2-25-8492/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. septembril 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-8492

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi X ja Y vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

23 490,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Swedbank AS, registrikood: 10060701,

asukoht:Liivalaia 8, Tallinn, Harju maakond

Hageja volitatud esindaja: Marjel Mõis, e-posti aadress: xxx

Kostja I: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Kostja II: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS hagi X ja Y vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt ja Ylt solidaarselt Swedbank AS kasuks poolte vahel sõlmitud laenulepingu

nr 08-128760-EL ja selle lisade alusel tekkinud põhivõlgnevus 14 363,11 eurot,

intressivõlgnevus 122,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 7401,15 eurot ning

edasiulatuv viivis alates 31.05.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 14 363,11 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt X ja Y kanda.

4. Välja mõista Xlt ja Ylt solidaarselt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1260 eurot

ning menetluskuludelt 1260 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-8492 Swedbank AS hagi X ja Y vastu võlgnevuse

nõudes. Xle on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud

isiklikult 30.07.2025 ning Yle KÄPO vahendusel 17.07.2025. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud

tähtajaks, so 30.07.2025 ja 17.07.2025 hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1

ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust

rikkunud. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 14 363,11 eurot,

intressivõlgnevus 122,49 eurot, kindlustusvõlgnevuse viivis 3,73 eurot, põhiosa viivis 7397,42 eurot

(sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on kokku 7401,15 eurot) ning viivis põhinõudelt 14

363,11 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.05.2025 kuni põhinõude

tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 14 363,11 eurot, intressivõlgnevuse 122,49 eurot, kindlustusvõlgnevuse viivis 3,73

eurot, põhiosa viivise 7397,42 eurot (sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on kokku 7401,15

eurot) ning viivise põhinõudelt 14 363,11 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 31.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja

TsMS § 162 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 1260 eurot (riigilõiv). Hageja

menetluskulu on vajalik ja põhjendatud ning kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

menetluskulu 1260 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjatel tuleb solidaarselt menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik