot. 03.11.2022

loovutas E. M.-S. ja 08.11.2022 loovutas R. S. oma nõuded hagejale. 28.12.2022 esitas hageja

kostjale Määruse alusel nõude, nõudes hüvitist summas 400 eurot reisija kohta (s.o kokku 800

eurot) ja kulude hüvitamist.

Hagi kohaselt reisijate V. J. ja J. J. osas hageja käesolevas tsiviilasjas nõuet ei esita.

Hüvitisi välja maksma kohustatud isikuks on tegutsev lennuettevõtja. Lendude opereerijaks oli

kostja. Reisijad saavad tugineda õigusele saada hüvitist, kui hilinenud lennu tõttu reisijad

kaotavad kolm tundi või rohkem. Lennumarsruudi Tallinn-Milano mõõdetud vahemaaks on 1832

kilomeetrit ja lennumarsruudi Tallinn-Pariis mõõdetud vahemaaks on 1829 kilomeetrit.

Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude hilinemise

tõttu hüvitist.

Lennu tühistamise korral on reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt

Määruse artiklile 7. Lennumarsruudi Milano-Tallinn mõõdetud vahemaaks on 1832 kilomeetrit

ja lennumarsruudi Napoli – Tallinn mõõdetud vahemaaks on 2188 kilomeetrit. Hagejal on õigus

nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude tühistamise eest hüvitist, kui ei esine Määruse

artikli 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et vaidluse

all olevate lendude tühistamine/pikaajaline hilinemine oli tingitud üksnes erakorralistest

asjaoludest ning lennutõrke vältimiseks olid võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed.

Kostja ei täitnud hoolsuskohustust, mistõttu reisijad T. T. ja K.-L. L. pidid ise kandma

täiendavaid kulusid kogusummas 487,43 eurot. Samuti pidid reisijad E. M.-S. ja R. S. kandma

täiendavaid kulusid kogusummas 922,17 eurot. Hagi kohaselt on eeltoodu käsitletav varalise

kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes.

Hagi kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist alates kostjale kahjuhüvitiste

tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni

(04.04.2023) summas 110,18 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõude summalt 4609,17

eurot alates maksekäsu esitamisest 05.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras protsendina.

Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 320 eurot (8 reisija eest). Hageja hinnangul

on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole oma

kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja

saamist või Euroopa maksekäsu menetluses. Võlgnik (kostja) on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja on seisukohal, et kostja ei vabane kohustusest

maksta hüvitist, kuivõrd Itaalias esinenud streik oli ettenähtav ning tegelikkuses oli võimalik

21.10.2022 lende teostada. Kostja ei võtnud lennu planeerimise etapis mõistlikult arvesse

võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu hilinemise ja tühistamise riski.

Lisaks ei ole kostja tõendanud, et täidetud on määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 teise

kumulatiivse alusena kõik vajalikud meetmed. Asjaomase lennuvõtja kohustusega pakkuda ja

korraldada teekonna muutmist, kaasneb kostjal kohustus tõendada, et teekonda muudeti

kavandatud moel esimesel võimalusel.

Hageja ei vaidlusta asjaolu, et 21.10.2022 toimus Itaalias streik. Samas ei ole hageja hinnangul

tõendatud, et hagiavalduses toodud lende ei olnud võimalik 21.10.2022 planeeritud ajal või

ajaliselt hiljem teostada. Streigi ajal oli kaks võimalikku ajavahemikku, mille jooksul oli

võimalik lende teostada. Lend XXX oli planeeritud väljuma 09:45 CET (07:45 UTC), mil ei

olnud takistust lendude teostamiseks. Kostja aga otsustas lennu tühistada. Lend XXX oli

planeeritud väljuma 15:50 CET (17:50 UTC), s.o 1 tund ja 10 minutit enne lendude piirangu

lõppu. Kostja ei ole tõendanud, miks ei olnud võimalik lennu väljumisaega nihutada 1 tunni ja 10

minuti võrra. Selle asemel otsustas kostja lennu tühistada. Hageja on seisukohal, et kostja ei

võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid vaidluse all olevate lendude tühistamise vältimiseks.

Kostjale oli hiljemalt kuus päeva enne 21.10.2022 toimuma pidanud lendude marsruudil Napoli-

Tallinn ja Milano-Tallinn väljumist teada, et 21.10.2022 toimub streik. Kostja teavitas reisijaid

lennu tühistamisest alles 20.10.2022, s.o üks päev enne lennu toimumist.

Hageja on seisukohal, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid, sh reisijatele ei

pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund

enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud

saabumisaega. Hageja leiab, et mõistliku hoolitsuse (sh mõistlik asenduslend) aktiivselt

pakkumata jätmine on kostja teadlik valik. Kostja kirjeldab enda kodulehel, kuidas reisija peaks

ise võtma hoolitsuse saamiseks aktiivse rolli. Eeltoodu on aga kohtupraktikaga vastuolus.

3. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu.

07.09.2023 vastuse kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet osaliselt, summas 1 600 eurot (s.o

hüvitis 4x400 eurot reisijatele A. S., K. T. ja L. K., M. M.). Lisaks avaldas kostja, et on nõus

reisijatele E. M.-S., R. S. (broneeringu nr F6JKFL, lend 21/10/2022, NAP-TLL) hüvitama

218,95 eurot (tühistatud piletite hüvitis).

Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu leides, et vaidlusalused 21.10.2022 lennud tühistati

Itaalia lennukontrollikeskuse töötajate üleriigilise streigi, s.o erakorralise asjaolu, tõttu. Kostja

tõi välja, et eelnimetatud erakorraline asjaolu ei ole omane lennuettevõtja tavalisele tegevusele

ning lennuettevõtjal puudus selle üle tegelik kontroll. Kuna Itaalia streik oli väga laiapõhjaline ja

lennuliiklust oluliselt piirav, ei olnud lennuettevõtjal võimalik võtta tarvidusele ka mistahes

meetmeid, et reisijad planeeritud ajaks sihtkohta jõuaks. Kostja asus seisukohale, et täidetud on

määruse 261/2004 artikkel 5.3 eeldused ning kostjal ei ole kohustust hageja poolt nõutud hüvitisi

ega kõrvalnõudeid maksta. Kostja ei nõustu hageja väitega, et reisijate suhtes jäeti täitmata

asenduslennu pakkumise ja muud hoolitsuskohustused. Kostja teavitas reisijaid nende õigustest

ning pakkus piletite ümbersuunamist. Reisijatele aga pakutud variandid ei sobinud ning nad

otsustasid kostja abi mitte kasutada. Kostja on seisukohal, et kuna ta ei ole määruse 261/2004

artiklist 8 tulenevaid kohustusi rikkunud, puudub alus kahjuhüvitise maksmiseks.

18.03.2024 menetlusdokumendis tõi kostja välja, et on hageja nõudeid täiendavalt kontrollinud

ja tunnistab hageja nõuet kokku summas 2 533,92 eurot, s.o 800 eurot - reisijad A. S., K. T.

(broneeringu nr T8I4PS), 800 eurot - reisijad L. K., M. M. (broneeringu nr OFQLMN); 703,22

eurot - reisijad E. M.-S., R. S. (broneeringu nr F6JKFL) ja 230,70 eurot - reisijad T. T. ja K.-L.

L. (broneeringu nr DF4LJD).

18.03.2024 menetlusdokumendi kohaselt on kostja reisijatele E. M.-S., R. S. (broneeringu nr

F6JKFL, lend 21/10/2022, NAP-TLL) hüvitanud 218,95 eurot. Kostja on nõus broneeringu nr

F6JKFL osas lisaks tasuma hüvitatud summa ja asenduslennu vahe 189,82 eurot + hotelli

maksumuse 333 eurot + laevapileti 42,60 eurot + takso 32 eurot + toidu 105,80 eurot, kokku

703.22 eurot. Reisijate T. T. ja K.-L. L. (broneeringu nr DF4LJD) osas on kostja juba hüvitanud

256,38 eurot ning kostja on nõus hüvitama juba makstud summa ja asenduslennu maksumuse

vahe summas 230,70 eurot.

Kostja seisukoha kohaselt ei nõustu ta hüvitise nõudesummaga kokku 1 600 eurot, s.o hüvitis

summas 800 eurot reisijate T. T. ja K.-L. L. osas, hüvitis summas 800 eurot reisijate E. M.-S. ja

T. S. osas. Kostja ei nõustu ka eelnimetatuga seotud kõrvalnõuetega. Kostja jääb seisukoha

juurde, et 21.10.2022 lendude NAP (Napoli) – TLL (Tallinn) ja BGY (Milano Bergamo) – TLL

(Tallinn) tühistamise eest hüvitiste nõudmine ei ole põhjendatud. Lennud tühistati seoses Itaalia

lennundustöötajate üleriigilise streigiga. See, et streigi toimumine oli lennufirmale ettenähtav, ei

anna reisijatele hüvitise nõudmise õigust. Streigi toimumine ei olnud kostjale teada enne

lennuplaani koostamist ning kostja ei saanud lennuplaani koostamise etapis streiki arvesse võtta.

See, et kostja sai streigist muned päevad enne streigi toimumist teada, ei tähenda, et see asjaolu

allus kostja kontrollile või et kostja oleks saanud ennetada lendude tühistamist nagu hageja

väidab. Kostjal ei olnud võimalust lennu tühistamist vältida mis tahes mõistlike meetmetega.

Kostja tõi välja, et kuivõrd streik oli üleriigiline, pikaajaline ja puudutas kõiki Itaalia lennujaamu

ja ka enamusi Itaaliasse suunduvaid ja sealt väljuvaid lennuettevõtjaid, siis ei oleks olnud

võimalik kasutada teisi lennuettevõtjaid asenduslennu otsimiseks – ka teise lennuettevõtja

kasutamine ei oleks aidanud reisijatel õigeaegselt ega mõistliku viivitusega sihtkohta saabuda.

Streigi tagajärjena jäeti kokku ära väga suur arv lende (ainuüksi Ryanair pidi tühistama 603

lendu). See mõju oli kumulatiivne - ka teised lennuettevõtjad pidid leidma oma reisijatele

asenduslennud ning ka teistel lennuettevõtjatel oleks olnud võimatu või ebamõistlikult keeruline

pakkuda hagejale nõudeid loovutanud reisijatele asenduslendu varasemal ajal. Kostja leiab, et

seega on antud juhul täidetud määruse 261/2004 artikkel 5.3 eeldused ning kostjal ei ole

kohustust hageja poolt nõutud hüvitisi summas kokku 1600 eurot ning selle nõudega seotud

kõrvalnõudeid (sh viivis ja sissenõudmiskulud) maksta ning hagi tuleb jätta selles osas

rahuldamata.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

5. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2

ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

- reisijatel A. S. ja K. T. oli kinnitatud broneering T8I4PS kostja 01.02.2022 lennule XXX

marsruudil Eesti (Tallinn) - Itaalia (Milano). 01.02.2022 lend hilines enam kui 5 tundi (dtl 63).

Reisijad loovutasid 07.02.2022 nõuded hagejale (dtl 66-73) ning 12.05.2022 esitas hageja

kostjale nõudekirja nõudesummaga 800 eurot (dtl 74-75);

- reisijatel L. K. ja M. M. oli kinnitatud broneering OFQLMN (dtl 76,77) kostja 28.05.2022

lennule XXX marsruudil Eesti (Tallinn) – Prantsusmaa (Pariis). 28.05.2022 lend hilines enam

kui 4 tundi. Reisijad loovutasid 14.06.2023 nõuded hagejale (dtl 78-85) ning 04.04.2023 esitas

hageja kostjale nõudekirja nõudesummaga 800 eurot (dtl 86);

- reisijatel T. T. ja K.-L. L. oli kinnitatud broneering DF4LJD (dtl 87-90) kostja 21.10.2022

lennule XXX lähtepunktiga Itaalia (Milano), sihtpunktiga Eesti (Tallinn). 20.10.2022 teavitas

kostja reisijaid lennu tühistamisest (dtl 91-94). Reisijad ostsid ise uue lennupileti 23.10.2022

väljuvale lennule marsruudil Milano-Tallinn maksumusega 487,43 eurot (dtl 95-97). Reisijad

loovutasid 08.11.2023 nõuded hagejale (dtl 98-105) ning hiljemalt 02.04.2023 esitati kostjale

nõudekirja nõudesummaga 1 287 eurot (dtl 106-107);

- reisijatel E. M.-S. ja R. S. oli kinnitatud broneering F6JKFL (dtl 108-112) kostja 21.10.2022

lennule XXX marsruudil Itaalia (Napoli) - Eesti (Tallinn). 20.10.2022 teavitas kostja reisjaid

lennu tühistamisest (dtl 113-115). Reisijad ostsid ise lennupileti sihtkohta jõudmiseks ning

kandsid täiendavaid kulutusi kokku summas 922,17 eurot (dtl 116-126). Reisija E. M.-S.

loovutas 03.11.2023 ning reisija R. S. loovutas 08.11.2022 nõuded hagejale (dtl 127-134).

28.12.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja (dtl 135);

6. Reisijad on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2

kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub

uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele

võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi

võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja

vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.

7. Esmalt käsitleb kohus 01.02.2022 lennu XXX ning 28.05.2022 lennu XXX hilinemisega

seotud hüvitisnõudeid. Hageja nõuab nimetatud lendude hilinemisega seoses kostjalt Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi määrus 261/2004) alusel hüvitist kokku

summas 1600 eurot.

8. Käesolevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et reisijatel A. S. ja K. T. oli kinnitatud

broneering kostja 01.02.2022 lennule XXX marsruudil Eesti (Tallinn) - Itaalia (Milano), milline

hilines üle 5 tunni ning reisijatel L. K. ja M. M. oli kinnitatud broneering kostja 28.05.2022

lennule XXX marsruudil Eesti (Tallinn) – Prantsusmaa (Pariis), milline hilines üle 4 tunni.

Vaidlust ei ole ka selles, et eelnimetatud lende opereeris kostja, lennumarsruudi Tallinn-Milano

mõõdetud vahemaaks on 1832 kilomeetrit ning lennumarsruudi Tallinn-Pariis mõõdetud

vahemaaks on 1829 kilomeetrit.

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 (edaspidi määrus 261/2004), millega

kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise

või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus

nr 295/91 artikli 7 (1) b kohaselt, kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist

kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning

kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Kuigi määrus nr 261/2004 ei näe

lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile 7, on Euroopa Liidu Kohus asunud

liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61 seisukohale, et hilinenud lendude reisijad

võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui

nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad

oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või

hiljem.

10. Kostja on käesolevas tsiviilasjas tunnistanud 07.09.2023 menetlusdokumendis hageja

hüvitisnõudeid, mis tulenevad 01.02.2022 lennu XXX marsruudil Eesti (Tallinn) - Itaalia

(Milano) ning 28.05.2022 lennu XXX marsruudil Eesti (Tallinn) – Prantsusmaa (Pariis)

hilinemistest (reisijad A. S., K. T., L. K., M. M.). Kostja on palunud nimetatud osas hagi

rahuldada. Kohus käsitleb eelnimetatut TsMS § 394 lg 2 p 2 ja § 440 lg 3 kohaselt hagi

õigeksvõtuna ning rahuldab 1600 euro osas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

11. Järgevalt käsitleb kohus 21.10.2022 lendude XXX ning XXX tühistamisega seotud nõudeid.

Hageja nõuab nimetatud lendudega seoses kostjalt määruse 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b

alusel hüvitist kogusummas 1600 eurot ning kahjuhüvitist summas 1409,17 eurot.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et reisijatel T. T. ja K.-L. L. oli kinnitatud broneering

kostja 21.10.2022 lennule XXX marsruudil Itaalia (Milano) – Eesti (Tallinn) ning reisijatel E.

M.-S. ja R. S. oli kinnitatud broneering kostja 21.10.2022 lennule XXX marsruudil Itaalia

(Napoli) - Eesti (Tallinn). Vaidlust ei ole ka selles, et eelnimetatud lende opereeris kostja,

lennumarsruudi Milano-Tallinn mõõdetud vahemaaks on 1832 kilomeetrit, lennumarsruudi

Napoli-Tallinn mõõdetud vahemaaks on 2 188 kilomeetrit ning lennud tühistati Itaalia

lennukontrollikeskuse töötajate üleriigilise streigi tõttu.

13. Kohus on käesoleva tsiviilasja menetluses esitatud tõendite alusel tuvastanud, et reisijatel T.

T. ja K.-L. L.il oli kinnitatud broneering DF4LJD (dtl 87-90) kostja 21.10.2022 lennule XXX

marsruudil Itaalia (Milano) - Eesti (Tallinn) ning reisijatel Elle M.-S. ja R. S. oli kinnitatud

broneering F6JKFL (dtl 108-112) kostja 21.10.2022 lennule XXX marsruudil Itaalia (Napoli) -

Eesti (Tallinn). 20.10.2022 teavitas kostja reisijaid lennu tühistamisest (dtl 91-94, 113-115).

Reisijad T. T. ja K.-L. L. ostsid ise uue lennupileti 23.10.2022 väljuvale lennule marsruudil

Milano - Tallinn maksumusega 487,43 eurot (dtl 95-97) ning reisijatel E. M.-S. ja R. S. ostsid ise

uued lennupiletid (maksumusega 408,77 eurot) sihtkohta jõudmiseks ning kandsid täiendavaid

kulutusi (majutusega seotud kulud 333 eurot, laevapiletite maksumus 42,60 eurot, taksoteenus 32

eurot, toit summas 105,80 eurot). Seega kokku kandsid reisijad E. M.-S. ja R. S. kulusid summas

922,17 eurot (dtl 116-126). Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul tühistati reisijate

21.10.2022 lennud XXX ja XXX seetõttu, et Itaalias toimus lennukontrollkeskuse töötajate

üleriigiline streik. Reisijaid teavitati lendude tühistamist 20.10.2022.

14. Määruse 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste

ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul

hüvitise suurus 400 eurot. Määruse 261/2004 artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel

keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust:

lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud; lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud

meetmed, et vältida lennutõrget.

15. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et 21.10.2022 lendude tühistamine oli

tingitud üksnes erakorralistest asjaoludest ning lennutõrke vältimiseks olid võetud kasutusele

kõik vajalikud meetmed. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud määruse 261/2004 artikli

7 lg 1 punkt b alusel hüvitama hagejale 1 600 eurot (4 x 400). Lisaks ei täitnud kostja hageja

hinnangul määruse 261/2004 artikli 8 lg-st 3 tulenevat hoolsuskohustust ning seetõttu tuli

reisijatel kanda täiendavaid kulusid. Hageja leiab, et kostjal tuleb hüvitada hagejale kahju hüvitis

summas 1 409,17 eurot (hagiavalduse resolutsiooni p 3).

16. Kostja on seisukohal, et õhuruumi kontrollteenistuse streigid on asjaoluks, mida loetakse

erakorraliseks vastavalt määruse 261/2004 artikkel 7 punktile 3. Lennud tühistati Itaalia

lennukontrollkeskuse töötajate 20.10.2022 õhtul kell 22:01 UTC alanud 24-tunnise streigi tõttu.

Kostja on seisukohal, et vaidlusaluste lendude tühistamise põhjustasid seega erakorralised

asjaolud, mis ei ole omased lennuettevõtja tavalisele tegevusele ning mille üle puudus

lennuettevõtjal tegelik kontroll. Kuna streik oli laiapõhjaline ja lennuliiklust oluliselt piirav, ei

olnud lennuettevõtjal võimalik võtta kasutusele mistahes meetmeid, et reisijad planeeritud ajaks

sihtkohta jõuaks. Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hüvitist maksta.

17. Käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt tühistati käesolevas

tsiviilasjas vaidluse all olevad 21.10.2022 lennud Itaalias 20.10.2022 kell 22:01 alanud 24-

tunnise lennujuhtimisteenuse personali streigi tõttu. Kohtu hinnangul on Itaalia

lennujuhtimisteenuse personali üleriigiline streik erakorraline asjaolu.

Euroopa Kohus on selgitanud, et „erakorraline asjaolu“ määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses

on streik, milles osalevad lennujuhid või lennujaama töötajad, kuna niisugused streigid ei kuulu

lennuettevõtja tegevuse hulka ja jäävad seega tema tegeliku kontrolli alt välja (EKo 23.03.2021,

C-28/20, p-d 42-43 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika). Euroopa Kohtu praktikas on asutud

seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saavad olla

sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (nt Euroopa Kohtu

4.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15 Pešková ja Peška, p 22, Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a

otsus kohtuasjas nr C-501/17 Germanwings, p 20).

Eeltoodule tuginedes tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kahe kumulatiivse tingimuse täitmise

korral võib asuda seisukohale, et teatud sündmustega seotud asjaolusid saab käsitleda

erakorralistena. Esimene tingimus puudutab seda, et nende asjaoludega seotud sündmus ei ole

asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Teine tingimus on see, et sündmus

väljub olemuselt või päritolult asjaomase lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Kohus on

seisukohal, et lennujuhtimisteenuse personali streiki tuleb pidada erakorraliseks asjaoluks, sest

sellise streigi toimumine ei ole lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane, streigi toimumine

ei ole lennuettevõtja kontrolli all ning lennuettevõtjal ei ole märkimisväärset mõju selle üle, kas

streik toimub või mitte.

Eeltoodust tulenevalt esines määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise esimene eeldus ehk

erakorraline asjaolu.

18. Järgmisena tuleb kohtul tuvastada, kas täidetud on määruse 261/2004 artikkel 5 lõike 3

kohaldamise teine eeldus: kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed erakorralisest

asjaolust (streik) põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks.

19. Riigikohus on lahendis 2-23-12908 (p 11) toonud välja, et määruse 261/2004 art 5 lg 3 sätet

tuleb tõlgendada nii, et „kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma üksnes meetmeid lennu tühistamise

vältimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu tühistamisest tulenevate tagajärgede

leevendamiseks. Euroopa Kohus on selgitanud, et see, kui reisijat vedanud õhusõidukit

mõjutanud erakorralise asjaolu tõttu muudab lennuettevõtja reisija teekonda, kasutades selleks

tema enda lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust päev hiljem, ei ole

„vajalik meede“, mis vabastab kõnealuse vedaja määruse art 5 lg 1 p-s c ja art 7 lg-s 1 ette

nähtud hüvitise maksmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui ei olnud ühtegi teist võimalust

muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas ta ise või mõni teine

lennuettevõtja ja mis saabunuks varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui

niisugune teekonna muutmine nõudnuks lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast

asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi (EKo 11.06.2020, C-74/19, p 61).

20. Kohtul tuleb tuvastada, kas käesolevas asjas oli täidetud tingimus, et ei olnud ühtegi teist

võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või

mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja järgmine lend. Kostja

vastutuse hindamisel määruse 261/2004 art 5 lg 3 järgi peab kohus kaaluma ka seda, kas selline

teekonna muutmine nõudis kostjalt tema ettevõtte suutlikkuse seisukohast ohverdusi, mida sai

pidada vastuvõetamatuteks. Euroopa Kohtu selgituse järgi eeldab lennuettevõtjalt nõutav

hoolsus, mis võimaldab tal vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, kõigi tema käsutuses

olevate vahendite rakendamist, tagamaks teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel

tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või

vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kas kuuluvad või ei

kuulu samasse lennundusallianssi, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine

lend (EKo 11.06.2020, C-74/19, p 59).

21. Hageja on seisukohal, et kostja ei vabane kohustusest maksta hüvitist, sest Itaalias esinenud

streik oli ettenähtav ning tegelikkuses oli võimalik 21.10.2022 lende teostada. Kostja ei võtnud

kasutusele kõikki vajalikke meetmeid, sh lennuplaneerimise staadiumis, vältimaks vaidlusaluste

lendude tühistamist. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, miks ei olnud võimalik

vaidlusaluseid lende 21.10.2022 planeeritud ajal või ajaliselt hiljem teostada, kui streigi ajal oli

kaks kaitstud ajavahemikku, mille jooksul oli võimelik lende teostada. Streigi kohta avaldati

14.10.2022 pressiteade ja 19.10.2022 artikkel (dtl 189-194), mistõttu pidi kostja streigist teadlik

olema hiljemalt kuus päeva enne vaidlusaluste lendude toimumise kuupäeva. Kostjale oli

ettenähtav, et streik mõjutab vaidlusaluseid lende ning vajadusel pidanuks kostja lende ümber

korraldama. Kostja aga teavitas reisijaid lendude tühistamisest üks päev enne lendude toimumist.

Kuna lendude tühistamine oli kostjale ennetatav ning ei olnud kostja tegeliku kontrolli alt väljas,

siis ei olnud lendude tühistamise põhjuseks erakorraline asjaolu.

Hageja on seisukohal, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki meetmeid, sh reisijatele ei pakutud

võimalust teekonda muuta, mis võimaldanuks neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne

kavandatud väljumisaega ja jõuda sihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud

saabumisaega. Kostja ei ole tõendanud, et reisijatele pakuti kostja enda või teiste lennuettevõtjate

poolt teostatud asenduslende esimesel võimalusel otse või vahemaandumisega. Käesoleva

vaidluse asjaolusid arvestades ei ole ka usutav, et reisijad oleksid ostnud ise uued lennud

olukorras, kus kostja oleks pakkunud mõistlikku asenduslendu. Mõistliku hoolitsuse (sh mõistlik

asenduslend) aktiivselt pakkumata jätmine on kostja teadlik valik, sest kostja kirjeldab enda

kodulehel (dtl 195-200), kuidas reisija ise peaks võtma aktiivse rolli hoolitsuse saamiseks.

22. Kostja väidete kohaselt teavitati reisijaid streigist ning neile pakuti alternatiive. Kostja tõi

välja, et streik põhjustas üle riigi suuri tõrkeid ja viivitusi lennutegevuses (dtl 152-153, tõlge

154-155). Ka käesoleva vaidluse all olevate lendude tühistamise põhjustas eelviidatud streik (dtl

156-162). Kostja tõi välja, et streigi toimumist ja selle poolt põhjustatud tõrkeid tõendab muu

hulgas NOTAM teade (dtl 163) ja millest nähtuvalt võimaldati lennuliikluse jaoks vältimatuid

teenuseid vaid väga piiratud lendudele.

Kostja hinnangul ei ole õiged hageja väited, et streik oli ettenähtav ning tegelikkuses oli

võimalik 21.10.2022 lende teostada. See, et streigi toimumine oli lennufirmale ettenähtav, ei

anna reisijatele hüvitamise nõudmise õigust. Streigi toimumine ei olnud kostjale teada enne

lennuplaani koostamist. See, et kostja sai streigi toimumisest teada mõned päeva enne streigi

toimumist, ei tähenda, et see asjaolu allus kostja kontrollile või et kostja oleks saanud ennetada

lendude tühistamist. Kostja tõi välja, et streik mõjutas sisenevaid ja väljuvaid lende. Mõlemad

kõnealused lennukid ja meeskonnad pidid lendama ka Itaaliasse tagasi. Kuna streik kestis 24

tundi ja mõlemad lennud pidid toimuma streigi ajal, ei olnud esiteks võimalik nende väljumine ja

teiseks oleksid lennukid pidanud jääma Tallinnasse. See oleks omakorda mõjutanud ka lennukite

käitlemist ja järgmiste päevade lennugraafikuid. Nii pikaajaline ja ulatuslik streik mõjutas

kumulatiivselt kõiki lende, mis olid planeeritud startima või maanduma Itaalias (nt Ryanair pidi

tühistama 603 lendu). Lendude mittetühistamine ja reisijate ootele jätmine oleks põhjustanud

reisijatele oluliselt rohkem kannatusi, kui nende teavitamine tühistamisest ette, mis võimaldas

oma aega planeerida. Kostjal ei olnud võimalust lennu tühistamist vältida mis tahes mõistlike

meetmetega. Itaalias toimunud streiki ei olnud võimalik vältida ning selle toimumine oli kostja

mõjusfäärist väljas.

Kostja leiab, et ta ei ole määruse 261/2004 määruse artiklist 8 tulenevaid kohustusi rikkunud,

sest kostja on reisijaid nende õigustest teavitanud ning piletite ümbersuunamist pakkunud.

Reisijatele ei sobinud pakutud variandid. Streik puudutas kõiki Itaalia lennujaamu ning võimalik

ei oleks olnud kasutada teisi lennuettevõtjaid asenduslennu otsimiseks.

23. Kostja tugineb käesolevas asjas sellele, et vaidluse all olevad 21.10.2022 toimuma pidanud

lennud tühistati Itaalia lennukontrollikeskuse töötajate üleriigilise streigi tõttu, mis algas

20.10.2022 õhtul kell 22:01 UTC ning kestis 24-tundi. Kostja väitel oli ainus võimalus lend

tühistada.

24. Kohus möönab, et varem ajakirjanduses ilmunud teave streigiplaanide kohta ei pruugi olla

lennuettevõtjale piisav selleks, et lende tühistada või muuta. Vaidluse all olevate lendude

tühistamisest teavitas kostja reisijaid päev varem, s.o 20.10.2022. Samas ei saa tähelepanuta

jätta, et 21.10.2022 alanud streigi osas avaldati ENAV (Itaalia lennujuhtimisoperatsioon) poolt

14.10.2022 pressiteade (dtl 189, 190) ning 19.10.2022 ka artikkel (dtl 191-195). Kohtu

hinnangul ei ole usutav, et streigi toimumine ei olnud kostjale enne 20.10.2022 (streigi alguse

kuupäev) teada. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks ei olnud kostjal võimalik

juba mõned päevad enne streigi toimumist tegeleda lendude ümberkorraldamisega.

25. Kostja tugineb sellele, et Itaalias 20.10.2022 õhtul kell 22:01 UTC alanud 24-tunnine streik

põhjustas üle riigi suuri tõrkeid ja viivitusi lennutegevuses. Selle kohta, et streik mõjutas vahetult

vaidluse all olevaid lende ja tõi kaasa nende tühistamise, esitas kostja tegevusaruanded (dtl

154-162). Mõlema vaidlus all oleva lennu puhul on tegevusaruandes välja toodud, et Itaalias

21.10.2022 toimunud streikide tõttu oli oodata suuri viivitusi kogu 24-tunnise perioodi jooksul

Itaaliasse suunduvas/ Itaaliast lähtuvas lennuliikluses. Välja on toodud, et nagu varasemate

Itaalia lennujuhtimist mõjutavate streikide ajal, oleks Itaalia õhuruumis toimuvale lennuliiklusele

kohaldatud äärmiselt piiravaid lennujuhtimise (ATC) teenindusaegade piiranguid, mistõttu

lennud, mis pidid sel kuupäeval toimuma selles piiratud õhuruumis, ei saanud seda teha ilma

märkimisväärsete häireteta, arvestades, et Itaalia lennujaamadesse saabumine ja sealt lahkumine

ei oleks streigi ajal lubatud, välja arvatud Itaalia lennuameti poolt tagatud väga väike nimekiri

eranditest. Tegevusaruannete kohaselt näitavad varasemad kogemused Itaalia

lennujuhtimisstreikide kohta, et mandriosa lennuettevõtjad ei tohi NOTAMis märgitud

kellaaegadel Itaalia lennujaamadesse või Itaalia lennujaamadest väljuda. Välja on toodud ka see,

et oluliste hilinemisteta lendamine oli vältimatu ja see oleks pannud nende lendude

teenindamiseks planeeritud meeskonnad ületama oma maksimaalset seaduslikku lennutöötundide

mahtu sel päeval. Tegevusaruannetes on välja toodud, et Ryanair (käesolevas asjas kostja) oli

sunnitud streigi tõttu tühistama 603 Itaaliast väljuvat või sinna saabuvat lendu ning Ryanairi

poliitika on teha kõik mõistlikud jõupingutused, et kõik lennud toimuksid ning mitte tühistada

või viivitada lende, välja arvatud juhul, kui seda on võimatu vältida. Kostja väitel oli streik väga

laiapõhjaline ja lennuliiklust oluliselt piirav ning kostjal ei olnud võimalik võtta kasutusele

mistahes meetmeid, et reisijad sihtkohta jõuaks.

26. Kohus ei kahtle, et 24-tunnine streik lõi segi kõik graafikud, samuti tuli arvestada sellega, et

meeskondade lubatud tööaeg võis saada viivituse tõttu läbi ja töö ümberkorraldamine oli

tavapärasest keerulisem. Samas on kostja ei ole kostja mingeid konkreetseid asjaolusid esile

toonud, kuigi lennu tühistamise vajaduse tõendamine oli tema kohustus.

27. Streigi toimumise ning selle poolt põhjustatud tõrgete esinemise kohta on kostja esitanud

kohtule NOTAM teate (dtl 163), 21.10.2022 Eurocontrolli lennuliikluse juhtimise kava (dtl 164-

177) ning Eurocontroli telekonverentsi kokkuvõtte koos tõlkega (dtl 178-179). Streigi toimumise

ja sellest tulenevate võimalike tõrgete tekkimise üle vaidlust ei ole. Kohtu hinnangul on õige

hageja viide, et kostja enda poolt esitatud tõenditest nähtuv, et streigi ajal oli kaks ajavahemikku,

mille jooksul oli võimalik lende teostada. Hageja hinnangul ei ole kostja käesolevas asjas

tõendanud ka seda, miks ei olnud võimalik vaidluse all olevaid lende nimetatud ajal teostada.

Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kostja esitatud tegevusaruannetes on välja toodud, et

varasemad kogemused Itaalia lennujuhtimisstreikide kohta näitavad, et mandriosa

lennuettevõtjad ei tohi NATOMis märgitud kellaaegadel Itaalia lennujaamadesse saabuda või

Itaalia lennujaamadest väljuda. Kohtu hinnangul ei ole piisav varasemale kogemusele

tuginemine. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et 21.10.2022 streigi ajal ei olnud

NATOMis välja toodud kahel ajavahemikul võimalik vaidlusaluseid lende teostada. Kostja on

seisukohal, et isegi kui Itaaliast väljumine oleks olnud võimalik, oleksid lennukid pidanud jääma

ööseks Tallinnasse ja see oleks mõjutanud lennukite käitlemist, järgmiste päevade

lennugraafikuid, töötajate tööajad oleksid ületatud jne. Ka kostja eelnimetatud väited on

tõendamata.

28. Kostja on tuginenud ka sellele, et lendude mittetühistamine ja reisijate ootele jätmine oleks

põhjustanud reisijatele oluliselt rohkem kannatusi, kui nende teavitamine tühistamisest ette, mis

võimaldas oma aega planeerida. Kohtu hinnangul on nimetatud kostja väide paljasõnaline ja

oletuslik.

29. Hageja väitel jäeti vaidlusaluste reisijate suhtes täitmata asenduslennu pakkumine ja muud

hoolitsuskohustused. Kostja tugineb hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud väidetele ja

tõenditele (hagiavalduse p-s 3 väljatoodu ning kostja poolt reisijatele saadetud teavitused

lendude tühistamise kohta), mis kostja väitel kinnitavad, et kostja on teavitanud reisijaid nende

õigustest ning kostja on reisijatele piletite ümbersuunamist pakkunud. 18.03.2024

menetlusdokumendi p-s 21 on kostja toonud välja, et kuna streik oli üleriigiline, pikaajaline ja

mõjutas kõiki Itaalia lennujaamu ja ka enamusi Itaaliasse suunduvaid ja sealt väljuvaid

lennuettevõtjaid, ei oleks olnud võimalik kasutada teisi lennuettevõtjaid asenduslennu

otsimiseks. Streigi tagajärjena jäeti kokku ära väga suur arv lende, ainuüksi kostja pidi tühistama

603 lendu. See mõju oli kumulatiivne – ka teised lennuettevõtjad pidid leidma oma reisijatele

asenduslennud ning ka teistel lennuettevõtjatel oleks olnud võimatu või ebamõistlikult keeruline

pakkuda hagejale nõudeid loovutanud reisijatele asenduslendu varasemal ajal.

30. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ka seda, et isegi kui vaidlusaluste lendude

tühistamine oli vältimatu, oleks kostja võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed lendude

tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. Euroopa Kohtu praktikas on selgitatud, et

hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt, kes soovib vabaneda hüvitise maksmise kohustusest,

eeldab seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna

muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka

see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised

lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui

asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel

otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta

varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab

sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel

vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et nimetatud lennuettevõtja on rakendanud kõiki

enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema

enda poolt teostatud järgmisele lennule (vt Euroopa Kohtu 11.06.2020 otsus kohtuasjas C-74/19,

p-d 59-60).

31. Hagiavalduse kohaselt pakkus kostja reisijatele T. T. ja K.-L. L.ile asenduslendu, mis oleks

toimunud 4 päeva hiljem. Reisijatele E. M.-S. ja R. S. asenduslendu hagi kohaselt ei pakutudki.

Kostja ei ole nimetatud hageja väiteid ümber lükanud ega esitanud tõendeid selle kohta, milliseid

asenduslende reisijatele pakuti. Hageja esitatud 20.10.2022 lennu tühistamise teavitustest nähtub,

et kostja pakub esimese eelistuse ja variandina lennu muutmise võimalust enda, st Ryanairi,

lennu vastu. Teise alternatiivina on esitatud võimalus tühistada broneering ning nõuda hüvitist.

Edasi eraldi sektoris on välja toodud see, et kui sobivat Ryanairi lendu ei ole saadaval, võib

klienditeenindus aidata reisijat teiste marsruudi muutmise võimalustega.

32. Kostja väitel teavitati reisijaid nende õigustest ning piletite ümbersuunamise võimalustest.

Kostja väitel aga reisijatele pakutud valikud ei sobinud ja nad otsustasid kostja abi mitte

kasutada. Kuigi kohtule ei ole esitatud tõendeid, milliseid asenduslende kostja reisijatele pakkus,

nähtub hageja esitatud tõenditest, et reisijad T. T. ja K.-L. L. ostsid ise lennupileti 23.10.2022

väljuvale lennule Milano – Tallinn. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ei saanud kostja

ise pakkuda nimetatud reisijatele asenduslendu 23.10.2022 kuupäeval ja miks pakuti nimetatud

reisijatele asenduslendu, mis oleks toimunud 4 päeva hiljem. Hagi kohaselt ei pakutud reisijatele

E. M.-S. ja R. S. üldse asenduslendu. Reisijad ostsid ise uued lennupiletid 24.10.2022 väljuvale

lennule. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ei ole usutav, et reisijad oleksid ostnud ise uued

lennud olukorras, kus kostja oleks pakkunud mõistlikku asenduslendu.

33. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et analüüsides ja hinnates poolte seisukohti

ning esitatud tõendeid, ei ole kostja käesoleval juhul võtnud selliselt kasutusele kõiki vajalikke

meetmeid, et leevendada 21.10.2022 planeeritud lendude tühistamistest tulenevaid tagajärgi.

Kohus võtab muu hulgas arvesse Euroopa Kohtu praktikat määruse nr 261/2004 art 8

tõlgendamise kohta. Kohtuasjas C-354/18 tõlgendas Euroopa Kohus määruse nr 261/2004 art-t 8

koosmõjus art 4 lg-ga 3, mis näeb ette reisija õiguse pileti ostuhinna tagasimaksmisele või

teekonna muutmisele olukorras, kus lennuettevõtja jätab reisija viimase tahte vastaselt lennult

maha. Euroopa Kohus selgitas, et kõnealuseid sätteid tuleb tõlgendada nii, et sellega pannakse

tegutsevale lennuettevõtjale kohustus täielikult informeerida reisijaid kõigist võimalustest, mis

on art 8 lg-s 1 ette nähtud, kuna asjaomastel reisijatel ei ole mingit kohustust vastava teabe

otsimises aktiivselt osaleda (p 56). Samuti märkis Euroopa Kohus, et määruse nr 261/2004 art 8

lg 1 punkti b (st kui reisija on valinud esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel

toimuva teekonna muutmise lõppsihtkohta) tuleb tõlgendada nii, lennuettevõtja peab tõendama,

et teekonda muudeti esimesel võimalusel (p-d 61, 62). Euroopa Kohus selgitas, et „kui tegutsev

lennuettevõtja teeb konkreetse pakkumise, peab ta võtma arvesse ja kombineerima erinevaid

asjakohaseid tegureid, mis niisuguse pakkumise määravad, eelkõige lõppsihtkohta saabumise aeg

pärast kavandatavat teekonna muutmist, tingimused, mille esinemisel võib kavandatav teekonna

muutmine toimuda, ning see, kas tal on võimalik kõnesolev teekonna muutmine ise ellu viia või

vajab ta teise lennuettevõtja abi, lähtudes asjakohasel juhul viimase võimalustest“ (p 60).

Kõnealusele lahendile viitas Euroopa Kohus ka kohtuasjas C-516/23, kus hindas määruse nr

261/2004 art 8 lg 1 punktist c (st olukord, kus reisija valib võrreldavatel tingimustel toimuva

teekonna muutmise lõppsihtkohta reisijatele sobival hilisemal kuupäeval) tulenevaid kohustusi

koosmõjus art 5 lg-tega 1 ja 3 (vt Euroopa Kohtu 16.01.2025 otsus kohtuasjas C-516/23).

Euroopa Kohus viitas, et määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 punkti a kohaselt peab tegutsev

lennuettevõtja lennu tühistamise korral pakkuma reisijatele abi vastavalt selle määruse art-le 8.

Sellest sättest järeldub Euroopa Kohtu sõnul, et lennuettevõtja peab lennu tühistamise korral

andma lennureisijatele vajalikku teavet, et nad saaksid teha tulemusliku valiku ning otsustada,

kas saada pileti eest hüvitist või jätkata esimesel võimalusel või hilisemal kuupäeval ja

võrreldavatel reisitingimustel reisi lõppsihtkohta. Seega ei tähenda õigus olla teavitatud, et

lennureisijatel oleks kohustus osaleda aktiivselt niisuguse info otsimises, mida tegutseva

lennuettevõtja pakkumine peab sisaldama (vt Euroopa Kohtu 16.01.2025 otsus kohtuasjas C-

516/23 p-d 45–46, viitega Euroopa Kohtu 29.07.2019 otsusele kohtuasjas C 354/18, p-d 54–56).

34. Lennuettevõtja peab määruse nr 261/2004 art 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse (õigus piletihinna

tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) täitmiseks andma kohe reisijale kogu vajaliku teabe,

et reisija saaks valida talle määrusega antud erinevate valikuvariantide vahel. Seejuures on

Euroopa Kohus rõhutanud, et reisija ise ei pea asjaomast teavet valikuvariantide kohta otsima.

Kohtu hinnangul ei ole määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 ja art 8 koosmõjus seega võetud kõik

vajalikud meetmed, kui lennuettevõtja pakub reisijale vaid ühe konkreetse valiku, milleks on

tema enda lend, mis toimub neli päeva planeeritust hiljem. Ka lennuettevõtjale peab olema

arusaadav, et selline pakkumine ei saa vastata tingimusele tagada teekonna muutmine

mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Samuti ei vasta vaid sellise

ebamõistlikult hilja toimuva lennu pakkumine kohustusele anda lennureisijale ise kogu vajalik

teave, et reisija saaks teha valiku erinevate variantide vahel. Kohtu arvates oleks kostja pidanud

hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks pakkuma reisijatele kohe ka teiste lennuettevõtjate

otse- või vahemaandumisega lende. Kostja ei ole selgitanud ega põhjendanud ka seda, miks

reisijatele Elle M.-S. ja R. S. üldse asenduslendu ei pakutud.

35. Kohus leiab, et hüvitamiskohustusest vabanemiseks oleks pidanud muid lende pakkuma

kostja. Kostjal oli enne streigipäeva teada, et ta peab teatud lennud kas tühistama või nende

väljumisaega muutma, seega oli kostjal piisavalt aega reisijale kohase abi pakkumiseks. Euroopa

Kohtu praktikast nähtub, et reisijate abistamisel eeldatakse just lennuettevõtjalt aktiivset

tegutsemist. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud või ta ei leidnud ühtegi vaba kohta mõnel

teisel otse- või vahemaandumisega lennul. Samuti ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et

niisugune teekonna muutmine oleks temalt nõudnud ettevõtte suutlikkuse seisukohast

asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi. Kohus on asjas tuvastanud, et reisijad pidid ise

otsima endale kostja poolt loodud automatiseeritud keskkonnas asenduslennu või kui sobivat

lendu viidatud keskkonnas ei ole, siis peab reisija võtma ise ühendust kostjaga (dtl 91-94, 113-

115). Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kostja oleks reisijatele pakkunud teiste lennuettevõtjate

lende.

36. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks võtnud kõik

vajalikud meetmed tarvitusele määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses, et vabaneda sama

määruse artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest. Vastavalt määruse nr 261/2004 art

7 lg 1 punktile b saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste

ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul.

Hageja nõuab 21.10.2022 lendude XXX ning XXX tühistamisega seoses kostjalt määruse

261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel hüvitist kogusummas 1 600 eurot (4 reisija eest). Kohus

leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hüvitis 1600 eurot.

37. Määruse 261/2004 art 5 lg 1 p-de a ja c kohaselt tekib reisijal lennu tühistamise korral õigus

nõuda nii piletihinna tagasimaksmist või teekonna muutmist määruse art 8 alusel kui ka saada

hüvitist art 7 alusel. Seda kinnitab Euroopa Kohtu avaldatud seisukoht, et määruse art 5 lg 1

kohaselt peab lennu tühistamise korral lennuettevõtja reisijatele pakkuma selles lõikes sätestatud

tingimustel esiteks abi määruse art 8 alusel, st õigust nõuda tagasimakset või teekonna muutmist,

teiseks määruse art-s 9 ette nähtud söögi, majutuse ja telefonikõnede kulude katmist ja

kolmandaks kindla suurusega hüvitist selle määruse art-s 7 ettenähtud reeglite järgi, kui neid ei

ole õigel ajal lennu tühistamisest teavitatud (EKo 12.05.2011, C-294/10, p 23).

38. Hagiavalduse kohaselt ostsid reisijad T. T. ja K.-L. L. seoses kostja 21.10.2022 lennu XXX

tühistamisega uued lennupiletid 23.10.2022 väljuvale lennule marsruudil Milano -Tallinn

maksumusega 487,43 eurot (dtl 95-97). Reisijad E. M.-S. ja R. S. ostsid seoses 21.10.2022 lennu

XXX tühistamisega uued lennupiletid sihtkohta jõudmiseks ning kandsid täiendavaid kulutusi

kokku summas 922,17 eurot (lennupiletid 408,77 eurot + majutusega seotud kulud summas 333

eurot + laevapiletid 42,60 eurot + taksoteenus 32 eurot + toit 105,80 eurot). Hageja nõuab

kostjalt kahju hüvitamist kokku summas 1 409,17 eurot.

39. Kostja on 07.09.2023 menetlusdokumendis toonud välja, et on nõus hüvitama reisijatele E.

M.-S. ja R. S. (21.10.2022 lend NAP-TLL, broneering F6JKFL) 218,95 eurot (tühistatud piletite

hüvitis). 18.03.2024 menetlusdokumendis avaldas kostja, et on reisijatele E. M.-S., R. S.

hüvitanud 218,95 eurot ning kostja on nõus broneeringu nr F6JKFL osas lisaks tasuma hüvitatud

summa ja asenduslennu vahe 189,82 eurot, hotelli maksumuse 333 eurot, laevapileti 42,60

eurot, takso 32 eurot ning toidu 105,80 eurot. Seega on kostja nõustunud hüvitama kokku 703,22

eurot.

18.03.2024 menetlusdokumendi kohaselt on kostja reisijate T. T. ja K.-L. L. (broneeringu nr

DF4LJD) osas on juba hüvitanud 256,38 eurot ning kostja on nõus hüvitama juba makstud

summa ja asenduslennu maksumuse vahe summas 230,70 eurot.

Kohus käsitleb eelnimetatut TsMS § 394 lg 2 p 2 ja § 440 lg 3 kohaselt hagi õigeksvõtuna.

40. Hageja väitel ei ole kostja 18.03.2024 menetlusdokumendis välja toodud summasid

(reisijatele E. M.-S., R. S. summa 218,95 eurot ning reisijatele T. T. ja K.-L. L. 256,38 eurot)

hüvitanud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud kuvatõmmised maksete sooritamist ei

tõenda. Hageja on kohtule 14.11.2024 kinnitanud, et kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud

(dtl 215). Hageja on kohtule esitanud ka reisijate 17.12.2024 e-kirjad (dtl 230-231), milles

reisijad kinnitavad, et kostjalt ei ole laekumisi toimunud.

41. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi 1409,17 euro osas hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega.

42. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis summas 110,18 eurot (summalt 800 eurot viivis 8 % aastas

perioodi eest 13.05.2022-31.12.2022 summas 40,85 eurot ja viivis 10,5 % aastas perioodi eest

01.01.2023-04.04.2023 summas 21,63 eurot; summalt 1 722,17 eurot viivis 8 % aastas perioodi

eest 29.12.2022-31.12.2022 summas 1,13 eurot ja viivis 10,5 % aastas perioodi eest 01.01.2023-

04.04.2023 summas 46,57 eurot). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt

summas 4 609,17 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2023

kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 4 609,17 eurot

protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.

Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (VÕS § 113 lg 2). Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja sellele, et teavitas kostjat

lennu tühistamisest tulenevast nõudest järgnevalt: summas 800 eurot (reisijad A.S. ja K.T.)

12.05.2022 (dtl 74) ning summas 1 722,17 eurot (reisijad E. M.-S., R. S.) 28.12.2022 (dtl 137).

Hageja nõuab nimetatud summadelt viivise tasumist alates nõude esitamisele järgnevast päevast.

Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse

artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma

selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel

võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7

muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku

aja möödumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt

viivist alates nõude esitamisele järgnevast päevast. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab

kostjalt välja sissenõutavaks muunud viivise summas 110,18 eurot.

43. Hageja taotleb ka põhivõlgnevuselt (summas 4 609,17 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise väljamõistmist alates 05.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla

summana ja edasiselt põhisummalt (4 609,17 eurot) protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et ka nimetatud hageja nõue on

põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja viivise perioodi eest 05.04.2023 kuni 17.09.2025

summas 1 320,64 eurot ning alates 18.09.2025 viivise põhinõudelt (4 609,17 eurot) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

44. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

45. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 320 eurot. Hageja

leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole oma

kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja

saamist või Euroopa maksekäsu menetluses. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

46. Kokkuvõtvalt toob kohus välja, et kostja on käesolevas tsiviilasjas tunnistanud hagi 3 009,17

euro ulatuses. Seega on kostja võtnud nimetatud summas hagi õigeks ning kohus teeb 3 009,17

euro ulatuses õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus tunnistab otsuse 3 009,17 euro ulatuses

viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

Kohus rahuldab ülejäänud osas hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

summas 1 600 eurot, sissenõudmiskulud summas 320 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

summas 1 430,82 eurot (1 320,64 eurot + 110,18 eurot) ning alates 18.09.2025 viivise

põhinõudelt (4 609,17 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

tasumiseni.

47. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja anda

(TsMS § 162 lg 1).

48. Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

49. Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 18.12.2024. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

õigusabikulud summas 329 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on

hagejale õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 140 eurot ning menetluskulude nimekirja

kohaselt on hagejale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 2,35 tundi. Menetluskulude

nimekirjas on välja toodud, et hageja ei esita menetluskulude nimekirja järgmiste tööde osas:

hagiavalduse koostamine, kompromissläbirääkimiste pidamine ning ajakulu osas, mis puudutab

kohtumäärustega, e-kirjadega tutvumist. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga.

50. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab

oma seisukohta järgnevalt.

51. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §

175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

52. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud

riigilõivu kokku summas 595 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas

tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, §

139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

53. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud

summas 329 eurot (käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja

esitamine 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud

tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) ning menetlustoiminguid on tehtud kokku 2,35 tundi.

54. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et

arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning

hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada

vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 140 eurot (käibemaksuta).

55. Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 2,35 tundi. Hinnates ja analüüsides

hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega,

samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude

nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

56. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus

maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 4901 lg 1

sätestab, et käesolevas seaduses maksekäsu kiirmenetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 alusel läbiviidava maksekäsu

kiirmenetluse läbiviimisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt esitas hageja 04.04.2023 Euroopa maksekäsu avalduse. Kohus andis

12.04.2023 välja Euroopa maksekäsu, millele kostja esitas vastuväite. 06.06.2023 määrusega

lõpetati Euroopa maksekäsu kiirmenetlus ning kohus määras jätkata menetlust Euroopa

väiksemate nõuete menetluses. Tulenevalt TsMS §-s 484² sätestatust on põhjendatud kostjalt

välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

57. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 944 eurot (riigilõiv 595

eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 329 eurot), mis tuleb vastavalt

menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

58. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

59. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik