2-25-115625/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-115625 (menetlus nr 2)

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.H (S.H ) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post:

XXX)

Kostja: S.H (isikukood XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada poolte vahel kirjalikult sõlmitud, hageja Aktiva Finance Group OÜ lepingulise

esindaja Ahto Järvela ja kostja S.H (S.H) poolt 16. septembril 2025 digitaalselt allkirjastatud

järgmine kompromiss:

1. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõla katteks 150,00 eurot, sissenõudmiskulude

katteks 30,00 eurot, avaldaja menetluskulu katteks 20,00 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu

katteks 65,00 eurot, kokku kompromissi summa 265,00 eurot alljärgneva maksegraafiku

alusel:

Makse tähtaeg

Tasutav summa

16.10.2025

53,00

16.11.2025

53,00

16.12.2025

53,00

16.01.2026

53,00

16.02.2026

53,00

Kokku

265,00

2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX

viitenumbriga XXX.

3. Kui Kostja tasub osaliselt või hilineb Kompromissi punktis 1. fikseeritud osamakse

tasumisega, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos

Tsiviilasi nr 2-25-115625

viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi

tegeliku tagastamise kuupäevani.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-115625.

III. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus menetluskulusid täiendavalt ei jaota

ja kulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Toimetada määrus pooltele kätte. Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse

peale edasi kaevata, kuna pooled on kokkuleppel välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 12. juunil 2025 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.H’ilt 286,85 euro väljamõistmiseks. Nõue tuleneb AS-i

G4S ja võlgniku vahel 03. veebruaril 2020 sõlmitud teenuse lepingu nr XXX alusel osutatud

teenuste eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Kohus rahuldas avalduse ja edastas võlgnikule

makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule 18. juunil 2025 vastuväite, mistõttu 27.

juunil 2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus luges maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse puudustega hagiavalduseks, jättis selle 25. augusti 2025 määrusega käiguta ning

kohustas hagejat kohtu määratud tähtaja jooksul esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti tasuma täiendavalt riigilõivu. Kohus tegi pooltele

ettepaneku edasiste menetluskulude vältimiseks lahendada asi kompromissiga.

3. 16. septembril 2025 esitasid pooled kohtule hageja lepingulise esindaja Ahto Järvela ja

kostja S.H poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, milles pooled on kokku leppinud

kostja poolt hagejale võlgnetava summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse ning

kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti osamaksete tasumisega viivitamise

puhuks viivise suuruse. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse

peale edasikaebamise õigusest.

Kohtu nõudel esitas hageja lepinguline esindaja 17. septembril 2025 täiendavalt enda

esindusõigust tõendavad dokumendid ning teatas, et hageja loobub kompromissi punktis 6

toodud taotlusest riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

4. TsMS § 486 lg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431

sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus

kinnitab kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1

kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti.

6. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruses kinnitatud vaidluse eset

puudutavad kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist

ei vaja poolte kinnitused kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadmise

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-115625

kohta, menetluslikud taotlused (kinnitada kokkuleppe ja tagastada hagejale pool riigilõivust,

viimasest hageja ka loobus) ega edasikaebeõigusest loobumise kokkulepe (kompromissi tekstis

punktid 4 – 6), kohus neid määruse resolutsiooni ei märgi.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise

õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on

jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda,

kui nad ei lepi kokku teisiti. Kompromissisumma hõlmab ka hageja menetluskulusid summas

20,00 eurot ning riigilõivu 65,00 eurot. Ülejäänud menetluskulude osas poolte kokkulepe

puudub. Seega kompromiss-summas kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohus kulusid ei jaota ning TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Kompromissi punktis 6 hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. 17.

septembril hageja teatas, et loobub sellest taotlusest. Riigilõivu tagastamise taotlus on

menetluslik taotlus, mitte materiaalõiguslik nõue, millest loobumise peab kohus määrusega vastu

võtma. Menetluslikult võib kohus riigilõivu tagastamise taotluse, millest hageja on loobunud,

jätta tähelepanuta ega pea selle kohta tegema otsustust määruse resolutsioonis. Ilmselt ekslikult

esitatud menetluslik taotlus riigilõivu tagastamiseks oli õigusliku aluseta ja sellest loobumine

põhjendatud ja mõistlik. Nimelt on pooled kompromissis kokku leppinud, et kostja hüvitab

hagejale kogu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Lisaks TsMS § 150 lg 3 kohaselt

menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsukiirmenetluses

tasutud riigilõivu. Seega hagejal ei olnud alust taotleda riigilõivu osalist tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)