3-25-2602/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-2602

Otsuse kuupäev

18. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Maaelu

Teadmuskeskus

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2025. a otsuse nr 155-

25/287952 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Visionest Institute OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus

Vastustaja (hankija) Maaelu Teadmuskeskus, volitatud

esindaja vandeadvokaat Mart Parind

Kolmas isik MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus, seaduslik

esindaja Liia Lust

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maaelu Teadmuskeskus kaebus.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2025. a otsus nr 155-25/287952 ja

teha uus otsus, millega jätta Visionest Institute OÜ vaidlustus Maaelu Teadmuskeskus

10. juuni 2025. a otsuse peale rahuldamata.

3. Mõista Visionest Institute OÜ-lt Maaelu Teadmuskeskus kasuks välja

vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses kantud menetluskuludest 6675 eurot.

4. Jätta vaidlustus- ja kohtumenetluses Visionest Institute OÜ kantud menetluskulud

tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. septembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1, § 67 lg 4). Hankeasjas ei saa esitada

vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-25-2602

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maaelu Teadmuskeskus kuulutas 6. veebruaril 2025 välja avatud hankemenetlusega

riigihanke „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni

süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952). Hange on

jaotatud kuueks osaks, neist osa nr 6 on „Horisontaalsed teadmussiirde tegevused“. Hange on

kõikides osades suunatud raamlepingu sõlmimisele kahe kuni viie pakkujaga.

2. Maaelu Teadmuskeskus tunnistas 1. aprillil 2025 hanke osas nr 6 esitatud pakkumused

vastavaks ja 15. aprillil 2025 edukaks viis enim hindepunkte teeninud pakkumust, sh MTÜ

Eesti Maaelu Nõuandeteenistus.

3. Visionest Institute OÜ esitas vaidlustuse vaidlustuskomisjonile (VAKO), mille VAKO 26.

mai 2025. a otsusega osaliselt rahuldas (vaidlustusasi nr 107-25/287952). VAKO jättis

vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse hanke osas nr 6 vastavaks tunnistamise peale

mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata ja rahuldas vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse

hanke osas nr 6 edukaks tunnistamise peale. Visionest Institute OÜ vaidlustas VAKO otsuse

osaliselt halduskohtus, kuid see kaebus ei hõlmanud hanke osa nr 6 (haldusasi nr 3-25-1818).

See menetlus on hetkel Tallinna Ringkonnakohtus pooleli.

4. Maaelu Teadmuskeskus tegi 10. juunil 2025 hanke osas nr 6 uue pakkumuste edukaks

tunnistamise otsuse, millega tunnistas teiste hulgas edukaks ka MTÜ Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus. Visionest Institute OÜ vaidlustas selle otsuse vaidlustuskomisjonis.

5. VAKO rahuldas 28. juuli 2025. a otsusega Visionest Institute OÜ kaebuse ning tunnistas

eelnimetatud haldusakti kehtetuks.

6. Maaelu Teadmuskeskus esitas 7. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub

VAKO 28. juuli 2025. a otsuse nr 155-25/287952 tühistada. Maaelu Teadmuskeskus

hinnangul vaidlustas Visionest Institute OÜ sisuliselt ka kolmanda isiku pakkumuse

vastavust, mitte ainult edukaks tunnistamist ning kaebus oleks tulnud seetõttu jätta läbi

vaatamata. Pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine on eraldi otsustused. Ka sisulises

osas on VAKO otsus ebaõige.

7. Tartu Halduskohus võttis 8. augusti 2025. a määrusega Maaelu Teadmuskeskuse kaebuse

VAKO 28. juuli 2025. a otsuse nr 155-25/287952 tühistamiseks menetlusse, kaasas kolmanda

isikuna MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ning andis tähtaja kaebuse vastuse esitamiseks

ning VAKO-le toimiku esitamiseks.

8. VAKO esitas kohtule 11. augustil 2025 vaidlustusmenetluse toimiku.

9. Visionest Institute OÜ esitas kohtule 15. augustil 2025 vastuse kaebusele, milles palub

jätta kaebuse rahuldamata.

10. Kolmas isik MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus kaebusele vastust ei esitanud.

11. Tartu Halduskohus määras 19. augusti 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aja.

3-25-2602

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Maaelu Teadmuskeskus põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

12.1. VAKO on ebaõigesti võimaldanud esitada kaebuse, milles sisuliselt hinnatakse varasem

kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus ümber ja hinnatakse selle

õiguspärasust. VAKO on väljunud kaebuse piiridest ja hinnanud asjaolusid, mida tulnuks

vaidlustada pakkumuse vastavuse otsuse kaudu. Hankija tunnistas kolmanda isiku pakkumise

vastavaks 1. aprilli 2025. a otsusega. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mille vaidlustamine ei

ole enam lubatav ning VAKO oleks pidanud kaebaja kaebuse jätma riigihangete seaduse

(RHS) § 192 lg 3 p 1, p 3 või p 7 alusel läbi vaatamata. VAKO viidatud RHS § 114 käsitleb

pakkumuse vastavust, mitte pakkumuse hindamist ja edukaks tunnistamist, mida reguleerib

RHS § 117.

12.2. Vastustaja on kolmanda isiku pakkumuses sisalduva ebatäpsuse selle avastamisest

alates lugenud vormiliseks, mida on võimalik ületada. Kolmas isik märkis riigihangete registri

(„RHR“) töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ühe üldkulude määra,

Vormile 1 aga teise üldkulude määra. Hankija lähtus Vormile 1 märgitud üldkulude määrast.

Hindamiskriteeriumi nr 3 juures on selgitus, et pakkuja sisestab riigihanke maksumuse

üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määra

(Exceli tabel lahter C8).

12.3. Ebaõige on VAKO osutus, et hankija on teinud pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuses toiminguid, mis õiguslikult kuuluvad vastavusotsuse juurde. Vastustaja hindas

pakkumusi vastavalt kehtestatud hindamisreeglitele ega väljunud hindamise etapis lubatud

piiridest. Hindamise protokollis esinevate remarkidega soovis hankija tagada otsuse selguse ja

jälgitavuse, mitte kontrollida pakkumuse vastavust. Riigihankeõigus ei keela hankijal ühe

pakkumuse osas suvalisel ajahetkel hankemenetluses uuesti vastavuskontrolli mõtteid mõelda.

Seda on tunnustatud ka Riigikohtu praktikas (otsus asjas nr 3-20-924, p 10.1, 12.1 ja 17).

Samuti tuleb riigihanke alusdokumendi p 3.7 järgi esitada Vormil 1 kontaktsete tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr, veebipõhiste tegevustega seotud üldkulude määr ja

trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr ning need liidetakse kokku (igal üldkulu

määral on erinev osakaal). Saadud summa moodustab hinnatava „Tegevuse korraldamisega

seotud üldkulude määra.“ Seega moodustub õige üldkulude määr Vorm 1 lahtris C8

kajastatud summadest. Vorm 1 on pakkuja pakutava üldkulude määra n-ö algallikas ning

sealne info tuleb kanda RHR-i hindamislehele kui sekundaarsesse dokumenti vaid põhjusel, et

pakkumused esitatakse läbi RHR-i.

12.4. Sisuliselt tähendab VAKO otsus hankija jaoks seda, et esikohale seatakse

hankemenetlus formaalselt ning tagaplaanile jääb riigihanke korraldamise tegelik põhjus –

vajadus konkreetse eseme järele. Riigihanke korraldamine ei tohiks muutuda hankija jaoks

niivõrd koormavaks ja kurnavaks, et soovitud eseme hankimine muutub hankemenetluse tõttu

ebamõistlikult kalliks või hankemenetlus ise niivõrd pikaks, mistõttu ei ole eseme hankimine

enam vajalik/otstarbekas. Vastustaja peaks ka vaidlustatud otsuse tühistamisel võtma uuel asja

arutamisel vastu samasisulise otsuse.

12.5. VAKO rahuldas esimeses otsuses kaebaja vaidlustuse osaliselt seetõttu, et hankija oli

kolmanda isiku pakkumuses sisaldunud ebakõla lugenud ekslikult arvutusveaks. Teisalt oli

selge, et hankija peab uuel otsustamisel tegema samasisulise otsuse, mistõttu oli VAKO

esimene otsus ebaökonoomne, kuid hankija otsustas otsust selles osas mitte vaidlustada.

Kaebaja ei ole VAKO esimeses otsuses kajastatut eiranud. Hankija kõrvaldas VAKO

esimeses otsuses esile toodud vead kõige ökonoomsemal ja õiguspärasel viisil. Hankija ei ole

kordki väitnud, et on pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses tegelenud pakkumuse

vastavuse hindamisega. Otsuses sisaldunud märkused pakkumuse ebakõlale on esitatud

3-25-2602

hankija tegevuse jälgitavuse tagamise eesmärgil. Varasemat pakkumuse vastavuse otsust ei

ole kehtetuks tunnistatud, hankija on lugenud selle otsuse tagantjärele täiendavalt

motiveerituks, et kõrvalda VAKO esimeses otsuses tehtud etteheited.

13. Visionest Institute OÜ jääb vaidlustuskomisjoni menetluses esitatud seisukohtade juurde

ning palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.

13.1. Vaidlustatud hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on

varasema VAKO otsusega RHS § 200 lg 5 mõttes vastuolus. Hankija püüab kaebusega uuesti

avada vaidluse, mis lõppes VAKO 26. mai 2025. a otsusega asjas nr 107-25/287952. VAKO

ei pidanud juba varem lahendatud asjaga seotud argumente detailselt kordama. Hankija ei tohi

teha uut samasisulist otsust, mis on vastuolus VAKO otsuse põhjendustega, kuid käesoleval

juhul hankija seda tegi. VAKO jõustunud otsus samas riigihankes mõjutab ka hankija neid

otsuseid, mida otseselt ei vaidlustatud ehk antud juhul vastavusotsust, mida hankija oleks

VAKO 26. mai 2025. a otsuses kajastatud argumentatsiooni arvestades pidanud muutma.

13.2. VAKO nõustus 26. mai 2025. a otsuses vaidlustajaga, et tegemist ei ole arvutusveaga

ega RHS § 117 lg-s 3 sätestatud arvutusvea parandamisega. Tegemist on esitatud

dokumentide vastuoluga. Sisuline puudus tingib pakkumuse tagasilükkamise. Sellise vastuolu

kõrvaldamise lubatavust tuli hankijal hinnata vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-te 1 ja 2

alusel, mitte pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses RHS § 117 lg-te 1 ja 3 alusel. Hankija

on edukaks tunnistamise otsuses teinud lubamatu arvutusvea parandamise RHS § 117 lg 3

alusel ning see on otsuse tühistamiseks piisav. Ühelgi juhul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada, kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud tagasi lükata. Hankija ei saa pakkumuste

vastavust puudutavaid põhjendusi hakata esmakordselt esitama pakkumuste edukaks

tunnistamise otsuses selleks, et võtta pakkujatelt õigus/võimalus vaidlustada pakkumuste

vastavaks tunnistamise otsust.

13.3. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane,

täidaks ka vaidlustaja pakkumus hankija eesmärgi tunnistada edukaks paremusjärjestuse

alusel viis kõrgema hindepunktide kogusummaga pakkujat. Seega tulnuks hankijal tunnistada

vaidlustuse esitaja pakkumus edukaks.

13.4. Kaebaja leiab, et vajadus konkreetse eseme või väljavalitud partneri (s.o. kolmanda

isiku) järele ei kaalu üles riigihankeõiguse üldpõhimõtteid ja VAKO otsuse res judicata

toimet. Õigusriigis ei ole kohane väita, et eesmärk pühendab abinõu.

13.5. Ilmselgelt püüab hankija saavutada olukorda, kus mittevastav kolmas isik saab hankija

lepingupartneriks. RHAD-st ei tulene Vorm 1 ülimuslikkust teiste dokumentide ees ning

selles ei ole reguleeritud ebaselguste ületamise viisi. Hankijal ei ole õigust otsustada, kumb

pakkuja esitatud numbritest on korrektne, ning seeläbi ka õigus vastuolu kõrvaldada. Kui

hierarhiline lähenemine eksisteeriks, siis oleks vastavustingimustes sätestatut aluseks võttes

just RHR väljale sisestatud andmed olulisemad.

KOHTU SEISUKOHT

14. Vaidluse all on hankija 10. juuni 2025. a pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse

õiguspärasus. VAKO tunnistas 28. juuli 2025. a otsusega eelnimetatud otsuse kehtetuks, sest

tema hinnangul oli hankija läinud vastuollu varasemas VAKO 26. mai 2025. a otsuses võetud

seisukohtadega ning ebakohaselt asunud pakkumuses esinenud vastuolu kõrvaldama

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses ajal, kui vastav kontroll tulnuks teha vastavaks

tunnistamise otsuses. Kaebaja hinnangul on VAKO ületanud vaidlustuse piire ja andnud

pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel hinnangu pakkumuse

vastavuse kohta ning sedagi ebaõigesti. Kaebaja hinnangul tulnuks Visionest Institute OÜ

3-25-2602

vaidlustus hankija 10. juuni 2025. a otsuse peale jätta läbi vaatamata või selle sisulisel

läbivaatamisel rahuldamata. Visionest Institute OÜ hinnangul on VAKO otsus õiguspärane

ning hankija 10. juuni 2025. a otsus on õigesti kehtetuks tunnistatud, sest hankija kontrollis

ebakohaselt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse raames kolmanda isiku pakkumuse

vastavust.

15. Vaidlust ei ole selles, et VAKO tunnistas 26. mai 2025. a otsusega esimese kolmanda

isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks. Pooled on eri meelt VAKO otsuse

sisus ning seal esitatud põhjenduste siduvuses uue otsuse tegemise kontekstis.

16. Kohus ei nõustu hankijaga, et kaebaja vaidlustus tulnuks jätta läbi vaatamata, kuid nõustub

sellega, et VAKO on kaebuse piire ületades asunud vaidluse esemeks oleva pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse peale esitatud vaidlustust lahendades kontrollima varasema

kehtiva haldusakti (pakkumuse vastavaks tunnistamine) õiguspärasust ning on seetõttu

vaidlustatud hankija pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ebaõigesti kehtetuks

tunnistanud. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuli

VAKO-l kontrollida hindamiskriteeriumite täitmist, mitte naasta pakkumuse vastavuse juurde

olenemata sellest, et hankija oli üldkulu määra kajastamisel esinenud vastuolu kohta esitanud

põhjendusi ka selles otsuses.

17. Kuna Visionest Institute OÜ ei vaidlustanud uuesti varasemat pakkumuse vastavuse

otsust, siis ei ole RHS § 192 lg 3 p-de 1, 3 või 7 alusel koostoimes RHS § 198 lg 3 p-ga 8

vaidlustuse läbi vaatamata jätmine võimalik. Asjaolu, et asja lahendamisel käsitleti ka

pakkumuse vastavuse temaatikat ei muuda uuesti vaidlustuse ja ka praeguse kaebuse esemeks

hankija 1. aprilli 2025. a otsust, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks.

Vaidluse esemeks on hankija 10. juuni 2025. a otsus, millega tunnistati kolmanda isiku

pakkumus edukaks ning mille raames esitas hankija ka selgituse, millisest üldkulu määrast

lähtutakse.

18. Vaidlus puudub selles, et pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus oli uue pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal kehtiv. VAKO 26. mai 2025. a otsuse

resolutsiooniga nr 2 otsustati RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 1 alusel jätta vaidlustus

riigihanke osas nr 6 läbi vaatamata osas, milles taotleti MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus

pakkumuse vastavaks tunnistamise otse kehtetuks tunnistamist. Sama otsuse resolutsiooni

punktiga 3 rahuldati vaidlustus osaliselt ja tunnistati kehtetuks pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus osas, milles tunnistati edukaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus

pakkumus. Muus osas jäeti vaidlustus rahuldamata. Nimetatust järeldub, et hoolimata VAKO

põhjendustele antavast tõlgendusest ei tunnistatud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsust kehtetuks ehk õiguslikult on tegemist kehtiva haldusaktiga, millest hankija

pidi ja sai lähtuda (vt haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ja § 61 lg 2). Täitmiseks on

kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt ning haldusakti õigusjõu murdmiseks on

vajalik selle kehtetuks tunnistamine. Isegi kui kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsus oli sisult õigusvastane, ei muuda see haldusakti kehtivust. Ka varasemas

kohtupraktikas on selgitatud, et hankija võib pakkumuste edukaks tunnistamise korralduses

tugineda õigusvastasele, kuid kehtivale haldusaktile (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.

novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-45-12).

19. Kohus möönab, et senise kohtupraktika kohaselt on RHS § 200 lg-st 6 lähtuvalt hankijale

täitmiseks kohustuslikud ka vaidluse eseme raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse

põhjendused ja sellega sätestatakse erand haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 kolmandast

3-25-2602

lausest (vt varasemalt kehtinud samasisulise RHS § 127 lg 5 kontekstis Riigikohtu

halduskolleegiumi 9. augusti 2016. a otsust asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.5). VAKO asus

esimeses otsuses seisukohale, et sisuliselt ei ole tegemist arvutusvea parandamisega, vaid

vastuoluga pakkumuses, mille kõrvaldamise lubatavuse osas tuli anda hinnang pakkumuse

vastavuse hindamisel. Kohtu hinnangul ei olnud hankijal kohustust uuendada menetlust selle

otsustuse suhtes lähtuvalt VAKO esimese otsuse põhjendustest, kui ta leidis, et pakkumuse

vastavaks tunnistamine oli sisuliselt siiski õiguspärane ning hankija on seda ka vaidlustatud

otsuses teinud, selgitades vastuolu olemust ja samale lõpptulemusele jõudmise viisi. Asjaolu,

et hankija on seda selgitanud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses, ei anna alust selle

otsuse tühistamiseks.

20. Visionest Institute OÜ osutab VAKO esimese otsuse resolutsiooni sisule osaliselt ka

selliseid tagajärgi, mida resolutsiooni sõnastust aluseks võttes ei ole võimalik järeldada.

VAKO otsusega ei ole kolmanda isiku pakkumist peetud mittevastavaks ega ole kohustatud

hankijat seda otsust muutma või uuesti üle vaatama, samuti on meelevaldne kaebaja järeldus,

et VAKO on selle otsusega pidanud edukaks hoopis kaebaja pakkumust ning et kolmanda

isiku pakkumus oleks tulnud jätta kõrvale. Eelviidatud VAKO otsuse resolutsioon ja

põhjendused ei võimalda ühelgi moel selliste järeldusteni jõuda. Resolutsiooni tulemus oli

see, et kehtivuse kaotas kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamise otsus ja seeläbi lasus

hankijal kohustus teha selles osas uus otsus. VAKO ei teinud ettekirjutust kindla sisuga otsuse

tegemiseks. Visionest Institute OÜ tõlgendab VAKO esimest otsust endale sobivalt oluliselt

laiemate tagajärgedega kui VAKO esimese otsuse resolutsioonis kajastatud on.

21. Riigihangete formalistlikkus, otsuste ajaline järgnevus ja eelkõige tehtud otsuste kehtivus

ja edasikaebekord ning –tähtajad muutuksid illusoorseks, kui ajaliselt järgneva otsuse

tegemisel on võimalik tugineda varasema otsuse esemeks oleva tingimuse mittetäitmisele

olukorras, kus seda kontrolliv ja fikseeriv haldusakt või eelhaldusakt on kehtiv. Praegusel

juhul aga VAKO oma otsusega ongi jõudnud tulemuseni, et kehtivat pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsust ei tunnistata ning leitakse, et see riigihanke menetlusetapp tuleks hankijal

uuesti avada olukorras, kus VAKO vaidluse esemeks ei olnud mitte asjakohane pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsus, sest seda ei olnud juba varasema VAKO menetluse raames

kaebetähtaja ületamise tõttu võimalik sisuliselt vaidlustada. Samuti ei ole VAKO varasemas

otsuses kohustanud hankijat vastavat menetlusetappi kordama ja ei saanudki seda teha, sest

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale esitatud vaidlustuse jättis VAKO esimese

otsusega sisuliselt läbi vaatamata. VAKO on sisuliselt jätnud oma otsusega kõrvale varasema

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse ja leidnud, et kuna vastustaja on edukaks

tunnistamise otsuses esitanud lisaargumente ka varasema otsuse õigsuse kohta, siis oleks

tulnud seda teha uue pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemise kaudu, milleks

vastustajal puudus aga vajadus, sest see menetlusetapp oli lõppenud ja kehtiv haldusakt

olemas. VAKO lähenemisega nõustudes võiks iga ajaliselt hilisema otsustuse tegemise

raames naasta varasema otsuse sisulise õiguspärasuse kontrollimise juurde hoolimata sellest,

et varasem otsus on kehtiv ning tunnistada uue otsuse kehtetuks, kui varasema otsuse

õiguspärasus on menetlusliku või sisulise minetuse tõttu kaheldav. Sellega on VAKO jätnud

vaidluse eseme – pakkumuse edukaks tunnistamine – sisuliselt kontrollimata, asudes selle

asemel kontrollima varasema kehtiva haldusakti õiguspärasust ja heites hankijale ette, et

vastavuse kontroll on toimunud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses. Pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse esemeks ei ole pakkumuse vastavuse kontroll, vaid vastavaks

tunnistatud pakkumuste sisuline hindamine. Seega ei nõustu kohus VAKO ja kaebaja

seisukohaga, et vastustaja on uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse raames läinud

ebaõigesti vastuollu varasema VAKO otsusega.

3-25-2602

22. Vastuseks Visionest Institute OÜ seisukohale, et hankija ei saa pakkumuste vastavust

puudutavaid põhjendusi hakata esmakordselt esitama pakkumuste edukaks tunnistamise

otsuses selleks, et võtta pakkujatelt õigus ja võimalus vaidlustada pakkumuste vastavaks

tunnistamise otsust, märgib kohus järgmist. Visionest Institute OÜ ei kaotanud pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimalust mitte hankija tegevuse tulemusena,

vaid seetõttu, et ta ei vaidlustanud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust tähtaegselt ja

juba VAKO esimeses menetluses ei vaadatud selle otsuse peale esitatud vaidlustust sisuliselt

läbi ning tegemist on siiani kehtiva haldusaktiga. Võib vaielda selle üle, kas pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuses üldse pakkumuse vastavust kinnitavate asjaolude välja toomine

põhjendatud on, kuid see ei muuda iseenesest pakkumuse edukaks tunnistamise otsust

õigusvastaseks. Nagu varasemalt juba mainitud sai, siis võis hankija tegelikult tugineda

kehtivale haldusaktile ning piirduda üksnes pakkumuse edukaks tunnistamisel oluliste

tingimuste kontrollimise ja pakkumuste hindamisega.

23. Kohus ei võta seisukohta VAKO esimese otsuse õiguspärasuse kohta, sest see pole

praeguse asjas vaidluse esemeks, kuid lähtuvalt eeltoodud põhjendustest on ebaõige Visionest

Institute OÜ ja VAKO seisukoht, et vastustaja tegevus on varasema VAKO otsusega

vastuolus. RHS § 200 lg 6 kohaselt on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus

hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus

tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Kuna VAKO otsuse

kohaselt jäi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale esitatud Visionest Institute OÜ

vaidlustus läbi vaatamata ja selles osas kohtumenetlust ei järgnenud, siis pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse kehtivus säilis ja hankija võis sellele tugineda. See, et VAKO

tunnistas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks ja viitas selle raames vastavuse

otsusele ning selle raames vastava vastuolu hindamise asjakohasusele ei toonud hankijale

kaasa kohustust asuda uut vastavuse otsust koostama, sest see polnud vaidluse esemeks ning

sarnane kohustus ei ole kajastamist leidnud ka siduvas VAKO otsuse resolutsioonis. Sellises

olukorras ei oska kohus näha ka res judicata põhimõtte rikkumist.

24. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamisel tuli hankijal

lähtuda

hindamiskriteeriumitest. Osa nr 6 puhul oli kolmandaks kriteeriumiks tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr, mille juures oli selgitus, et pakkuja sisestab riigihanke

maksumusena üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud

üldkulude määra (exceli tabeli lahter C8). Kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud

üldkulude määr, veebipõhiste ürituste korraldamisega seotud üldkulude määr ning trükiste

väljaandmisega seotud üldkulude määr peavad olema lõplikud ja sisaldama kõiki kulusid,

makse ja makseid vastavalt riigihanke alusdokumentidele, st lõplik kulu hankija jaoks.

Tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määra suurus protsentides tuleb pakkumuses

esitada täpsusega üks koht pärast koma. Seega tuli pakkumuse edukaks tunnistamisel lähtuda

just Vormis 1 märgitud tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määrast 22%, mistõttu ei

oma selles faasis vastuolu RHR töölehele märgituga (20%) tähtsust. Hindamisel on sellest ka

lähtutud.

25. Vastavate numbrite erinevus ja sellest tulenev vastuolu võis omada suuremat tähtsust

pakkumuse vastavuse hindamisel, sest vastavuskriteeriumite juures oli viidatud nii RHR

töölehele kui Vormile 1. Hanke lisaandmete p 3.7 järgi pidi siiski kontaktsete tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr, veebipõhiste tegevuste korraldamisega seotud

üldkulude määr ning trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr olema lõplik ja sisaldama

kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on

3-25-2602

vajalikud raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud kolm määra tuli esitada Vormil

1 „Üldkulude määrad“, kus esitatud määrad liidetakse kokku järgmiste osakaaludega: 60%

kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, 30% veebipõhiste tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr ja 10% trükiste väljaandmisega seotud üldkulude

määr. Saadud summa moodustas hinnatava „Tegevuse korraldamisega seotud üldkulude

määra“. Seega on Vorm 1 see, millel kajastatud üldkulu määrast tuleb lähtuda, sest

riigihangete alusdokumentides on esmajoones peetud asjakohaseks Vormil 1 kajastatut.

26. Eelnevast tuleneb, et isegi kui nõustuda kaebaja ja VAKO-ga, et hankija pidi uuesti

pakkumuse vastavust hindama ja tegema uue otsuse, siis tuleks hankijal välja anda sama

resolutsiooniga uus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, sest lähtuda tuli

Vormis 1 märgitud üldkulu määrast. Kohtu hinnangul kinnitavad seda järeldust

vastavuskriteeriumites, hindamiskriteeriumites ning hanke lisaandmete p-s 3.7 esitatud teave

koosmõjus. Lisaks tuleb silmas pidada, et kolmas isik ei saanud Vorm 1 märgitud üldkulu

määra erinevusest (22% vs 20%) eelist, sest madalam tegevuste korraldamisega seotud

üldkulude määr oleks talle andnud eelise. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest lähtuvalt

võeti aluseks Vormil 1 märgitud 22%. Seetõttu ei ole ka sisuliselt kolmas isik üldkulu määra

numbrite erinevusest Visionest Institute OÜ ees eelist saanud.

27. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hankija Maaelu Teadmuskeskus kaebuse, tühistab

riigihangete vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2025. a otsuse nr 155-25/287952 ning teeb uue

otsuse, millega jätab Visionest Institute OÜ vaidlustuse Maaelu Teadmuskeskuse 10. juuni

2025. a otsuse peale rahuldamata.

28. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tühistab VAKO otsuse ja jätab

Visionest Institute OÜ vaidlustuse rahuldamata, siis jäävad tema menetluskulud (VAKO-s

tasutud riigilõiv ja vaidlustus- ning kohtumenetluses kantud õigusabikulu) tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1).

29. Maaelu Teadmuskeskus kandis VAKO menetluses õigusabikulusid 3325 eurot (15h

tunnihinnaga 215 eurot käibemaksuta). Halduskohtumenetluses on menetluskulud kokku

5546,25 eurot, mis koosneb kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivust

kokku 1300 eurot ning õigusabikuludest 4246,25 eurot (ca 20h) käibemaksuta. Maaelu

Teadmuskeskus menetluskulud vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses kokku on seega

8871,25 eurot (3325+5546,25).

30. Riigikohtu praktikat aluseks võttes on riigihanke vaidlustes avaliku sektori hankijal õigus

nõuda nende õigusabikulude väljamõistmist, mis on põhjendatud ja vajalikud ning vastustaja

põhitegevuse kriteeriumile ei omistata hankeasjades määravat tähendust, sest riigihanke

menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon. Kaebaja peab kohtumenetluses

vaidlustuse rahuldamata jäämisel kandma hankija põhjendatud õigusabikulud (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-68-14, p 33; nr 3-20-1198, p 30). Seega on

kohtumenetluses välise õigusabi kasutamisel tekkinud hankija menetluskulud kaebajatelt välja

mõistetavad.

31. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas on kajastatud osutatud õigusabiteenuse maht

ning tehtud menetlustoimingud. Kohus peab haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas

esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades esindaja tunnitasu õigusabiteenuse

3-25-2602

kujunenud turuhindu arvestades mõistlikuks, kuid õigusabiteenuse osutamise ajakulu kohtus

mõnevõrra ülepaisutatuks. Vaidluse eset ning varasemalt VAKO-s juba esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades ei ole Maaelu Teadmuskeskus esindaja

ajakulu (19 tundi 45 minutit) põhjendatud. Maaelu Teadmuskeskuse kohtumenetluses esitatud

menetlusdokumentides esitatakse valdavalt samad põhjendused kui VAKO menetlus tehti,

lisaks ei saa esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega lisandunud täiendavad toimingud

õigustada kohtumenetluses sedavõrd suurt ajakulu. Põhjendamatu on ka hankija esindaja viide

kahele „vastasele“ kohtumenetluses. VAKO ei ole riigihankevaidluses kohtumenetluses pool

HKMS § 15 mõttes. Hankija esindaja loogikat järgides oleks näiteks asja Riigikohtuni jõudes

pooleks ka haldus- ja ringkonnakohus, mis ei vastaks tõele. Vaidlust lahendav organ ei ole

kohtumenetluses asjas pooleks. Kohtu hinnangul on kohtumenetluses tehtud toimingutega

seoses põhjendatud ajakulu 10 tunni ulatuses (2150 eurot). Vaidlustusmenetlusega seonduvate

õigusabikulude vähendamiseks kohtu hinnangul alust pole. Seega loeb kohus põhjendatud

menetluskuluks vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulu 3325 eurot käibemaksuta,

kohtumenetluses kantud riigilõivud kokku 1300 eurot ning kohtumenetlusega seotud

õigusabikulu 2150 eurot käibemaksuta. Kokku loeb kohus Maaelu Teadmuskeskus

menetluskuludest põhjendatuks 6675 eurot käibemaksuta ning mõistab selle Visionest

Institute OÜ-lt Maaelu Teadmuskeskusele välja. Kuna Maaelu Teadmuskeskus on

käibemaksukohustuslane, siis on väljamõistetav menetluskulu käibemaksuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider