2-25-14054/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-14054

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu

Looduslikud

niidud

kinnistamisavaldus

kinnistamisasjas

number

53422202550

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 7. augusti 2025 määrus

nr 804452025

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mittetulundusühingu Looduslikud niidud määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): mittetulundusühing

Looduslikud niidud (registrikood 80372388), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 7. augusti 2025 määrus nr 804452025

kinnistamisasjas nr 53422202550 ja saata kinnistamisavaldus kinnistusosakonnale kande

tegemise otsustamiseks.

2. Rahuldada mittetulundusühingu Looduslikud niidud määruskaebus.

3. Jätta määruskaebuse läbivaatamisel tekkinud menetluskulud mittetulundusühingu

Looduslikud niidud kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Mittetulundusühingul Looduslikud niidud

on õigus taotleda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnalt määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD

1. Mittetulundusühing Looduslikud niidud (avaldaja) esitas 7. juulil 2025 Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse, milles palus vastavalt Tallinna

Ringkonnakohtu poolt 8. mail 2025 ja 22. mail 2025 kohtuasjas nr 2-22-7058 tehtud

kohtumäärustele kanda kinnistute nr 1734434, 2566034 ja 1251334 kolmandasse jakku märkuse,

mille kohaselt kinnistu nr 2309634 igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on

õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga tähtajatult kinnistutele nr

1734434, 2566034 ja 1251334 määratud juurdepääsuteed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks

oleval plaanil punasega.

Kinnistamisavalduse kohaselt olid kinnistute nr 1734434, 2566034 ja 1251334 omaniku K.K.

tahteavaldused eelnimetatud kannete tegemiseks asendatud eelnimetatud kohtumäärusega.

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond andis 7. augusti 2025 määrusega nr 804452025 avaldajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning määras, et avaldaja ja kinnistute nr 1734434, 2566034 ja

1251334 omanik K.K. peavad esitama kinnistusosakonnale digitaalselt allkirjastatud või

notariaalselt kinnitatud avalduse, milles on märgitud kinnistute nr 1734434, 2566034 ja 1251334

suhtes määratud juurdepääsutee kohta viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele

maakatastris.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 1 kohaselt selgitab kinnistamisavalduse läbivaatamisel

kinnistamiseks pädev isik välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid (KRS § 35), mis vastavad

nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest

tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud.

KRS § 36 kohaselt esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele

maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi

skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt

raskendatud. Tartu Ringkonnakohus on mitmetes juurdepääsu puudutatavates lahendites (nt 26.

märtsi 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18415, p 13, 3. juuli 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-

13412, p 26, 4. septembri 2024 määrus tsiviilasjas 2-23-5384, p 13.1) juhtinud tähelepanu, et 1.

veebruaril 2024 jõustunud KRS muudatuste kohaselt tuleb kinnistusosakonnale esitada viide

kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite

asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole

tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt, millega muudeti ka KRS § 36, on

kinnistamistoimingu tegemisel oluline esitleda kinnistusosakonnale seatava piiratud asjaõigusega

seotud ruumiandmeid. Muudatuse jõustumisel esitatakse kinnistusosakonnale kandega seotud

õiguse ruumiandmed maakatastris, kui need on vajalikud kande mõistmiseks. Seega saab

kohtunikuabi kitsenduse ala olemasolu kontrollida infosüsteemi kaudu, misjärel tehakse kanne

kinnistusraamatusse. Kande sisus ei viidata õiguse ala mõistmiseks enam lepingu lisaks olevale

plaanile teksti vormis, vaid kitsenduse ala unikaalsele identifikaatorile/ tunnusele, mis on lingitav

ja viib kinnistusraamatust maakatastri kaardirakendusse, kus kitsenduse ala esitletakse.

Seejuures, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik (näiteks vastav

infosüsteem ei toimi) või on oluliselt raskendatud (näiteks ruumiandmeid ei saa üheselt

mõistetavalt kujutada, kuivõrd asuvad hoone sisemuses mõne üksiku korruse kohta), siis võib

ruumiandmete asemel esitada kinnistusosakonnale katastrikaardi skeemil.

Kohtuasjas nr 2-22-7058 on juurdepääsuteed tähistatud kohtumääruse lisaks oleval plaanil

punasega. Kohtumääruses ega kinnistamisavalduses ei ole märgitud viidet kandega seotud õiguse

ruumiandmetele maakatastris (ehk PARI koodi). Tulenevalt eeltoodust peavad avaldaja ja

kinnistute nr 1734434, 2566034 ja 1251334 omanik esitama viite maakatastri ruumiandmetele,

mis vastab kohtumäärusele nr 2-22-7058 lisatud plaanil tähistatud juurdepääsuteele.

Ruumikujusid saab luua piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil

https://pari.kataster.ee.

3. Avaldaja esitas 22. augustil 2025 kinnistusosakonna 7. augusti 2025 määruse peale

määruskaebuse. Kinnistusosakond on määruse tegemisel ebaõigesti jätnud kohaldamata

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja on oluliselt rikkunud TsMS § 594, mis on

toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

Tsiviilasjas nr 2-22-7058 on jõustunud esimese ja teise astme kohtute kohtumäärused, millega on

kohustatud kinnistute nr 1734434, 2566034 ja 1251334 omanikku andma nõusolek nimetatud

kinnistute III jagudesse märkuste kandmiseks selle kohta, et avaldajale kuuluva Jaagu kinnistu

igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada kinnistutele nr

1734434, 2566034 ja 1251334 Jaagu kinnistu tarbeks määratud juurdepääsuteed. Seega on

kinnistute omaniku tahteavaldused asendatud kohtu poolt TsMS § 594 tähenduses.

Kui kinnistusosakonna arvates esines kinnistusraamatusse kannete tegemist takistav puudus –

näiteks see, et kandeavalduses ei olnud määratud juurdepääsutee kohta viidet kandega seotud

õiguse ruumiandmetele maakatastris – oleks kinnistusosakond pidanud määrama tähtaja selle

puuduse kõrvaldamiseks üksnes ja ainult määruskaebuse esitajale.

Viide juurdepääsutee ruumiandmetele maakatastris, mille puudumist avaldaja

kinnistamisavalduses kohtumääruses ette heidetakse, on abistava ja tehnilise iseloomuga. See

omakorda tähendab, et maakatastrist nähtuvate andmete kohaselt ei saa juurdepääsutee paikneda

teistsuguses asukohas, kui on juurdepääsutee näidatud tsiviilasjas nr 2-22-7058 jõustunud

kohtumääruste lisadeks oleval plaanil. Vastupidi, juurdepääsutee ruumiandmed maakatastris

peavad olema kooskõlas kohtute poolt tsiviilasjas nr 2-22-7058 tehtud ja jõustunud

kohtumäärustest nähtuvate nõuetega.

Tartu Maakohtu kinnistusosakond on ignoreerinud asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-22-7058 tehtud

Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärused on jõustunud kohtulahendid. TsMS

§ 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

tulene teisiti. Sama põhimõte kehtib ka hagita menetluses tehtud juurdepääsumääruste kohta.

Teiste sõnadega, nii avaldajale kui ka K.K.le on kohustuslikud tsiviilasjas nr 2-22-7058 tehtud

jõustunud kohtumäärustest nähtuvad seisukohad selle kohta

a) kus Jaagu kinnistule juurdepääsu võimaldav tee Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistutel

asub,

b) millistel tingimustel võib avaldaja Jaagu kinnistu omanikuna Koplimetsa, Silma ja Kopli

kinnistuid avalikult kasutatavale teele pääsemiseks kasutada ning

c) selle kohta, et K.K. tahteavaldused Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute kohta avatud

kinnistusraamatu kolmandatesse jagudesse märkuste sissekandmise kohta on asendatud

kohtu poolt.

Kinnistusosakonna 7. augusti 2025 kohtumäärus muudab osas, mis nõuab määruskaebuse

esitajalt ja K.K.lt ühise avalduse esitamist kinnistusosakonnale, tsiviilasjas nr 2-22-7058 tehtud

ja jõustunud kohtumäärused mõttetuks. Õiguslikult ei ole võimalik, et Tartu Maakohtu

kinnistusosakond hakkab 7. augusti 2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-7058 jõustunud

kohtumäärusi revideerima, leides, et määruskaebuse esitaja peab koos K.K.ga esitama uue

avalduse kinnistusosakonnale. Kuna tsiviilasjas nr 2-22-7058 jõustunud kohtumäärustega on

K.K. nõusolekud Koplimetsa, Silma ja Kopli kinnistute kohta avatud kinnistusraamatu

registriosade III jagudesse Jaagu kinnistule juurdepääsuõigust käsitlevate märkuste kandmiseks

kohtute poolt asendatud, ei ole Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal õiguslikult võimalik nõuda,

et määruskaebuse esitaja ja K.K. mõlemad esitaksid uue avalduse kinnistusosakonnale

kõnealuste märkuste kinnistusraamatusse kandmiseks.

Lisaks esitas avaldaja ka taotluse määruskaebuse tagamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtaja peatamiseks. Kinnistusosakonna 7. augusti 2025 määrusega on avaldajale antud tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks kuni 5. septembrini 2025, pärast selle kuupäeva möödumist jäetakse

avaldaja avaldus rahuldamata. Kui avaldaja kinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata puuduse

kõrvaldamata jätmise tõttu, muutub ka avaldaja määruskaebuse läbivaatamine mõttetuks.

4. Kohtunikuabi võttis avaldaja määruskaebuse 27. augusti 2025 määrusega nr

872662025 menetlusse ja edastas selle kohtunikule läbivaatamiseks. Kohtunikuabi ei

nõustunud määruskaebuses toodud väidetega ning leidis, et puudub alus määruskaebuse

rahuldamiseks.

K.K. tahteavaldus temale kuuluvatele kinnistutele juurdepääsu märkuse kandmiseks on 8. mai

2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-7058 asendatud nii, et selles puudub viide maakatastri

ruumiandmetele. TsMS § 593 lg 2 järgi esitatakse kandeavaldused kohtule seaduses sätestatud

vormis seadusega selleks õigustatud isiku poolt. KRS § 34 lg 1 sätestab, et kinnistamisavalduse

esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Puudub

alus kandemääruse osaliseks tühistamiseks, sest taotletud kanded puudutavad kinnistu omaniku

õigusi, seetõttu peab kinnistusosakonnale esitama vastava tahteavalduse.

Kohtunikuabi selgitas, et kinnistusosakonna 7. augusti 2025 määruse nr 804452025 näol on

tegemist puuduste kõrvaldamise määrusega ja et lahend selles kinnistamisasjas tehakse pärast

määruskaebust lahendava kohtumääruse jõustumist.

5. Tartu Maakohtu kohtunik leidis, et avaldaja määruskaebuse rahuldamine ei ole

põhjendatud ja edastas selle 28. augusti 2025 kirjaga läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kinnistusosakonna määrus tuleb tühistada ning

kinnistamisavaldus tuleb saata kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Avaldaja

määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Maakohtu kinnistusosakonna 7. augusti 2025 määruse kohaselt tuleb KRS § 36 alates

1. veebruarist 2024 kohaldada selliselt, et igasuguse ruumiandmetega seotud

kinnistusraamatu kande puhul, sealhulgas kohtulahendiga määratud juurdepääsutee kohta

kinnistusraamatusse märkuse kandmisel, tuleb kandeavaldusele lisada viide

ruumiandmetele maakatastris, kasutades selleks piiratud asjaõiguste ruumiandmete

infosüsteemi (PARI) koodi. Katastrikaardi skeemi võib koos kinnistamisavaldusega

esitada ainult juhul, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik

või on oluliselt raskendatud.

Avaldaja leiab määruskaebuses, et KRS § 36 alusel ei saa kohtunikuabi nõuda avaldajalt ega

muudelt isikutelt andmeid, mis ei sisaldu jõustunud kohtulahendis, mille kohta märkuse

kandmiseks kinnistusraamatusse on kinnistamisavaldus esitatud.

8. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt KRS § 36 kohaldamist juurdepääsutee kohtulahendi

kohta märkuse kinnistusraamatusse kandmisel (I), seejärel juurdepääsutee asukoha määramise

küsimusi juurdepääsutee asjades üldiselt (II) ning lahendab lõpuks muud menetluslikud

küsimused (III).

I

9. Kohus määrab vajadusel juurdepääsu avalikult kasutatavale teele asjaõigusseaduse

(AÕS) § 156 alusel ja TsMS §-des 6181–6186 sätestatud korras. Riigikohtu pikaajalise

praktika kohaselt ei ole kohtulahendiga määratud juurdepääs piiratud asjaõigus

(servituut), mis tekib kinnistusraamatusse kandmisega, vaid vahetult kohtulahendist

tulenev kitsendus, mis tekib kohtulahendi jõustumisega ja mille kohta kantakse

kinnistusraamatusse märkus (vt RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-31-17, p 15.1 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seega on põhjendatud määruskaebuse seisukoht, et jõustunud

kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-22-7058, millega on määratud juurdepääsutee asukoht ja

kasutamise tingimused, kehtivad avaldaja ja puudutatud kinnisasjade omaniku suhtes

sõltumata kinnistusraamatu kandest.

10. Juurdepääsutee kohta märkuse kandmine kinnistusraamatusse on seaduse (AÕS § 141

lg 3 ja TsMS § 460 lg 2) kohaselt siiski vajalik, et tagada juurdepääsutee kohtulahendi

kehtivus ka kolmandate isikute, sh menetlusosaliste eriõigusjärglaste suhtes (vt ka

RKTKo 30.03.2004, 3-2-1-33-04, p 22). Seejuures tuleb arvestada, et

kinnistusraamatusse kantava märkusega (AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 631 lg 7) tehakse

nähtavaks juba tekkinud asjaolu, mitte ei looda kandega uut õigust, nagu see toimub

piiratud asjaõiguse kohta tehtava kande puhul (AÕS § 641).

11. Kande erinevast tähendusest tulenevalt on erinev ka kinnistusraamatu pidaja roll

piiratud asjaõiguse ja märkuse kandmisel kinnistusraamatusse. Piiratud asjaõiguse

kinnistusraamatusse kandmisel tuleb kohtunikuabil anda hinnang mh sellele, kas taotletav

kanne moonutaks konkreetse piiratud asjaõiguse põhilist asjaõiguslikku sisu, kontrollides

vajadusel ka kandes viidatud alusdokumenti (RKTKm 29.11.2023, 2-22-15688/6, p-d 16

ja 17; RKTKm 19.11.2008, 3-2-1-106-08, p 13).

12. Kohtulahendi kohta märkuse kinnistusraamatusse kandmisel saab kohtunikuabi

hinnata ainult seda, kas kohtulahendist tuleneb asjaolu, mille kohta märkuse kandmine

kinnistusraamatusse on seaduse kohaselt lubatud (AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 631 lg 7) ning

kas on olemas või kohtulahendiga asendatud kande tegemiseks vajalik puudutatud isiku

nõusolek (KRS § 341 lg 1). Märkuse kinnistusraamatusse kandmisel ei saa kohtunikuabi

muul viisil hinnata jõustunud kohtulahendi sisu, sealhulgas seda, kas juurdepääsutee on

kohtulahendis määratud piisavalt selgelt ja täpselt.

13. Eelnevast tulenevalt ei kohaldu juurdepääsutee määramise kohtulahendi kohta

märkuse kandmisel kinnistusraamatusse KRS § 36 tervikuna ehk kohtunikuabi ei saa

nõuda ka seda, et juurdepääsutee kohtulahendile lisatakse katastrikaardi skeem või muu

joonis, kui juurdepääsutee nõuet lahendanud kohus seda ise lahendisse selle osana lisanud

ei ole. Kui menetlusosalised sellise skeemi väljaspool kohtumenetlust ka koostaksid ja

ühiselt kinnistusraamatu pidajale esitaksid, ei oleks see ikkagi kohtulahendi osa ega saaks

sellest tulenevalt olla ka siduv kolmandatele isikutele.

14. Kui pärast kohtulahendi jõustumist peaks tekkima vaidlus tee asukoha või selle

kasutamise tingimuste üle, saab selle lahendada kas TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud

hagiga varasemat kohtulahendit tõlgendades või TsMS § 6185 kohaselt asjaosalise

avalduse alusel määrust muutes (RKTKo 14.06.2023, 2-20-13537/60, p 27).

II

15. Eelnevast ei tulene, nagu oleks juurdepääsutee asukoha selge määramine

kohtulahendis ebaoluline küsimus. Kuigi juurdepääsutee määramise menetlust

reguleerivates sätetes (TsMS §-d 6181–6186) ei ole eraldi reguleeritud küsimust, kuidas

peab kohus juurdepääsutee asukohta kohtulahendis kirjeldama, peab kohtulahendi

resolutsioon TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt olema selgelt arusaadav ja täidetav ka

muu otsuse tekstita. Juurdepääsutee asukoha selge määramise tähtsust on ringkonnakohus

pidanud silmas ka kohtunikuabi määruses viidatud lahendites (26. märtsi 2024 määrus

tsiviilasjas nr 2-22-18415, p 13, 3. juuli 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-13412, p 26, 4.

septembri 2024 määrus tsiviilasjas 2-23-5384, p 13.1), samuti Tartu Ringkonnakohtu 3.

veebruari 2025 määruses tsiviilasjas nr 2-24-1596.

Ringkonnakohus täpsustab käesolevas määruses PARI rakenduse kasutamise võimalikkust

juurdepääsutee asjade lahendamisel.

16. Maa- ja Ruumiameti ringkonnakohtule 8. septembril 2025 ja 10. septembril 2025

esitatud selgituste kohaselt on piiratud asjaõiguste infosüsteem (PARI) aadressil

https://pari.kataster.ee loodud kitsenduste kaardile masinloetavate ruumiandmete

esitamiseks. Esitada saab andmeid failist importides või kaardil joonistades. Igaüks saab

PARI rakenduses joonistada soovitud kitsenduse ala mustandi, millele antakse süsteemis

unikaalne kood (nn PARI kood). Mustandi parameetreid saab mustandi autor muuta ja

mustandi kustutada seni, kuni andmed lukustatakse. Kui notar tõestab servituudi seadmise

tehingu, siis lukustab ta andmed ja pärast seda andmeid enam muuta ei saa. Praegu on

lukustamise pädevus ja tehniline võimalus ainult notaril e-notari infosüsteemi kasutades.

Kui servituudi kohta tehakse kinnistusraamatusse kanne, mis sisaldab PARI koodi,

edastab kinnistusraamatu pidaja sellekohase teabe maakatastri pidajale ja servituudi

ruumiandmed tehakse nähtavaks kitsenduste kaardirakenduses. Mustandil ja PARI koodil

süsteemi poolset kehtivuse aega ei ole, kehtivuse aeg (kuus kuud) on andmete jagamise

lingil.

17. Kohtulahendiga määratava juurdepääsu ruumiandmete esitamiseks PARI rakenduses

otsest võimalust ei ole (valikute hulgas puudub juurdepääsutee määramine

kohtulahendiga, rakendusse ei ole võimalik sisse logida kohtu esindajana jne). Seetõttu ei

saa juba ainuüksi sellel põhjusel olla PARI rakenduse kasutamine kohtumenetluses, sh

kohtulahendis, kohustuslik.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PARI rakenduse praegusi võimalusi arvestades

lubatav PARI koodi kasutamine kohtulahendis ka vabatahtlikult. Kuna kohtul ei ole

võimalik PARI koodi n-ö lukustada, siis on menetlusosalise loodud koodiga viidatud

ruumiandmed hiljem muudetavad. Ka juhul, kui kinnistamisavaldus märkuse kandmiseks

kinnistusraamatusse esitatakse notariaalselt kinnitatuna ja notar selle toimingu käigus

koodi lukustab, jääb lahendi tegemise ja lukustamise vahele ajavahemik, mis võimaldab

andmeid muuta.

19. PARI koodi kasutamist kohtulahendis ei saa pidada lubatavaks ka tingimusel, et koodi

loob kohtuametnik. Praegu saab kohtuametnik koodi luua ainult eraisikuna, mitte kohtu

esindajana. Kuigi selliselt loodud koodi andmeid ei saa hiljem muuta menetlusosalised, ei

oleks õiguspärane ka olukord, kus andmete muutmise võimalus on konkreetsel

kohtuametnikul isiklikult piiramatu aja jooksul.

20. PARI rakenduse praegusi võimalusi arvestades on nii menetlusosalistel kui ka kohtul

võimalik menetluses kasutada PARI rakendust ainult erinevate juurdepääsuvõimaluste

visualiseerimiseks ja nende kaalumiseks. Juurdepääsutee asukohta määravas

kohtulahendis tuleb selguse ja õiguskindluse huvides tee asukoht kirjeldada lisatud plaani

abil, koordinaatidega või muul viisil.

III

21. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega ka selles osas, et kohtunikuabi on

määrusega põhjendamatult kohustanud lisaks avaldajale ka koormatud kinnisasjade

omanikku. Kinnistamisavalduses puuduste kõrvaldamiseks saab kohustada ainult

avalduse esitajat (TsMS § 3401

lg 1 ja § 596 lg 2). Näiteks juhul, kui

kinnistamisavaldusele ei ole lisatud puudutatud isiku vajalikku nõusolekut kande

tegemiseks (KRS § 341), saab selle esitamiseks kohustada ainult avaldajat, mitte seda

isikut, kelle nõusolek on kande tegemiseks vajalik. Kuna kinnistusosakonna määrus

tühistatakse nagunii eelnevalt märgitud põhjustel, ei toonud üksnes see rikkumine kaasa

ebaõige määruse tegemist.

22. Määruskaebuse läbivaatamise menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg

2). Kuna määruskaebus rahuldatakse, on avaldajal õigus nõuda määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastamiseks tuleb

avaldus esitada kinnistusosakonnale (TsMS § 150 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)