2-25-12624/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-12624

Tsiviilasi

I.U hagi X.K vastu abielu lahutamise nõudes

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. augusti 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.U määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): I.U (isikukood XXX)

Vastustaja (kostja): X.K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 18. augusti 2025 määrus ja saata asi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.U (hageja) esitas 4. augustil 2025 Viru Maakohtule hagi X.K (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja Ukraina kodanik ja kostja Leedu kodanik ning nad

sõlmisid abielu 15. novembril 2014 aastal Rootsis. Abikaasade ja nende kolme alaealise lapse

elukoht on Eestis XXXX.

2. Maakohus keeldus 18. augusti 2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2

alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu. Maakohus leidis, et vastavalt TsMS § 70 lg 4

p-le 2 tuleb rahvusvaheline kohtualluvus praeguses asjas määrata nõukogu määruse (EL)

2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades

tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), järgi.

Maakohus viitas, et määruse (EL) 2019/1111 artikli 3 p 1 a) kohaselt abielulahutusega seotud asjad

on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, a) kelle territooriumil on abikaasade harilik viibimiskoht; on

vastaspoole harilik viibimiskoht või b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Maakohus tuvastas,

et hageja elukoht on alates 4. augustist 2023 XXX-i ning et kostja elab Rootsis, on Leedu Vabariigi

kodanik ning Eesti Vabariigis ei oma ta kehtivaid dokumente.

Maakohus leidis, et abikaasade harilik viibimiskoht ei ole Eestis ja samuti pole vastaspoole harilik

viibimiskoht Eestis, vaid Rootsis. Järelikult on abielu lahutuse kohtualluvus Rootsis, kuna kostja

elab seal. Rahavastikuregistrist nähtub, et hageja on Ukraina kodakondsusega ja kostja Leedu

kodanik. Seega ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule.

3. Hageja esitas 1. septembril 2025 määruskaebuse maakohtu 18. augusti 2025 määruse peale,

milles leidis, et maakohus on valesti kohaldanud nõukogu määrust (EL) 2019/1111. Nimetatud

määruse artikli 3 kohaselt on abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud

asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses

a) kelle territooriumil:

i)

on abikaasade harilik viibimiskoht,

ii)

oli abikaasade viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist veel elab seal,

iii)

on vastaspoole harilik viibimiskoht,

iv)

on ühistaotluse puhul ühe abikaasa harilik viibimiskoht,

v)

on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne

taotluse esitamist, või

vi)

on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne

taotluse esitamist ja kui ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik, või

b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on.

Hageja elukoht koos lastega on Eesti Vabariigis alates 2023. aastast, seega on tema abielu

lahutamine Eesti kohtu alluvuses määruse art 3 punkti a alapunkti v kohaselt. Ka kostja viibib

pidevalt Eestis ja elab poolte endises elukohas. Isiku hariliku viibimiskoha kindlakstegemisel ei ole

määrav sissekirjutus.

4. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebust rahuldada

ja edastas 8. septembri 2025 kirjaga hageja määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 18. augusti 2025 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb

saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Maakohus on valesti kohaldanud nõukogu määrust (EL) 2019/1111, viidates ainult kolmele

määruses sätestatud kohtualluvust määravale tingimusele (abikaasade harilik viibimiskoht,

vastaspoole harilik viibimiskoht või mõlema abikaasa kodankondsuse riik), samas kui määruse art 3

punkti a alapunkti v kohaselt on kohtualluvus ka selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil on

taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist.

Maakohus tuvastas, et hageja elukoht on olnud Eestis alates 2023. aastast.

7. Eelnevast tulenevalt on hageja hagi tema abielu lahutamiseks Eesti kohtu alluvuses sõltumata

sellest, kus on kostja harilik viibimiskoht. TsMS § 102 lg 3 kohaselt esitatakse Eesti kohtus

lahendatavas abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi.

Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise

alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Seega, kui maakohus tuvastab, et poolte ühiste

alaealiste laste elukoht on Ida-Virumaal, on asi Viru Maakohtu alluvuses.

8. Kuna määruskaebus rahuldatakse, võib hageja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS §

150 lg 6).

9. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p

2 alusel, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi

kaevata (TsMS § 372 lg 5 teine lause ja § 696 lg 1 teine lause). Kuna käesoleva määrusega

ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)