2-23-1161/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1161

Kohtuasi

OÜ Ecoplaster hagi B.R vastu 1090 euro ja viivise

väljamõistmiseks

B.R vastuhagi OÜ Ecoplaster vastu 1204,40 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.R 22.07.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Ecoplaster (registrikood 11927757),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

Kostja B.R (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.R 22.07.2025 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 20.06.2025 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-23-1161 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud B.R kanda. OÜ-l Ecoplaster ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-1161

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Ecoplaster (hageja) esitas 23.01.2023 Pärnu Maakohtule B.R (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1090 eurot ning viivise

põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni,

aga mitte põhinõudest suuremas summas. Hageja palus menetluskulud jätta täies ulatuses

kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 640 eurot, sh koos

seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja talvel 2022 hageja poole sooviga elamu renoveerida.

Mais 2022 helistas kostja uuesti. Hageja käis kohapeal objektiga tutvumas ja tegi kostjale

hinnapakkumise summas 1440 eurot (koos käibemaksuga). Mõned päevad hiljem andis kostja

teada, et on tööde teostamisega nõus. 13.06.2022 arutasid pooled objektil läbi töö tingimused:

vundamendi puhastus, nakkedispersiooni katmine, aukude täitmine (augud olid kuni 50 mm),

pragude armeerimine ja kaks (mõnes kohas kolm) korda pahteldamine kogumaksumusega

1440 eurot koos käibemaksuga. 21.06.2022 lõpetas hageja tööd ning saatis kostjale arve.

Poolte vahel oli kirjavahetus ja kostja keeldus tasumast enam kui 350 eurot. Selle kostja ka

20.12.2022 tasus. Seega on kostjal tööde eest tasumata 1090 eurot. Kostja on asunud tööde

valmimise järel hinda alandama. Kostja on tööd vastu võtnud ja seega peab kostja tõendama,

et hageja tehtud tööd olid puudustega, mida kostja teinud ei ole. Kostja seisukohast jääb

arusaamatuks, mida täpselt oleks hageja pidanud rohkem tegema. Eesmärk oli saada

pahteldatud pind ja selle kostja sai.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud hagi ning esitas 29.05.2024 vastuhagi. Kostja

palus vastuhagis hagejalt kostja kasuks välja mõista 350 eurot. 02.10.2024 suurendas kostja

esitatud nõuet. Kostja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista 268,40 eurot töö täieliku

eemaldamise eest, 450 eurot kostja tehtud töötundide eest ja 136 eurot saamata jäänud tulu

eest.

4. Kostja leidis, et esitatud arve ei kajasta kokku lepitud tööde mahtu ja kvaliteeti. Kostja

eeldas, et hageja esmalt raiub täielikult maha vana sokli lubjakrohvi, pinnaga 56 m2. Pärast

seda tasandab puhastatud pinna lubjaseguga, misjärel kleebib ette valmistatud pindadele

armeerimisvõrgu ning alles pärast seda pahteldab spetsiaalse niiskuskindla seguga (paksusega

mitte vähem kui 0,8–1,5 cm) kogu pinna. Tööde tähtaeg oli umbes 3–4 nädalat. Nimetatud

tööde eest oli kokku lepitud tasu 20 eur/m2, millele lisandus käibemaks. Kokkulepe sõlmiti

veebruaris 2022. Objekti mõõtmist ei tehtud, kuna kostja arvas, et pinna suurus on 56 m2.

Hageja rikkus kokkulepet, kuna tegelikult puhastati vana krohvi 2,5 m2 alalt, täideti 3 suurt

pragu (laiusega 1,5 cm, sügavusega 2–5 cm ja pikkusega 3 m) seguga, kleebiti võrku ning

pahteldati. Ülejäänud 40 m2 remonditaval pinnal oli lubjakrohv lihtsalt pahteldatud

tsemendiseguga, mis hakkab maha kukkuma. Kostja tasus 350 eurot, arvestades hageja

hinnakirja, mis on 6 eurot/m2 ja millele lisandub käibemaks ning materjalikulud. Hageja

loobus algusest peale kirjaliku töövõtulepingu ja akti vormistamisest. Kostja ei ole töid vastu

võtnud. Mais 2023 langes krohvi kvaliteet ja seda võib tunnistada ehituse audiitor Y, kes tegi

kohapeal vaatluse.

2-23-1161

21.06.2024 teostas soklite krohvi vaatluse ehitusfirma OÜ Remate Grupp, kes leidis, et

olemasolev pahtelduskiht tuleb täielikult eemaldada. Hinnapakkumise järgi on maksumuseks

440 eurot. See andis kostjale alust arvata, et tema poolt tasutud 350 eurot on olnud ekslik ja

see tuleb talle tagastada. Lisaks tuli hageja tehtud tööd eemaldada. 03.06.2024 töövõtulepingu

alusel teostas töid 15, 16 ja 19.08.2024 Remate Grupp OÜ. Kui kostja oleks tellinud Remate

Grupp OÜ-st teenuse juunis 2022, siis see oleks maksnud ilma käibemaksuta 1360 eurot ehk

136 eurot vähem, mitte 1496 eurot (1716 - 220). Seega kostja saamata jäänud tulu on 136

eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 20.06.2025 otsusega hageja hagi ning jättis kostja vastuhagi täies

ulatuses rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1090 eurot ning viivise

alates 23.01.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

6. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid

töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1 mõttes), mille kohaselt tuli hagejal renoveerida Laiu tn 1a,

Pärnu linnas asuva maja vundament ja kostjal tuli selle eest maksta tasu. Kohtule esitatud

asjaoludest ja tõenditest järelduvalt pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud (I kd, tl 35), st

leping sõlmiti suuliselt. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja teostas töid Laiu tn 1a, Pärnu linnas

asuva maja vundamendil juunis 2022 (II kd, tl 12 pöördel, 14). Poolte selgitustest järelduvalt

soovis kostja pärast vundamendi valmimist koostada üleandmis-vastuvõtmisakti, mille

tegemisest hageja esindajana Viktor Tuur keeldus. Seejärel soovis kostja, et talle väljastatakse

garantiikiri, mille väljastamisest samuti Viktor Tuur loobus, selgitusega, et arve ongi garantii

(II kd, tl 12, pöördel–13, 13 pöördel–14). Selles, et tööde teostamist sõlmitakse täiendavaid

lepinguid või dokumente, pooltel kokkulepe puudus. Kuigi kostja on erinevatel aegadel

selgitanud tasukokkulepet erinevalt, on ta siiski istungil andnud selgitusi, millest järeldub, et

poolte kokkulepe oli 1200 eurot (II kd, tl 13 pöördel–14). Samas summas on hageja esitanud

ka arve (I kd, tl 6). Kuna kostja on kinnitanud hageja väidet tasukokkuleppe kohta, siis kohtu

arvates sai selle tuvastatuks lugeda.

7. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas on vaidlus selles, millised on poolte lepingujärgsed

kohustused, st milliste tööde tegemises täpselt kokku lepiti. Maakohus, arvestades kostja

selgitusi (II kd, tl 14), oli arvamusel, et ilmselt lepingu sõlmimise ajal kostjal vastav teadmine

puudus, kas vundamenti on vajalik võrguga katta terves ulatuses või osaliselt ja kas tuleb katta

lubjakrohviga või mõne muu seguga. Kostja on ise selgitanud, et suur osa tema teadmistest

pärineb sellest kui nad asjatundjaga hiljem vundamenti üle vaatasid (II kd, tl 14). Sellest

tulenevalt puuduvad tõendid ja asjaolud selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud

mingisugustes töödes või tegevustes, mida tegelikult hageja ei teostanud. Siinkohal on

oluline, et vaidlust ei ole ka selles, et kostja kohustus pärast tööde teostamist värvima

vundamendi ise. Eeltoodut arvestades oli vaidlus käesolevalt ilmselgelt selles, kas teostatud

tööd on lepingutingimustele vastavad, s.o küsimus on kvaliteedis, mitte selles, kas ja millised

tööd on tegemata.

8. Maakohtu hinnangul ei olnud sisuliselt vaidlust selles, et hageja andis teostatud tööd üle

(VÕS § 636 lg 1 mõttes). Kostja väitel tema teostatud töid vastu võtnud ei ole (I kd, tl 60).

Kostja tellijana saab keelduda tehtud tööde vastuvõtmisest, kui töö ei vasta

lepingutingimustele. Siinkohal on aga oluline hinnata, kas töövõtja vastutus on välistatud

VÕS § 641 lg 3 alusel. Maakohus leidis, et hageja vastutus ei ole välistatud. Seda seetõttu, et

2-23-1161

hageja põhitegevusalaks on soklitega seotud tööde tegemine. Kuna tegemist on

professionaaliga, kes omab vajalikke kogemusi, teadmisi ja oskusi, on tal kohustus vähemalt

selgitada kehtestatud nõudeid või heade tavade järgimist tellijale, kes vastavaid teadmisi üldse

ei oma. Kohtul puudus kahtlus selles, et kostja ei omanud vajalikke spetsiifilisi teadmisi

lepingu sõlmimisel. Nimelt on kostja selgitanud, et tema täpsemad teadmised teostatud tööde

kohta tulid siis, kui ta asjatundjaga vundamenti üle vaatas (II kd, tl 14).

8.1. Kostja on tõendanud enda väiteid lepingutingimustele mittevastavusest asjatundja

arvamusega. Kokkuvõttes leiab asjatundja, et teostatud tööd on tehtud ebaprofessionaalselt ja

mitte pädevate isikute poolt. Objektil tehtu ei vasta mitte ühelegi nõudele ega heale

ehitustavale (II kd, tl 27–43). Hageja ei ole asjatundja arvamusega nõustunud. Hageja on

soovinud Laiu 1a maja vundamenti lasta üle vaadata asjatundjal, kuid kostja keeldus sellest.

8.2. Maakohus leidis, et hageja on tuginenud asjakohasele Riigikohtu praktikale (RKTKo

02.11.2017, 2-14-62992), mille järgi tuleb kohtul kontrollida, kas menetlusosalised käituvad

menetlusõigusi kasutades heatahtlikult (TsMS § 2, § 200 lg 1). Maakohus nõustus hageja

arvamusega ja leidis, et kostja on arusaamatult ja menetlusõigusi pahauskselt kasutades

keeldunud hageja asjatundjal Laiu 1a maja vundamenti üle vaatamast. Kostja on esmalt

andnud ebamõistliku tähtaja vajalike andmete esitamiseks, st nädalavahetuse. Teisalt ei ole

kostja enne ega pärast toonud välja ühtegi mõjuvat põhjendust selle kohta, miks ta ei

võimaldanud maja vundamenti üle vaadata. Lisaks nähtub poolte selgitustest, et kostja hakkas

pärast tööde valmimist nõudma kirjalikke dokumente, ka kohtuistungil on kostja andnud nii

osaliselt kui ka täielikult vastuolulisi selgitusi tööde vastuvõtmise kavatsuste kohta (II kd, tl

13 pöördel–17).

8.3. Maakohtu hinnangul mõjutas kostja keeldumine menetlust selles mõttes, et hagejalt on

võetud ära võimalus esitada asjatundja arvamus, mis sisaldaks tööde ülevaatamist ja selle

kohta arvamuse andmist. Tööd küll teostati kostjale kuuluva hoone vundamendil, kuid

ainuüksi nimetatud asjaolu ei saa poolele luua eelist tõendite esitamise osas. Märkimisväärne

on ka asjaolu, et tööd teostati kostja hoone välisküljel, mis tähendab, et riive oleks olnud

minimaalne. Arvestades vaidluse sisuks olevaid asjaolusid, võinuks asjatundja arvamus

seevastu luua menetluses olulist selgust, aidates kohtul jõuda asjas õige ja õiglase lahendini.

Sellest tulenevalt ei olnud kohtu arvates põhjendatud lugeda kostja kui pahauskselt käitunud

menetlusosalise tõendamiskoormist täidetuks. Seega ei ole tuvastatud, et hageja teostatud tööd

ei vasta lepingutingimustele, mistõttu oli kostja kohustatud hageja teostatud tööd vastu võtma

VÕS § 638 kohaselt.

8.4. Kuna kostjal on kohustus tööd vastu võtta, muutub VÕS § 637 lg 4 järgi tasu

sissenõutavaks sellest ajast, kui töö loetakse vastu võetuks. Hageja on esitanud tasu osas

täitmise nõude VÕS § 108 alusel. Käesolevaks ajaks on seega tasunõue sissenõutav. Kostja

keeldub tasunõude täitmisest, mistõttu on nõue põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja

viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel, s.o alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Seda põhjusel, et kostjal oli kohustus tööd vastu võtta.

9. Maakohus märkis kostja vastuhagi osas 350 euro tagastamiseks, et kuna kohus ei ole

tuvastanud, et hageja oleks lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, puudub kostjal õigus

õiguskaitsevahendeid rakendada (VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud), sh nõuda hinna alandamist

(VÕS § 112) või kahju hüvitamist (VÕS § 115). Maakohus leidis, et kostja nõue summas

268,40 eurot, on põhjendamatu, kuna puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et Laiu 1a maja

vundamendil tehtud tööd oleksid puudustega. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et hageja oleks

lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis puudus kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist

2-23-1161

(VÕS § 115). Kostja 450 euro nõude osas nõustus maakohus hageja arvamusega ja leidis, et

kostja on esitanud sisuliselt menetluskulude nõude, millist nõuet ta esitada ei saa. TsMS § 144

p 3 alusel saaks menetlusosaline esitada nõude saamata jäänud töötasu tõttu, kuid see säte

kostja puhul ei rakendu, kuna tegemist on pensionäriga, kes ei tööta (II kd, tl 17). Kostja

töötunde ei ole võimalik hüvitada menetluskuludena sama regulatsiooni alusel, millise puhul

hüvitatakse lepingulise esindaja tasu ja kulud. Kostja saamata jäänud tulu nõude osas leidis

maakohus, et see ei ole õigustatud. Nimelt on nõude aluseks hageja kohustuse rikkumine

lepingutingimustele mittevastava tööde tegemine, mis käesoleva otsusega tõendamist ei leia.

Sellest tulenevalt ei ole täidetud VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud esmane eeldus, s.o kohustuse

rikkumine. Eeltoodust tulenevalt tuli vastuhagi jätta rahuldamata.

10. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja

kanda. Kuna kohus jättis vastuhagi rahuldamata, siis tuli ka selles osas menetluskulud jätta

kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu otsuse

täies ulatuses, tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole õigussuhte tegelik subjekt ning lõpetada

menetluse tsiviilasjas nr 2-23-1161.

12. Kostja leiab, et tema tegeliku staatuse tõestuseks selles õigussuhtes on Laiu 1a, Pärnu

kaasomanike volikirjad, samuti väljavõte Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatust, millest nähtub, et maja omanikud ja remondi kasusaajad on C ja Q alates

23.04.2014. Kostja ei soovi olla selle õigussuhte subjektiks kostja rollis, sest tema roll on

anda tunnistusi ja olla vahendajaks maja kaasomanike, kelle kasuks teostati vundamendikatte

remonditöid ja ettevõtte vahel, kes need remonditööd teostas. Kostja arvab, et kui kohus oleks

kostja 28.07.2023 taotlusel tunnistanud maja vundamendi asitõendiks, viinud 2023. a juunis

läbi maja ülevaatuse ning küsitlenud asjas eksperdina Y, oleks kohtu arvamus hageja töö

kvaliteedi kohta kardinaalselt teistsugune.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

14. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhinõudena 1090 eurot ning viivise alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, kuid mitte põhinõudest

suuremas summas. Vastuhagis on kostja palunud hagejalt välja mõista 350 eurot, 268,40

2-23-1161

eurot, 450 eurot ja 136 eurot, s.o kokku 1204,40 eurot. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

15. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

15.1. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

15.2. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse põhjusel, et kostja ei ole õigussuhte tegelik subjekt

ning tema roll on anda üksnes tunnistusi ja olla vahendajaks maja kaasomanike, kelle kasuks

vundamendikatte remonditööd teostati ja ettevõtte vahel, kes teostas need remonditööd.

Toimiku materjalidest ei nähtu kolleegiumile, et kostja oleks varasemas menetluses tuginenud

sellele, et töövõtulepingu poolteks on teised isikud või et töövõtulepingut ei sõlmitud

tegelikkuses kostjaga. Maakohus on hinnates poolte väiteid ja tõendeid kogumis tuvastanud,

et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes. Seega on kostja

esitanud vastavad väited koos tõenditega hilinenult TsMS § 652 lg 3 mõttes. Seejuures ei ole

kostja põhjendanud selliste uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4).

Lisaks ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige

otsuse, kui jättis kõrvale kostja esitatud Frapini OÜ koostatud asjatundja arvamuse.

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud selgelt materiaalõiguse

või menetlusõiguse normi ega hinnanud ebaõigesti kohtule esitatud tõendeid, mistõttu jätab

kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

17. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

osaliselt tasutud riigilõivu (50 eurot).

18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

2-23-1161

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

19. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)