2-25-12647/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-12647

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2025. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-25-12647

Tsiviilasi

L.O hagi I.M vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.O (isikukood XXX);

Hageja seaduslik esindaja: B.O (isikukood XXX);

Kostja: I.M (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja L.O (seadusliku esindaja B.O-na kaudu) ja kostja I.M vahel

17.09.2025. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. I.M kohustub maksma lapsele L.O-le tagasiulatuvalt perioodi eest 05.07.2024.

a kuni 05.07.2025. a elatist kokku summas 433,84 eurot, millest pool, s.o 216,92

eurot tuleb ära maksta hiljemalt 05.10.2025. a ja ülejäänud pool, s.o 216,92 eurot

hiljemalt 05.11.2025. a.

1.2. I.M kohustub edasiulatuvalt alates 06.07.2025. a kuni L.O täisealiseks

saamiseni maksma L.O-le igakuist elatist 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma)

+ 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3. I.M maksab kokku lepitud elatisemaksed lapse ema B.O-na pangakontole

hiljemalt iga kuu 5. kuupäeval.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-12647 menetlus L.O hagis I.M vastu elatise nõudes.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.O esitas 04.08.2025. a alaealise lapse L.O (hageja) nimel kohtusse hagiavalduse

I.M (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 05.07.2024. a kuni 05.07.2025. a kokku

summas 768,95 eurot ja edasiulatuvalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel arvutatud

summas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi asjaolude kohaselt on hageja B.O-na ja

kostja ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Hageja elab koos emaga ja kostja elab

eraldi. Vanemad sõlmisid 17.08.2023. a kokkuleppe, millega lepiti kokku kostja poolt

hagejale makstava elatise kord ja suhtluskord. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja maksma

hageja ülalpidamiseks alates 01.08.2023. a elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni igas kuus

260 eurot 33 senti (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4. Alates 05.11.2023. a ei ole kostja maksnud hagejale regulaarselt elatist

kokkulepitud summas.

2. Kohus võttis hagi 18.08.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, I.M esitas 21.08.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi

osaliselt. Kostja tunnistab, et on maksnud elatist vähem, kui kohtuväliselt oli kokku lepitud.

Kostja leiab aga, et hageja esindaja ei oleks pidanud elatise nõudega kohtusse pöörduma, vaid

oleks piisanud kostjale meelde tuletamisest, et elatisraha suurus on muutunud. Osaliselt ei

nõustu kostja hageja esindaja arvestusega elatise võlgnevuse osas. Kostja on nõus maksma

tagasiulatuvalt perioodi eest 05.07.2024. a kuni 05.07.2025. a elatist summas 433,84 eurot.

Edasiulatuvalt on kostja nõus maksma elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, s.o 301,74

eurot. Kostja avaldas, et soovib asja lahendada kompromissiga. Kostja tegi ettepaneku, et

tasub elatise võlgnevuse 433,84 eurot kahes osas 2025. aasta septembris ja oktoobris koos

jooksva elatisega.

4. Hageja esindaja, B.O esitas 09.09.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatab,

et on nõus kostja pakutud kompromissiga, mille järgi kohustub kostja edaspidi tasuma

hagejale igakuiselt elatist seadusjärgses miinimumsummas ja tekkinud elatisevõla summas

433,84 eurot tasub kahes osas, s.o 05.10.2025. a 1. osamakse summas 216,92 eurot ja

05.11.2025. a 2. osamakse summas 216,92 eurot.

5. Kohus andis 11.09.2025. a kirjaga pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus

edastas pooltele ka kompromissi projekti, tingimusel, et kostja kohustub maksma hagejale

perioodi eest 05.07.2024. a kuni 05.07.2025. a elatise kokku summas 433,84 eurot kahe

võrdse osamaksena, s.o 216,92 eurot hiljemalt 05.10.2025. a ja ülejäänud 216,92 eurot

hiljemalt 05.11.2025. a ning edasiulatuvalt alates 06.07.2025. a kohustub kostja maksma

hagejale igakuist elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatud

summas muutuva suurusena lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisele. Elatise

arvutamisel lähtus kohus sellest, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja hageja

viibib kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus.

6. Hageja seaduslik esindaja, B.O esitas 17.09.2025. a kohtule samal päeval poolte

vahel sõlmitud kompromissi (allkirjastatud vastavalt kostja poolt 11.09.2025. a ja hageja

esindaja poolt 17.09.2025. a). Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja

menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda

elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul ei leppinud pooled kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seega

jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule ei ole

teada pooltel mingite menetluskulude tekkimist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik