1-25-4684/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-4684

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-4684 (25267050262)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohtuistungi sekretär

Anneli Harjus

Kriminaalasi

Raivo Paatsi süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Abiprokurör Keili Tiirik

Süüdistatav

Raivo Paatsi; Isikukood: 39607074230; Elukoht: XXX;

tel XXX; e-post: XXX; Kodakondsus: Eesti; Haridus:

XXX; Emakeel: eesti; Töökoht: XXX; Karistatus:

kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad;

Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud

19-21.04.25

Kaitsja: vandeadvokaadi abi Toomas Laanema, määratud

korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Raivo Paatsi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9

(üheksa) kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Raivo Paatsil 19.04 - 21.04.2025 eelvangistuses viibitud

aeg, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele

kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva

vangistust.

3. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ning

mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Raivo Paatsi ei pane 1 (ühe) aasta ja 2

(kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajaks talle

kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-s 1 – 6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

1-25-4684

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Raivo Paatsit käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, so

18.09.2025.a, va kontrollnõuete osas, mille kohaldamist alustatakse peale

kohtulahendi jõustumist.

6. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Raivo Paatsilt menetluskuluna

riigituludesse määratud kaitsja tasu 178,56 eurot, joobe tuvastamise kulu 146 eurot ja

sundraha 1329 eurot, kokku 1653,56 eurot.

7. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a-le nr: EE502200221014193355

Swedbank AS-is või a/a-le nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik

on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700025112. Selgituseks märkida:

menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

8. Välja mõistetud menetluskulud 1653,56 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades

Raivo Paatsit tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 20-daks

kuupäevaks 137,50 eurot ning viimase osamaksena 141,06 eurot. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Raivo Paatsi’t süüdistatakse selles, et tema, juhtis 19.04.2025 kella 20:28 ajal X X vallas X

alevikus X tn X juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga X, olles

alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis,

mille tõttu olid tugevalt häiritud tema kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid:

alkoholilõhn suust, häiritud tasakaal ja koordinatsioon, pudisev kõne, laienenud pupillid. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti kohaselt oli Raivo Paatsi amfetamiini tarvitamisest

põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud ja muutunud kehalistes

ja psüühilistes funktsioonides ning reaktsioonides. Samuti tuvastati Raivo Paatsil Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti kohaselt verest etanooli 2,08 +- 0,06 mg/g, seega oli

alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,02 mg/g. Seega juhtis Raivo Paatsi mootorsõidukit

joobeseisundis, millega rikkus KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Samuti eiras

1-25-4684

Raivo Paatsi tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku

peatamismärguannet, millega rikkus LS § 38 lg 1 nõudeid.

KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 38 lg 2 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras

märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb

seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist.

Kohtueelses menetluses Raivo Paatsi käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid

ei tuvastatud.

Sellise tegevusega pani Raivo Paatsi toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Prokurör tegi ettepaneku Raivo Paatsi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19-21.04.2025 s.o 3

päeva vangistust ja kandmisele kuulub 8 kuud 27 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 8 kuu 27 päeva pikkune vangistus tema suhtes

tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 aasta 2 kuu pikkuse

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS

§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 määratud kohustust:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on

hoida ära süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süüteod.

Kohtu seisukoht

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör

jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise

põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus

tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav

tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus.

1-25-4684

Tõkendit kohaldatud ei ole.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb

menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud

kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust.

KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Raivo Paatsilt menetluskuluna

riigituludesse määratud kaitsja tasu 178,56 eurot, joobe tuvastamise kulu 146 eurot ja

sundraha 1329 eurot, kokku 1653,56 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud

1653,56 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Raivo Paatsit tasuma kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 20-daks kuupäevaks 137,50 eurot ning viimase

osamaksena 141,06 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik