Legislator Case Law & Legislation
3-25-3059/2 AI generated

3-25-3059/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-3059/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X. X (kaebaja) esitas 08.11.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude SKA jättis 06.05.2025 otsusega nr P26-2025-294775 (dtl 11) taotluse läbi vaatamata,

Legislator headnote

AI generated

3-25-3059/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X (kaebaja) esitas 08.11.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude SKA jättis 06.05.2025 otsusega nr P26-2025-294775 (dtl 11) taotluse läbi vaatamata,

Keywords

AI generated
reasonableness hardship grounds investigative measure in social insurance tree removal order unlawful receipt of social assistance natural resources
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3059

Haldusasi

X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2025 otsuse nr

P26-2025-294775 ja 03.06.2025 vaideotsuse nr 5.2-

3/14899-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xa kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA X. X-i

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, §

155 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas 08.11.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude

raskusastme tuvastamiseks.

2. SKA jättis 06.05.2025 otsusega nr P26-2025-294775 (dtl 11) taotluse läbi vaatamata,

sest kaebaja elab ja töötab Rootsis.

3. Kaebaja esitas 06.05.2025 otsuse peale 23.05.2025 vaide.

4. SKA jättis 03.06.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/14899-2 vaide rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 16.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 06.05.2025 otsuse ja

03.06.2025 vaideotsuse tühiseks tunnistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi.

3-25-3059

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas kohtule SKA otsuste tühiseks tunnistamise nõude. Kohus tõlgendab seda

tühistamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 1 tähenduses, mitte tühisuse tuvastamise nõudena

HKMS § 37 lg 2 p 6 tähenduses. SKA otsustes ei esine haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2

sätestatud ilmselgeid tühisuse aluseid, seega puudub alus haldusakti tühiseks tunnistada ja

sellisel nõudel ei saa olla asjas mingit perspektiivi. Samuti ei ole kaebaja kaebuses ühelegi

tühisuse alusele viidanud. Seega järeldab kohus, et kaebaja sõnastas kaebuse nõude ekslikult

ja tegelikult oli tema sooviks esitada tühistamis- ja kohustamisnõuded.

7. Kuna kaebaja läbis kohtueelse vaidemenetluse, tuleb kaebetähtaja kontrollimisel lähtuda

HKMS § 47 lg-st 2. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks

lähendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei

sätesta teisiti.

8. Kaebaja ei ole välja toonud, millal talle 03.06.2025 vaideotsus teatavaks tehti. Küll aga

on kaebaja esitatud dokumentidest näha, et ta esitas 05.06.2025 SKA-le avalduse pealkirjaga

„Palve vaideotsuse ümbervaatamiseks“. Seega pidi kaebaja olema vaideotsusest teadlik

hiljemalt 05.06.2025. Seda arvestades tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt

07.07.2025. Kaebaja esitas kaebuse 16.09.2025, s.o seaduses sätestatud kaebetähtaega üle 2

kuu rikkudes.

9. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

10. Kehtiva kohtupraktika kohaselt õigustavad menetlustähtaja ennistamist reeglina kaebajast

sõltumatud objektiivsed asjaolud. Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks

peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Üksnes erandjuhtudel

on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes

kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav,

kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh

tähtajad.

11. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses ühelegi sellisele objektiivsele asjaolule

viidanud, mis takistas talle kaebust tähtaegselt esitada. Kaebaja oli kaebetähtajast teadlik, sest

vaideotsuse edasikaebamiskorras on selgesõnaliselt välja toodud, et vaideotsusega

mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul.

See, et kaebaja otsustas veelkord haldusorganiga haldusmenetluses vaielda, et pikendanud

kaebetähtaega. Kaebetähtaega saab pikendada vaid seaduses reguleeritud kohtueelne

menetlus. Praeguses asjas oli selleks vaidemenetlus. Tegemist ei ole ka mõjuva põhjusega

kaebetähtaja ennistamiseks. Haldusorgan oli kaebajale juba kahel korral (06.05.2025 otsuses

ja 03.06.2025 vaideotsuses) oma seisukoha välja toonud, seega ei saanud kaebajal olla

põhjendatud lootust, et tal õnnestub haldusorganit vastupidises veenda. Isegi kui kaebajal oli

selline lootus, pidi ta igal juhul järgima kaebetähtaega, st esitama kaebuse kohtule tähtaegselt

isegi siis, kui haldusorgan ei olnud tema avaldusele veel vastanud. Ühelgi isikul ei saa olla

õigustatud ootust, et kaebusega võib kohtu poole pöörduda määramata aja jooksul. Kuna

kaebaja teadis kaebetähtaega, kuid jättis selle ise mõjuva põhjuseta järgimata, siis puuduvad

alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb

rahuldamata.

2(3)

3-25-3059

12. Kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb asja menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 2, §

152 lg 1 p 2) ilma kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

13. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama

nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p

2).

14. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seega puudub vajadus riigilõivu tagastamise

üle otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)