2-21-13715/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13715

Kohtuasi

Ek Trans OÜ, Hakera OÜ, C.U, X.K, D.D ja AIPEE

Invest OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks ning juurdepääsuõiguse

tagamiseks kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike

märgete tegemiseks tahteavalduste asendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Ilusäde OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I Ek Trans OÜ (registrikood 14098600)

Avaldaja II Hakera OÜ (registrikood 10944133)

Avaldaja III C.U (isikukood XXX)

Avaldaja IV X.K (isikukood XXX)

Avaldaja V D.D (isikukood XXX)

Avaldaja VI AIPEE Invest OÜ (registrikood 16519879)

Avaldajate lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers

Puudutatud isik I Ilusäde OÜ (registrikood

11998728), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel

Kais

Puudutatud isik II Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 26. juuni 2024 määrus muutmata.

2. Ilusäde OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Europe1 SPV1 OÜ esitas 01.09.2021 Pärnu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks kinnistusraamatusse

kandmiseks vajalike märgete tegemiseks tahteavalduste asendamise nõudes. 21.09.2021

avalduse terviktekstis paluti lugeda avaldajaks Ek Trans OÜ (avaldaja I). Avaldaja palus

määrata, et avalduses nimetatud kinnisasjade igakordsetel omanikel ja nendelt nõusoleku

saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Lagle

teed (kinnistusosakonna registriosa nr 10975950) juurdepääsu saamiseks avalikult

kasutatavale teele.

1.1. Avalduse kohaselt ostis avaldaja I Europe1 SPV1 OÜlt 15.09.2021 avalduses nimetatud

26 kinnistut. Kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Luige tee,

registriosa nr 15394750). Avaldaja palus määrata juurdepääsu üle Ilusäde OÜ-le (puudutatud

isik) kuuluva Lagle tee kinnistu (registriosa nr 10975950). Avalduses nimetatud kinnistud

asuvad Lagle tee ääres ning selleks et jõuda avalikult kasutatava teeni on vajalik läbida

puudutatud isiku kinnistul olevat teed. Avaldaja I soovib kinnistutele arendada elamud.

Ehituse ning arenduse sujuvamaks tagamiseks on vaja kinnistutele ligipääsu. Samuti soovivad

tulevased elanikud saada oma koju juurdepääsu. Avaldaja I ostis kinnistud Europe 1 PV1 OÜ-

lt, kes ostis kinnistud kohtutäituri enampakkumiselt, kus võlgnikuks oli ettevõte, kelle

juhatuse liikmeks on puudutatud isiku juhatuse liige, mistõttu on avaldajal kahtlus, et

puudutatud isik võib hakata takistama ligipääsu kinnistutele. Puudutatud isiku esindajaga on

omavahel juurdepääsu tee osas korduvalt suheldud, kuid vajalikke kokkuleppeid tee

kasutamise osas ei ole saavutanud. Kinnistutele on võimalik ligi pääseda vaid läbi puudutatud

isikule kuuluva kinnistu. Puudutatud isikuga on suhelnud tee reguleerimise osas ka kohalik

omavalitsus, kuid ka kohaliku omavalitsusega ei ole puudutatud isik olnud valmis

kokkuleppeid sõlmima.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldajal I puudub õigus nõuda

juurdepääsu määramist asjaõigusseaduse § 156 alusel, sest juurdepääs avalduses nimetatud

kinnistutele on määratud detailplaneeringuga ning sõidukitega juurdepääsu õigus tekib siis,

kui avaldaja kinnistutele on väljastatud ehitusload. Selline õigus saab tekkida alles pärast

seda, kui Lagle tee on valmis ehitatud ja sellele on väljastatud kasutusluba. Kui kohus

määraks juurdepääsuõiguse enne tee valmimist, jääksid puudutatud isiku õigused kaitseta ning

see tekitaks puudutatud isikule kahju poolelioleva tee rikkumise näol. Lagle tee ei ole hetkel

suure massiga sõidukite liikluseks sobiv. Avaldajale juurdepääsuõiguse andmine muudaks tee

valmis ehitamise võimatuks. Puudutatud isik ei ole keelanud avaldajal I ega tema

õiguseelnejal liikuda kinnistutele või sealt ära jalgsi või väiksema sõidukiga. Lisaks oleks

võimalik pääseda kinnistuteni ka teisest suunast. Kui kohus rahuldab avalduse, tuleb panna

avaldajale ka kohustus juurdepääsutee rajamiseks ning avaldajalt tuleb välja mõista

puudutatud isiku kasuks õiglane tasu.

3. Pärnu Maakohtu 29.01.2024 kohtumäärusega lubas kohus tulenevalt osade avalduses

nimetatud kinnistute võõrandamisest avaldajatena menetlusse astuda Hakera OÜ-l (avaldaja

II), C.U-l (avaldaja III), X.K-l (avaldaja IV), D.D-l (avaldaja V) ja AIPEE Invest OÜ-l

(avaldaja VI).

4. Avaldajad esitasid 17.05.2024 avalduse tsiviilasjas esitatud avalduse tagasivõtmiseks,

paludes jätta avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Avaldajate soov menetluse lõpetamiseks tuleneb Pärnu Maakohtu 29.02.2024 lahendist

tsiviilasjas nr 2-22-16332, kus kohustati asjast puudutatud isikut Ilusäde OÜ-d andma üle

kinnistu Lagle tee (millele juurdepääsu nõuti) omandiõigus Raksijõe Arenduse OÜ-le. Kuna

viimane ei tee elulisi takistusi avaldajatele juurdepääsu küsimuses, siis puudub ka avaldajatel

eluline vajadus Raksijõe Arenduse OÜ-ga (kui uue omanikuga) siinset vaidlust jätkata. Siiski

on oluline märkida, et menetluse lõpetamise põhjus ei tulene avaldajatest, vaid puudutatud

isikust (Ilusäde OÜ). Teisisõnu – tagasivõtmine ei tähenda antud juhul, et avaldajad oleksid

kohtusse pöördunud alusetult. Menetluse kestel on avaldajatest sõltumatutel asjaoludel tehtud

otsus, mille tõttu on langenud ära vajadus menetluse jätkamiseks. Seejuures ei saanud sellise

asjade käiguga avaldajad avalduse esitamisel arvestada.

5. Puudutatud isik esitas 27.05.2024 kohtule seisukoha, milles ei vaielnud vastu avalduse

tagasivõtmisele, kuid leidis, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta avaldajate kanda,

sealhulgas mõistes avaldajatelt välja puudutatud isiku poolt kantud menetluskulud summas 10

064,30 eurot. Käesolevas menetluses esitatud avaldajate nõuet puudutatud isik rahuldanud ei

ole. Käesolevas asjas puudub mis tahes põhjus asuda seisukohale, et menetluskulude

tervikuna avaldajate kanda jätmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Avaldajad on pöördunud alusetu või vähemalt tugevasti vaieldava nõudega kohtusse ilma

tegeliku vajaduseta (puudutatud isik ei ole faktiliselt avaldajatele üle oma kinnistu

juurdepääsu jala või tavapäraste sõidukitega kunagi keelanud), tekitades selliselt puudutatud

isikule märkimisväärsed menetluskulud, ja soovivad siis ühel hetkel ilma mis tahes loogilise

põhjuseta oma avalduse tagasi võtta. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peaks

avaldajate arvates puudutatud isik kandma riski, et tema eriõigusjärglane, kes saab võib-olla

(veel ei ole saanud) vaidlusaluste kinnistute omanikuks, ei tee elulisi takistusi avaldajatele

juurdepääsu küsimuses, mistõttu avaldajatel puudub eluline vajadus uue omanikuga siinset

vaidlust jätkata. Kinnistusregistri andmete kohaselt on vaidlusaluse kinnistu omanik jätkuvalt

puudutatud isik ning kogu avaldajate käsitlus nende „elulise vajaduse kadumise osas“ on

täielikult hüpoteetiline.

6. Asjast puudutatud isik Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) esitas 27.05.2024 seisukoha,

milles ei vaielnud vastu avalduse tagasivõtmisele ega menetluskulude jaotusele nii, et poolte

kõik menetluskulud jäävad nende endi kanda.

7. Avaldajad esitasid 04.06.2024 seisukoha, mille kohaselt puudub vaidlus, et avaldajate

kinnistutelt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Lisaks on juurdepääs

maakorralduslikult võimalik (kasutades puudutatud isikule kuuluvat teed, mis on märgitud

transpordimaaks). Samuti pole puudutatud isik esitanud menetluses ühtegi adekvaatset

põhjendust, miks tema huvid juurdepääsu takistamiseks on kaalukamad avaldajate huvist

saada enda kinnistutele juurdepääs. 14.10.2021 vastuses avaldusele on puudutatud isik

tuginenud sisuliselt üksnes tee väljaehitamise kohustusele ehk märkinud, et enne tuleb tee

valmis ehitada ja seejärel saab juurdepääsu tagada. Siinkohal väärib aga rõhutamist, et

sisuliselt 2,5 aasta jooksul (arvestades antud seisukohast) pole puudutatud isik võtnud ühtegi

sammu tee väljaehitamise suunal. Seega on kõik materiaalõiguslikud eeldused juurdepääsu

avalduse rahuldamiseks täidetud. Seejuures on alusetu ja otseselt pahatahtlik puudutatud isiku

seisukohas avaldatu, justkui pole kunagi tehtud takistusi kinnistutele juurdepääsuks.

Puudutatud isik on läbivalt menetluse käigus juurdepääsu seadmisele vastu seisnud, esitades

argumente peatse tee väljaehitamise kohta. Puudutatud isikul on olnud korduvalt võimalusi

pakkuda kompromissi või avaldus omaks võtta, seda aga tehtud pole. Lisaks on oluline

märkida, et avaldajad tõid juba algses avalduses välja, et on proovinud kohtuväliselt

puudutatud isikuga jõuda juurdepääsu küsimuses kokkuleppeni, kuid see pole õnnestunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus jättis 26.06.2024 määrusega läbi vaatamata avalduse avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks

kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike märgete tegemiseks tahteavalduste asendamise

nõudes seoses avalduse tagasivõtmisega ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud

jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

8.1. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 (mis kohaldub läbi

TsMS § 477 lg 6) alusel läbi vaatamata. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Sisuliselt on mitme menetlusosalisega

hagita menetluses kohtule antud lai kaalutlusõigus menetluskulude jaotamise küsimuses ning

läbi TsMS § 477 lg 1 on kohtule avatud põhimõtteliselt kõik TsMS § 162 ja/või § 163 juures

kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid. Lähedasim asjassepuutuv hagimenetluse

menetluskulude säte on TsMS § 168 lg 4. Õiguskirjanduses (TsMS I komm § 168 p 3.5. d))

on märgitud, et lisaks TsMS § 168 lõikes 4 märgitule tuleb arvestada ka menetluskulude

jaotamise üldiste põhimõtetega, sh TsMS § 162 lõikega 4. Oluline on hinnata, kas kohtusse

pöörduti põhjendatult või mitte. Maakohus leidis, et olukorras, kus avaldaja puudutatud

isikuga kohtuväliselt kokkuleppele ei saanud, oli vaja avaldus esitada. Menetlus kestis üle 2,5

aasta, mille jooksul oli puudutatud isik läbivalt seisukohal, et tema kohustuseks on tee oma

kinnistul välja ehitada, kuid ei teinud selleks mitte ühtegi tegevust. Avaldajate taotlusel pidi

kohus juurdepääsu tagamiseks kohaldama ka esialgset õiguskaitset. Avaldajate kinnitusel ei

ole vajadust Raksijõe Arenduse OÜ-ga kui kinnistu tulevase omanikuga kohtuteed vaidluse

puudumisel jätkata. Eeltoodust tulenevalt puudub mõistlik põhjus menetluskulude jätmiseks

kellegi menetlusosalise kanda ning õiglane on need jätta neid kandnud menetlusosaliste endi

kanda.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik esitas 23.07.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda ning palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista avaldajatelt puudutatud

isiku kasuks solidaarselt välja puudutatud isiku menetluskulud summas 10 064,30 eurot ning

viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

10. Määruskaebuse kohaselt on maakohus andnud käesoleva tsiviilasja menetluse tinginud

asjaoludele ja ka menetluses esitatud seisukohtadele ja menetluses tuvastatule ebaõige

hinnangu. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab avalduse tagasivõtmisel menetluskulud avaldaja.

Puudutatud isiku hinnangul ei esine käesoleva tsiviilasja puhul ühtegi kaalukat asjaolu

eelnimetatud reeglist kõrvalekaldumiseks.

10.1. Maakohus on menetluskulude jaotamisel pidanud oluliseks, et algne avaldaja Europe1

SPV1 OÜ ei saanud puudutatud isikuga kokkuleppele, mistõttu oli vaja avaldus esitada.

Eelnimetatud seisukoht on ebaõige. Europe1 SPV1 OÜ ei pöördunud enne avalduse esitamist

kordagi puudutatud isiku poole taotlusega saada juurdepääs avalikule teele puudutatud isikule

kuuluva kinnisasja kaudu. Avaldajad ei tugine sellisele väitele oma avalduses ja ei ole

menetluses esitanud ka ühtegi tõendit, et seda oleks tehtud. Puudutatud isik on juba oma

esmases vastuses avaldusele juhtinud tähelepanu, et avaldaja poolt menetluse algatamine on

täiesti põhjendamatu. Avaldajal ei saa olla õigust kasutada vaidlusalust Lagle teed enne selle

valmimist ja kasutusloa väljastamist, sh ei ole avaldajal õigust alustada oma kinnistutel

ehitustegevust enne ehituslubade väljastamist ning ehitusload väljastatakse detailplaneeringu

kohaselt avaldajale alles pärast Lagle teele kasutusloa andmist. Nimetatud asjaolud olid või

pidid olema avaldajale enne käesoleva kohtumenetluse alustamist teada. Samas rõhutab

puudutatud isik veel kord, et faktiliselt puudutatud isik ei keelanud enne avaldaja poolt

kohtumenetluse alustamist avaldajal puudutatud isiku kinnistu (tee) kasutamist eeldusel, et

sellega teed ei rikuta, st eelkõige ei sõideta teel raskemate sõidukitega (vt 14.10.2021

seisukoha p 15). Puudutatud isiku õigust keelata oma kinnistul asuva tee kasutamist raskemate

sõidukitega tunnistas ka Tallinna Ringkonnakohus 14.02.2022 kohtumääruses.

10.2. Maakohus leidis põhjendamatult, et menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab

ka asjaolu, et kohtumenetlus kestis üle 2,5 aasta, mille jooksul oli puudutatud isik läbivalt

seisukohal, et tema kohustuseks on tee oma kinnistul välja ehitada, kuid tegevusi selleks ei

teinud. Esiteks selgitas puudutatud isik menetluses läbivalt, et tee väljaehitamist takistab

oluliselt asjaolu, et avaldaja teed kasutab (vt nt 14.10.2021 seisukoha p 13-14). Teiseks,

19.10.2022 kohtuistungil rääkis puudutatud isik mitte tema enda poolt ehitustegevuse

mitteteostamisest, vaid sellest, et avaldaja ei ole seal midagi teinud, ehkki esitas oma

väidetavate, tegelikkuses mittetoimunud tööde eest puudutatud isikule arveid (vt 19.10.2022

kohtuistungi protokoll, ajatempel 00:10:54). Samal kohtuistungil puudutatud isiku seaduslik

esindaja ka kinnitas, et tee väljaehitamist on kavas alustada esimesel võimalusel. Maakohus

viitab oma määruses ka kohtu 20.07.2023 järelpärimisele puudutatud isikule, jättes samas

tähelepanuta, et 11.08.2023 on puudutatud isik viidatud järelpärimisele vastanud, selgitades,

et on tekkinud põhjendatud kahtlused selles, kas puudutatud isikul üldse tee väljaehitamise

kohustus on ning samas on puudutatud isik kohut informeerinud ka avaldajaga peetud

läbirääkimistest tee avaldaja poolt omandamise teemal. Jääb arusaamatuks, kuidas saab sellise

selgituse valguses puudutatud isikule ette heita tee väljaehitamise viibimist, rääkimata sellest,

et väljaehitamise temaatika sidumine menetluskulude jaotamise küsimusega on kummastav ja

arusaamatu juba iseenesest.

10.3. Lisaks pidas kohus menetluskulude jaotamise kontekstis oluliseks asjaolu, et kohus pidi

kohaldama asjas esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole samastatav

asjas tehtava lahendiga ja esialgse õiguskaitse kohaldamisel puudub mis tahes seos

küsimusega menetluskulude jaotamisest. Ka ei olnud kohtu poolt kohaldatud mahus esialgse

õiguskaitse kohaldamine tegelikkuses vajalik, kuna väiksemate sõidukitega ja jalgsi

juurdepääsu üle oma kinnistu ei ole puudutatud isik avaldaja(te)le kunagi keelanud.

10.4. Kohus leidis, et menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab ka asjaolu, et

avaldajate kinnitusel ei ole vajadust Raksijõe Arenduse OÜ-ga kui kinnistu tulevase

omanikuga kohtuteed vaidluse puudumisel jätkata. Jääb täiesti arusaamatuks, millisel alusel

peaks puudutatud isik, kes on avaldaja(te) poolt kohtusse pöördumise tõttu kandnud suuri

menetluskulusid ja ei saa avaldajate poolt avalduse tagasivõtmise tõttu oma õiguste eest

lõpuni seista, kandma riski, mis seondub sellega, et väidetavalt tee uus omanik puudutatud

isiku võimaliku eriõigusjärglasena vaidluse jätkamisest huvitatud ei ole. Kokkuvõttes leiab

puudutatud isik, et maakohus on teinud ebaõige ja tema suhtes äärmiselt ebaõiglase lahendi.

Menetluse edasine käik

11. Avaldajad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

12. Pärnu linn (Pärnu linnvalitsuse kaudu) oli seisukohal, et kui kohus peab vajalikuks

avaldajate ja puudutatud isiku menetluskulude välja mõistmist, siis palub Pärnu linn jätta need

täies ulatuses avaldajate ja puudutatud isiku kanda.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel

juhul on puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotamise osas.

15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. TsMS § 475 lg 1 p-st 131 ja § 6181 lg-st 1 tulenevalt lahendatakse avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu asi hagita menetluses, mille võib algatada üksnes avalduse alusel.

Maakohus jättis praeguses asjas avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2, § 477 lg 6 alusel läbi

vaatamata, sest avaldajad võtsid selle tagasi. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita

menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb

mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et

juhul, kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata, saab kohus sellisel juhul jaotada

menetluskulud muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline

oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt RKTKm,

13.05.2020, 2-16-5794, p 13). TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude

jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet ( RKTKm

15.03.2023, 2-19-517, p 20). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus

diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29; RKTKm 13.10.2020, 2-16-5794,

p 12).

16.1. Lisaks on nii õiguskirjanduses kui Riigikohtu praktikas leitud, et menetluskulude

jaotamisel hagita menetluses on TsMS § 477 lg 1 kaudu kohaldatav ka TsMS § 168 (TsMS I

komm (2017), § 168, p 3.1.a ja § 172 p 3.1.a, RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14). TsMS

§ 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes

4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (vt RKTKm

26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 9).

16.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul menetluskulude poolte endi

kanda jätmisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et

vaidluse asjaolusid arvestades oli praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Asjas ei ole tehtud lahendit avaldajate kasuks ega kahjuks, vaid

avaldajad võtsid avalduse tagasi seetõttu, et Pärnu Maakohtu 29.02.2024 otsusega tsiviilasjas

nr 2-22-16332 kohustati puudutatud isikut andma üle Lagle tee kinnistu (mille kaudu

kinnisasjadele juurdepääsu taotleti) omandiõigus Raksijõe Arenduse OÜ-le. Avaldajad

põhjendasid, et kinnisasja tulevane omanik Raksijõe Arenduse OÜ ei tee neile takistusi

juurdepääsu küsimuses, mistõttu puudub vajadus vaidlust jätkata. Määruskaebusele esitatud

vastuses on avaldajad täpsustanud, et Raksijõe Arenduse OÜ on avaldaja I koostööpartner.

Seega ei võtnud avaldajad avaldust tagasi seetõttu, et nad ei soovinud enam saada avalduses

nimetatud kinnisasjadele juurdepääsu Lagle tee kinnisasja kaudu, vaid seetõttu, et olukord oli

tsiviilasjas nr 2-22-16332 tehtud lahendist tulenevalt muutunud. Tsiviilasjas puudus sisuline

vaidlus selle üle, et avalduses nimetatud kinnisasjadeni ei ole juurdepääsu avalikult teelt ning

et juurdepääs on võimalik saada Lagle tee kinnistu kaudu. Avalduse kohaselt vajasid

avaldajad kinnistutele ligipääsu igat liiki transpordivahendiga, et ehitada kinnistutele eramuid

ning kinnisasjade omanikud kohtuväliselt enne avalduse esitamist juurdepääsu küsimuses

lahendust ei leidnud. Puudutatud isik vaidles avaldusele läbivalt vastu, tuues oma

vastuväidetes välja, et juurdepääsu määramine ei ole põhjendatud, kuna avalduses nimetatud

kinnistustele on juurdepääs määratud detailplaneeringuga üle puudutatud isiku omandis oleva

Lagle tee, kuid detailplaneeringu järgi ei ole avaldajal I õigust talle kuuluvatel kinnistutel

ehitamist alustada enne kui Lagle tee on valmis ehitatud ja sellele on väljastatud kasutusluba,

pärast mida võõrandatakse transpordimaa kohalikule omavalitsusele. Samas nähtub asja

materjalidest, et kohtumenetluse ajal (ligikaudu 2,5 aastat) ei toimunud tee ehitamises olulisi

arenguid, mistõttu ei saanud ka avaldajad ehitustegevusega edasi liikuda. 19.10.2022

kohtuistungil kinnitas puudutatud isiku esindaja, et ta soovib tee valmis ehitada ning et tal on

see plaanis esimesel võimalusel (I kd lk145), 11.08.2023 seisukohas viitas puudutatud isik

aga, et tal võib kohustus tee väljaehitamise osas hoopis puududa (I kd lk 193). Asja

materjalide põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et avaldus kinnistutele

juurdepääsu saamiseks oleks olnud täielikult põhjendamatu või et kohtumenetlus algatati ilma

reaalse vajaduseta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ka asjaolust, et käesolevas

asjas on esialgse õiguskaitse korras reguleeritud vaidlusalust õigussuhet kahel korral, võib

järeldada, et kohtu poole ei pöördutud põhjendamatult. Määruskaebuses ei ole esile toodud

asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et puudutatud isiku menetluskulude tema enda

kanda jätmine oleks antud juhul tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

16.3. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal et maakohtu määrus tuleb jätta

vaidlustatud osas muutmata.

17. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, peab kolleegium põhjendatuks, sarnaselt

maakohtu menetluskulude jaotusele, jätta menetluskulud ka ringkonnakohtus menetlusosaliste

endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov