2-24-138674/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-138674

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2093,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Rediem Capital AB, registrikood: 559310-4697,

asukoht: Box 1252, 501 12 Borås, Lilla Brogatan 6, Borås,

50330 Rootsi Kuningriik

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja X vahel

03.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15575595 alusel tekkinud

põhinõue 80,98 eurot, intressinõue 0,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 4,28

eurot, edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 80,98 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude 80,98 euro täitmiseni ning sissenõudmiskulud 25

eurot.

3. Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja X vahel

03.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15580241 alusel tekkinud põhinõue 727,97 eurot,

intressinõue 8,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 28,52 eurot, edasiulatuv

viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 727,97 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude 727,97 euro täimiseni ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

4. Jätta rahuldamata Rediem Capital AB hagi X vastu X ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

vahel 13.01.2021 sõlmitud järelmaksulepingu nr 7673068 alusel tekkinud põhinõue 360,29

eurot, intressinõue 44,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 118,24 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 360,29 eurolt

kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata Rediem Capital AB hagi X vastu X ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

vahel 03.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15575595 alusel tekkinud intressinõue 8,88

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 16,26 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot.

6. Jätta rahuldamata Rediem Capital AB hagi X vastu X ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

vahel 03.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15580241 alusel tekkinud intressinõue 122,70

eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 137,19 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.

7. Jätta menetluskulud X kanda.

8. Välja mõista Xlt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 314,27 eurot ning

menetluskuludelt 314,27 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 13.01.2021

järelmaksulepingu nr 7673068 (leping I), mille alusel sai kostja kaupa maksumusega 411,49 eurot.

Lepingu I järgi on krediidikulukuse määr 40,69% aastas, krediidi kogukulu 979,69 eurot, osamaksete

arv 66 kuud, lepingu I periood 10.02.2021-10.03.2026), intressimäär 25% aastas, viivisemäär

24,15% aastas, haldus- ja lepingutasu 0 eurot. Hoiatus edastati krediidiandja poolt kostjale

08.01.2024, milles anti VÕS § 416 lg-s 1 sätestatult täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja

võlgnevust ei tasunud ja leping I öeldi üles 23.01.2024. Lepingu I ülesütlemise seisuga s.o

23.01.2024 oli kostja osamaksetega viivituses alates 33. osamaksest (10.10.2023) kuni ülesütlemisele

eelnenud 36. osamakseni (10.01.2024). Krediidiandja loovutas 01.09.2024 lepingust I tulenevad

nõuded hagejale. Põhinõude katteks laekus kostjalt 51,20 eurot. Seega on lepingust I tulenev

põhinõue 360,29 eurot (411,49-51,20=360,29 eurot). Intressivõlgnevus on 44,22 eurot (33.

osamaksest alates, so 10.10.2023 kuni 36. osamakseni, so 10.01.2024 ning perioodi 11.01.2024-

23.01.2024 eest, kokku summas 44,22 eurot; 10,38+10,15+9,92+9,68+4,09, intressimäär 36,62%

aastas). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt 36,62% aastas alates 17.12.2024 põhinõudelt

360,29 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja X

(kostja) sõlmisid 03.05.2023 järelmaksulepingu nr 15575595 (leping II), mille alusel sai kostja kaupa

maksumusega 80,98 eurot. Lepingu II järgi on krediidikulukuse määr 42,57 % aastas, krediidi

kogukulu 98,28 eurot, osamaksete arv 12 kuud (lepingu II periood 10.06.2023-10.05.2024),

intressimäär 20,62% aastas, viivisemäär 24,15% aastas. Hoiatus edastati krediidiandja poolt kostjale

08.09.2023 ja kostjale anti VÕS § 416 lg-s 1 sätestatult täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kostja võlgnevust ei tasunud ja leping II öeldi üles 23.09.2023. Lepingu II ülesütlemise seisuga s.o

23.09.2023 oli kostja osamaksetega viivituses alates 1. osamaksest (10.06.2023) kuni ülesütlemisele

eelnenud 4. osamakseni (10.09.2023). Lepingust II tulenev nõuded loovutas krediidiandja kostjale

01.09.2024. Kostja ei ole lepingut täitnud, seega on põhinõue 80,98 eurot. Intressivõlgnevus on 9,75

eurot (periood 10.06.2023, so I osamaksest kuni ülesütlemiseni eelnenud 4. osamakseni, so

10.09.2023 ning perioodi 11.09.2023-23.09.2023 eest kokku 9,75 eurot, 3,08+2,26+2,08+1,90+0,43,

intressimäär 20,62% aastas). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 118,24 eurot

(põhinõudelt 360,29 eurolt, so ülesütlemisele järgnevast päevast, so 24.01.2024 kuni hagi

esitamiseni, so 16.12.2024, viivisemäär 36,62% aastas). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt

20,62% aastas põhinõudelt 80,98 eurolt alates 17.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni. TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 03.05.2023 järelmaksulepingu nr 15580241

(leping III), mille alusel sai kostja kaupa maksumusega 727,97 eurot. Lepingu III järgi on

krediidikulukuse määr 41,03% aastas, krediidikogukulu 1669,96 eurot, osamaksete arv 60 kuud

(lepingu III periood 10.06.2023-10.05.2028), intressimäär 25,40% aastas, viivisemäär 24,15% aastas.

Hoiatus edastati krediidiandja poolt kostjale 08.01.2024, milles anti kostjale VÕS § 416 lg-s 1

sätestatult täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning leping III öeldi

üles 23.01.2024. Lepingu III ülesütlemise seisuga s.o 23.01.2024 oli kostja osamaksetega viivituses

alates 1. osamaksest (10.06.2023) kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni (10.01.2024).

Lepingust III tulenevad nõuded loovutas krediidiandja hagejale 01.09.2024.

Kostja lepingut ei täitnud ja põhinõue on 727,97 eurot. Intressivõlgnevus on 131,38 eurot (periood:

alates 1. osamaksest, so 10.06.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 8. osamakseni 10.01.2024 ning

perioodi 11.01.2024-23.01.2024 eest, kokku summas 131,38 eurot 35,54+29,72+29,72+29,72+6,68,

intressimäär 25,40% aastas). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 20,54 eurot (põhivõlalt

80,98 eurolt, viivisemäär 20,62% aastas, periood: lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

24.09.2023 kuni hagi esitamiseni, so 16.12.2024). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on

165,71 eurot (viivisemäär 25,40% aastas, periood: ülesütlemisele järgnevast päevast, so 24.01.2024

kuni hagi esitamiseni, so 16.12.2024). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 17.12.2024

põhinõudelt 727,97 eurolt 25,40% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Krediidiandja tuvastas kostja

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja poolt taotluses

esitatud andmete põhjal (kostja taotlustes: sissetulek 450 eurot, igakuine netosissetulek 350 eurot,

kohustused 150 eurot). Hageja selgitas, et krediidilepingute sõlmimise ajal (so 2021 ning 2023) oli

arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva

igapäevavajadused) Eestis 292 eurot ning 338, 20 eurot, sealhulgas minimaalne toidukorvi

maksumus, kulutused eluasemele ning muud kulud (kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele,

tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja veetmisele jm). Elatusmiinimumi arvutamisel

arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga.

Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele,

transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Hageja pidas oluliseks

märkida, et kohus ei pea ega saagi astuda nö krediidiandja rolli ja asuda krediiditoimiku pinnalt

hindama tarbija krediidivõimelisust, analüüsima kontoväljavõtteid, otsustama igaks laenujuhtumiks

vajalike andmete sisu ja hulka ega hindama või kontrollima laenuotsuse tulemust. Hageja leidis, et

kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline ja vastutustundlikku laenamise

põhimõtet rikutud ei ole.

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314¹ lg 2 alusel

16.01.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 30.01.2025 kostja hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

5. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-138674 Rediem Capital AB hagi X vastu

võlgnevuse nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 1169,24 eurot, intressivõlgnevus 185,35 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 304,49 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, viivis alates 17.12.2024 lepingu nr

7673068 alusel kuni põhinõude 360,29 euro täitmiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras

s.o 36,62% aastas, lepingu nr 15575595 alusel kuni põhinõude 80,98 euro täitmiseni laenuintressi

aastase määraga võrdses määras s.o 20,62% aastas ja lepingu nr 15580241 alusel kuni põhinõude

727,97 euro täitmiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 25,40% aastas.

7. Hageja nõuded tulenevad kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filaali vahel sõlmitud

järelmaksulepingutest nr 7673068, 15575595 ja 15580241. Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filaal

sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul

puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

9. 02.12.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud

ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka

sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi

lisad 8.1 ja 8.2 (kostja laenutaotlused) ja lisa 15 (maksehäireregistri väljavõte). Hagi lisas 15 toodud

maksehäireregistri väljavõte ei ole asjakohane tõend, kuivõrd väljavõte on tehtud 16.12.2024,

lepingud on sõlmitud aga 13.01.2021 ja 03.05.2023 ning vastav tõend ei tõenda, et kostjal puudusid

maksehäired enne krediidilepingute sõlmimist. Kohus leiab, et kostja taotlustele tuginemine ning

hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille

põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingute (I kuni III) sõlmimist

krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne

krediidilepingute (I kuni III) sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt

nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja

krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingute (I kuni III) sõlmimisel

järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS

§ 4034 lg 6).

11. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed

lugeda põhinõude katteks.

12. Lepingust nr 7673068 (leping I) tulenevad nõuded põhjendatud on järgnevalt:

-põhinõue 0 eurot (kauba maksumus 411,49 eurot; kostja tasus 51,20 eurot, tasutud intressimaksed

390,19 eurot (7 osamaksest kuni 32 osamakseni) 51,20+390,19= 441,39 eurot; 441,39-411,49=29,90

eurot on ülejääv summa).

- intressinõue 0 eurot (põhinõudelt 360,29 eurolt, periood 10.10.2023-23.01.2024, seadusjärgses

intressimääras 10.10.2023 - 31.12.2023 4% aastas; 01.01.2024 - 23.01.2024 4,5% aastas, intressi

summa on 4,30 eurot, mis tuleb ülejääva summa 29,90 euro arvelt lugeda tasutuks)

Kuivõrd põhinõue oli kostjal tasutud, siis on 23.01.2024 lepingu ülesütlemine tagajärjetu ning kostja

ei olnud põhinõudega viivituses ja sellest tulenevalt ei ole sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva

viivise nõuded ning sissenõudmiskulu kostjalt nõudmine põhjendatud.

Lepingust nr 15575595 (leping II) tulenevad nõuded on põhjendatud järgnevalt:

-põhinõue 80,98 eurot;

-intressinõue 0,87 eurot (põhinõudelt 80,98 eurolt, periood 10.06.2023-23.09.2023, seadusjärgses

intressimääras 10.06.2023 - 30.06.2023 2,5% aastas, 01.07.2023 - 23.09.2023 4% aastas);

-sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 4,28 eurot (põhinõudelt 80,98 eurolt, periood

24.09.2023-16.12.2024, seadusjärgses intressimääras (lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne

intressimääraga) periood: 24.09.2023 - 31.12.2023 4% aastas; 01.01.2024 - 30.06.2024 4,5% aastas;

01.07.2024 - 16.12.2024 4,25 % aastas).

-edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 80,98 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude 80,98 euro täitmiseni.

-sissenõudmiskulud 25 eurot.

Lepingust nr 15580241 (leping III) tulenevad nõuded on põhjendatud järgnevalt:

-põhinõue 727,97 eurot;

-intressinõue 8,68 eurot (põhinõudelt 727,97 eurolt, periood 10.10.2023 (lepingus algavad

intressimaksed alates 10.10.2023, aga mitte 10.06.2023 nagu hagis märgitud) -23.01.2024,

seadusjärgses intressimääras 10.10.2023 - 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024 - 23.01.2024 4,5%

aastas;

-sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 28,52 eurot (põhinõudelt 727,97 eurolt, periood

24.01.2024-16.12.2024, seadusjärgses intressimääras (viivisemäär on võrdne intressimääraga)

24.01.2024 - 30.06.2024 4,5% aastas ja 01.07.2024 - 16.12.2024 4,25% aastas);

-edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 727,97 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude 727,97 euro täimiseni;

-sissenõudmiskulud 30 eurot.

13. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt.

Lepingust nr 7673068 (leping I) tulenevad nõuded (põhinõue 360,29 eurot, intressinõue 44,22 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 118,24 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning edasiulatuv

viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 360,29 eurolt kuni põhinõude täitmiseni) jäävad rahuldamata.

Lepingust nr 15575595 (leping II) tulenevalt kuuluvad rahuldamisele järgmised nõuded: põhinõue

80,98 eurot; intressinõue 0,87 eurot; sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 4,28 eurot,

edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 80,98 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude 80,98 euro täitmiseni ning sissenõudmiskulud 25 eurot.

Rahuldamata jääb intressinõue 8,88 eurot (9,75-0,87=8,88 eurot), sissenõutavaks muutunud

viivisenõue 16,26 eurot (20,54-4,28=16,26 eurot); sissenõudmiskulu 5 eurot (30-25=5 eurot), mis ei

ole tõendatud;

Lepingust nr 15580241 (leping III) tulenevalt kuuluvad rahuldamisele järgmised nõuded: põhinõue

727,97 eurot; intressinõue 8,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 28,52 eurot,

edasiulatuv viivis alates 17.12.2024 põhinõudelt 727,97 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude 727,97 euro täimiseni ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

Rahuldamata jääb intressinõue 122,70 eurot (131,38-8,68=122,70 eurot), sissenõutavaks muutunud

viivisenõue 137,19 eurot (165,71-28,52=137,19 eurot), sissenõudmiskulu 10 eurot (40-30=10), mis

ei ole tõendatud.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1046 eurot (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud

696 eurot, sisaldab maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot). Õigusabikulud

koosenvad järgnevast: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule 4 h x 169=676 eurot, käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on

põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei

toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 676 euro (käibemaksuta) suurune

õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu

169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades

ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest

tulenevalt esitanud nõuete ümberarvestusi.

Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 610 eurot (õigusabikulu: 2 tunni

tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 350 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot).

Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 48,48% ulatuses ja kostja

kanda 51,52 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 314,27

eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik