2-25-3685/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kai Härmand

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-3685

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu avaldus T N vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

9 111,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Avaldaja : AB Lietuvos draudimas (, Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141), lepinguline

esindaja nimi Arvi LUhakooder

Puudutatud isik : T N (xxxx, xxxx), lepinguline esindaja

Roman Antonov

27.08.2025

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista T N (N) põhivõlg 6888,03 eurot ja kuni 17.09.2025 sissenõutavas muutunud

viivis 1842.81 eurot AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks.

3. Välja mõista T N viivis põhinõudelt alates 18.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kasuks.

4. Välja mõista T N menetluskulu 1477,50 eurot AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kasuks.

5. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alates

menetluskulu väljamõistmise kohtulahendi jõustumisest kuni tselle täieliku täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas

10.03.2025 kohtule avalduse T N (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki xxxx (xxxx),

kindlustuspoliisiga nr xxxx. Kindlustusvõtjaks AS xxxx, kindlustuslepingus kokkulepitud

omavastutus on 300 eurot.

24.02.2023 kella 11.40 paiku juhtus xxxx maanteel õnnetus, kus liikuvale sõiduautole xxxx reg.nr

xxxx langes peale metsas langetatav puu. Puu langetaja oli kostja. Sõiduki esimene vasakpoolne

tiib sai puu kukkumise tagajärjel kahjustada. Sõiduki remondikulu oli 7188,03 eurot ilma

käibemaksuta.

Avaldaja hüvitas kindlustuslepingu alusel kahju summas 6888,03 eurot st kahju, millest on maha

arvatud omavastutus (7188,03-300=6888,03). Avaldaja esitas 23.05.2023 puudutatud isikule

kahju hüvitamise nõude, andes kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ja palus kahju hüvitada

hiljemalt 09.06.2023. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

Puudutatud isik nõuet ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Alternatiivslet palub

puudutatud isik vähendadad kahju hüvitist VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel nullini, sest kannatanu aitas

kaasa kahju tekkimisele.

Puudutatud isik selgitas, et pehkinud puu oli langenud teele ning langemisel vigastanud teist puud

tee ääres, mis oli kaldu tee poole. Kostja otsustas eemaldada kaldu langenud puu, sest see oli tee

suunas ohtlikult kaldu. Enne kaldu oleva puu eemaldamist jättis puudutatud isik oma auto

nähtavasse kohta. Kostjaga kaasas olev isik julgestas olukorda jälgides, et liiklust ei oleks ja selle

ilmnemisel see peatada. Kostjaga kaasas olnud isikul olid seljas punased riided ja lume taustal oli

see isik hästi nähtav. Lisaks oli antud kohas sirge teelõik. Kostjaga kaasas olnud isik nägi, et

läheneb sõiduk ning hakkas aktiivselt signaliseerima kätega, et sõiduki juht jääks seisma. Sõiduk

jätkas sõitmist ja puu langes sõidukile. Puudutatud isik tegeles ohu tõrjumisega.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtu hinnangul on avaldaja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Avaldaja on esitanud kindlustusandja regressnõude kindlustuslepingu alusel välja makstud kahju

hüvitamiseks. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud

sõidukiomaniku nõue kostja vastu.

Avaldaja tugineb oma nõudes VÕS 1045 lg 1 p 5 ning VÕS § 132 lg 3. Avaldaja kohustuseks on tõendada

õigusvastase teo tegemist, kahju tekkimist ja suurust ning põhjuslikku seost kahju ja teo vahel. Puudutatud

isik tugineb oma vastuväidetes VÕS § 1045 lg 2 p 2 ja 4 sätetele koosmõjus VÕS § 139. VÕS § 1050 lg 1

kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi,

kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isikul on kohustus tõendada, et esinesid omaabi olukord

või kannatanu nõusolek ning seda, et puudutatud isik ei ole süüdi kahju tekkimises.

Menetlusosalised ei vaidle iseenesest faktiliste asjaolude üle. Kohtule esitatud kindlustuspoliisiga nr xxxx

(dtl 9) on tõendatud, et avaldaja kindlustas AS xxxx kuuluva sõiduauto xxxx (xxxx). Kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutus on 300 eurot.

Politsei ja piirivalveameti vastusest (dtl 12) nähtub, et 24.02.2023 kella 11.40 paiku juhtus xxxx

maanteel õnnetus, kus liikuvale sõiduautole xxxx reg.nr xxxx langes peale puu. Puu langetaja oli

kostja.

Politsei poolt õnnetuspaigal tehtud fotodelt nähtub, et sõidukil sai vigastada esimene vasakpoolne

tiib (dtl 13-27). Sõiduki remondikulu oli 7188,03 eurot ilma käibemaksuta (dtl 28-30) ning

avaldaja hüvitas sellest 6888,03 eurot (dtl 31). Avaldaja esitas tagasinõude puudutatud isikule

ning andis tähtaja 09.06.2023 kohustuse täitmiseks (dtl 32).

Vara kahjustamine on õigusvastane tegu, menetluses on tõendatud puudutatud isiku tegevus. Kui

puudutatud isik poleks puud langetanud, ei oleks sõiduk kahjustada saanud. Kahju tekkimine on

tõendatud politsei poolt tehtud fotodega ning kahju suurus remondiarvega. Järelikult on need

nõude eeldused leidnud tõendamist.

Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik tegutses omaabi raames, tõrjudes ohtu ning samuti

selle üle, kas esinevad alused kannatanu käitumisest tulenevalt kahju hüvitist vähendada.

Kohtu hinnangul ei ole teele langenud puu teelt kõrvaldamine käsitletav omaabi olukorrana. Omaabi

olukord on selline asjaolude esinemine, kus isik peab enda õiguste kaitseks ja enda õiguse suurema

kahjustumise ärahoidmiseks tegutsema õigusvastaselt. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks

alust arvata, et tema õigused sh tema vara oleks olnud ohus ja tal oleks olnud vajadus kasutada omaabi.

Puudutatud isiku enda vastusest ja tunnistaja H. P ütlustest selgub, et puudutatud isiku vara ega tema enda

isik ei olnud ohus. Puudutatud isiku selgituste kohaselt märkas ta tee kohale kaardunud puud ning

kolmandate isikute võimalike õiguste kaitseks ja ohu tõrjumiseks otsustas puu maha saagida. Omaabi

õigustamiseks peab olema õigusvastane tegevus olema seotu vahetult ja akuutselt isku õiguste rikkumise

ohu kõrvaldamisega.

Kohtule esitatud fotost (dtl 60) on näha, et parempoolse teeserva kohal on langus puutüvi, mis osaliselt

ulatub tee kohale. Politsei poolt tehtud fotodel (dtl 13-15) on näha, et sõiduk seisab vasakul pool tee serval

ning teepervel lebavad auto kõrval kaks puutüve juppi, mis on saetud maha tüve jalamilt (dtl 25). Fotodelt

ei ole võimalik väga täpselt hinnata, millises ulatuses oli langus puu tee kohal, kuid fotolt nähtub, et kaldus

tüvi kaardus eelkõige teepervele ning vaid vähesel määral teele. Tee kõrval maas lebades on mõlemad

puutüved veidi pikemad kui kahjustad saanud sõiduk. Kohtu hinnangul ei saa pidada sellises mõõtmes ja

kalde all olevat puutüve ka selliseks akuutseks ohuks teistele isikutel, mis tingiks kohese tegutsemise.

Tunnistaja sõnul seisis ta teel, et tagada teiste liiklejate ohutus. Tal olid seljas eredat värvi riided. Ta andis

lähenevale sõidukile kätega märku peatumiseks, liigutades sirutatud käsi külgedel üles ja alla, kuid sõiduk

vaid aeglustas kiirust, mitte ei peatunud.

Kohus nõustub, et tunnistaja poolt kohtuistungil näidatud käeliigutusi, sirtatud käte liigutamine külgedel

üles ja alla, võib mõistliku isiku seisukohalt pidada hoiatusliigutusteks või märguandeks peatuda. Maas oli

lumikate, mis tähendab, et eredates riietes isik on tumedate puude ning valge maastiku taustal kindlasti

nähtav. Samas ei saa eeldada, et sõiduki juht mõistaks peatumise vajaduse põhjust ja oskaks selle tõttu

ohtu ennetada. Sõiduki juht ilmselgelt märkas tunnistajat ja mõistis tema hoiatust, sest ta aeglustas

sõidukiirust. Arvestades, et puudutatud isiku sõiduk seisis samuti tee ääres nähtaval kohal, võis kannatanu

teha erinevaid järeldusi peatumismärguande eesmärgi kohta. Sõidukiga edasi sõitmist kannatanu poolt ei

saa käsitleda kahju tekkimise soovimisena.

Kohtu hinnangul ei saa kannatanu tegevust pidada selliseks, et ta oleks soovinud kahju tekkimist või ohu

olemasolust teadasaamisel sellele kaasa aidanud.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ei esine VÕS § 1045 lg 2 toodud aluseid, mis välistaksid puudutatud isiku teo

õigusvastasuse.

Eraõiguses saab kohustatud isiku süüd eeldada. Kohtu hinnangul oli puudutatud isik hooletu VÕS § 104 lg

3 tähenduses, sest ei võtnud kasutusele piisavalt ettevaatusabinõusid, mis oleks taganud ohutu puu

langetamise. Ilmselgelt ei olnud piisav ühe inimese poolt puulangetuse julgestamine.

VÕS § 139 lg 2 võimaldab vähendada kahju suurust, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isiku tegevuse

või tegevusetusest tulenevalt. Puudutatud isik heidab kannatanule ette sõiduki peatumata jätmist. Kohtu

hinnangul ei saa sõiduki peatumata jätmist või ebapiisava kiirusega sõidukiiruse alandamist pidada

kannatanu tegevusesks, mis annaks alust vähendada kahju suurust. Sätte kohaldamine eeldaks, et

kannatanud sai aru ohu olemasolust. Olukorras, kus isikule antakse teel asuva inimese poolt märku

peatumiseks, ei saa eeldada, et kannatanu oleks aru saanud, et teda varitseb edasisõites oht. Seetõttu ei

saanud ta teha ka tegevusi, mida saab pidada ohu eskaleerumisele kaasa aitamiseks.

Pooled ei vaidle kahju suuruse üle. Remondiarvel (dtl 27-30) on nimetatud kõik sõiduki seisundi

taastamiseks tehtud tööd. Puudutatud isik ei ole neile vastu vaielnud, ka kohtu hinnangul ei sisalda

nimekiri ebavajalikke või toreduslikke töid. Avaldaja on kahjuhüvitise välja maksnud.

Puudutatud isikult tuleb välja mõista tekkinud kahju 6888,03 eurot.

Avaldaja esitas tagasinõudes tähtaja 09.06.2023 kohustuse täitmiseks, järelikult muutus kohustus

sissenõutavaks 10.06.2023.ning sellest ajast on avaldajal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 järgi viivist.

Kohtulahendi tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 1842.81 eurot. Viivise arvestus on

järgmine:

10.06.2023 - 30.06.2023 10.5 % 41.6 eurot

01.07.2023 - 31.12.2023 12 0.% 416.6 eurot

01.01.2024 - 30.06.2024 12.5 % 428.1 eurot

01.07.2024 - 31.12.2024 12.25 % 424.1 eurot

01.01.2025 - 30.06.2025 11.15 % 380.8 eurot

01.07.2025 - 17.09.2025 10.15 % 151.3 eurot

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab menetluskulud isik, kelle huvides menetlus toimub, kui kohus ei määra

teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulud kohtulahendis. Menetlsukuludelt tuleb

tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 alusel.

Kohus jätab kulud puudutatud isiku kanda, sest kohus rahuldab avalduse. Tegemist on oma olemuselt

vaidlusega, mitte tavapärase hagita menetlusega. Järelikult tuleb kohaldada ka hagimenetluse reegleid,

mille järgi kaotaja maksab võitja kulud.

Avaldaja on tasunud riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulu 707,50 eurot nelja tunni ja 43 minuti eest hinnaga

150 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, vastavad

vaidluse keerukusele ja menetluse pikkusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Härmand

kohtunik