3-25-2094/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2094

Haldusasi

N.J-i, K.L-i, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z-i , M.T,

Y.M-i , G.C, S.N-i, D.Z-i, Y.U, D.D , P.T , Aardepesa

OÜ, B.G, H.Q, H.M, S.I , N.Y , D.F , X.H , L.L-i ,

Y.A ja K.Q kaebus Vabariigi Valitsuse 22.05.2025

korralduse nr 102 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – N.J, K.L, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z ,

M.T, Y.M , G.C, S.N, D.Z, Y.U, D.D , P.T ,

Aardepesa OÜ, B.G, H.Q, H.M, S.I , N.Y , D.F ,

X.H , L.L , Y.A ja K.Q , esindaja vandeadvokaat

Kristiina Urb-Semjonov

Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Majandus – ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), esindaja

Ivar Siska

Eeldatav kolmas isik – Fermi Energia AS, esindajad

vandeadvokaadid Sandra Mikli ja Allar Jõks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.07.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.J-i, K.L-i, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z-i , M.T,

Y.M-i , G.C, S.N-i, D.Z-i, Y.U, D.D , P.T , Aardepesa

OÜ, B.G, H.Q, H.M, S.I , N.Y , D.F , X.H , L.L-i ,

Y.A ja K.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta N.J-i, K.L-i, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z-i , M.T, Y.M-i , G.C, S.N-i, D.Z-i, Y.U,

D.D , P.T, Aardepesa OÜ, B.G, B.G, H.M, S.I , N.Y , D.F , X.H , L.L-i , Y.A ja K.Q

määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.07.2025 määrus haldusasjas nr

3-25-2094 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-2094

1. Vabariigi Valitsus algatas 22.05.2025 korraldusega nr 102 (korraldus nr 102) Fermi

Energia AS taotlusel planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 1 alusel riigi eriplaneeringu 600 MW

elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu eesmärk on 600 MW

elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamine

ning ühendamine olemasoleva võrguga. Planeeringuala hõlmab maa-ala Lääne-Viru

maakonnas Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni vallas

ning Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve linnas. Lisaks on

hõlmatud mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km2

ning selle asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH-

d korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

2. N.J, K.L, Y.P, Z.H , C.K, L.K, B.V , W.Z , M.T, Y.M , G.C, S.N, D.Z, Y.U, D.D , P.T

, Aardepesa OÜ, B.G, H.Q, H.M, S.I , N.Y , D.F , X.H , L.L , Y.A ja K.Q (kaebajad)

esitasid 25.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tuvastada korralduse nr

102 õigusvastasus.

Kaebajad elavad või omavad kinnistuid planeeringualal. Seega on korraldusel vahetu mõju

nende õigustele. Korraldus on antud tuumaenergia kasutuselevõtuks nõutava seadusliku ja

institutsionaalse raamistikuta. Korraldus rikub kaebajate omandiõigust (põhiseaduse (PS) §

32), õigust menetlusele (PS § 14) ja julgeolekule (PS § 13 lg 2). Korraldus eirab PlanS § 28 lg

2 p-s 11 sätestatud julgeolekunõudeid.

Kaebajatel on HKMS § 45 lg 3 järgi kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks.

Eriplaneeringu ja KSH algatamine olukorras, kus tuumaenergiaalane õiguslik regulatsioon

puudub, on niivõrd oluline viga, et juba praegu saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla

õiguspärane. Kuna valdkonda reguleeriv õiguslik raamistik puudub, ei ole teada, millistest

kriteeriumidest lähtudes peaks planeerimismenetlust läbi viima ja mille alusel hinnata

keskkonnamõju.

Planeeringuala määratlemine ning selle avalik teatavakstegemine mõjutab kaebajate omandi

kasutamist ja kinnistute väärtust. Keegi ei taha osta endale kodu tuumaelektrijaama vahetusse

lähedusse. Potentsiaalsed ostjad ja investorid keelduvad kinnistutega seotud tehingutest ja

investeeringutest. Riigi eriplaneeringu algatamine toob kaasa teadmise, et kinnisasjadel

hakkavad tulevikus kehtima PlanS § 53 lg-test 2 ja 3 tulenevad olulised ehitus- ja

arendustegevuse piirangud, sh peatatakse olemasolevate detailplaneeringute kehtivus viieks

aastaks alates eriplaneeringu kehtestamisest. Õigusliku raamistiku puudumine mõjutab

inimeste võimalust saada õiglast hüvitist nende kinnisvara eest või võimalusi vara

võõrandada. Tuumaelektrijaam, selle infrastruktuur ja tööjõud hävitaks Letipea küla piirkonna

miljööväärtuse. Kaebajad ei saa enam planeerida oma kinnistutel renoveerimis-, remondi- või

arendustöid ega kinnistute väärtust tõstvaid tegevusi. Selline olukord rikub kaebajate

õiguspärast ootust oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Ka tekitab see kaebajates ebakindlust

ja ärevust. Kuna õiguslik raamistik puudub, pole sätestatud ka seda, kas kaebajate kinnistud

tuleks välja osta või nende väärtuse vähenemine kompenseerida, kes seda peaks tegema ja

millistest kriteeriumidest lähtudes. Riigi selline käitumine on vastuolus riigivõimu omavoli

keeluga (PS § 13 lg 2).

Riigikogu võttis 12.06.2024 vastu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“,

millega otsustas toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks

sobiva õigusraamistiku loomist. Riigikogu on määranud, et õigusraamistik tuleb luua enne

asukohavaliku kinnitamist. Kliimaministeerium edastas 08.05.2025 arvamuse avaldamiseks

2(10)

3-25-2094

tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Seega on õigusliku

regulatsiooni väljatöötamine alles algusjärgus.

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuuri (International Atomic Energy Agency, IAEA)

tuumaenergia taristu hindamise ekspertmissiooni käigus tehti Eestile mitmeid ettepanekuid ja

soovitusi. Üheks soovituseks oli „täpsemalt läbi mõelda asukohavaliku kriteeriumide

määramise ja litsentseerimise protsess“. Selgituseks on märgitud, et „missiooni

ettevalmistamiseks esitatud materjalides kirjeldati asukohavaliku protsessi lähtuvalt kehtivast

riikliku eriplaneeringu protsessist, mida on aga plaanis lähiaastatel muuta.“ Planeeritava

tegevusena on esile toodud: „Positiivse otsuse järel lisatakse asukohavaliku sätted ja

asukohtade iseloomustamise kriteeriumid 2024. a koostatavasse planeerimisseaduse muutmise

eelnõusse ja selle alamaktidesse. Lõpliku asukohavaliku peab kinnitama tuumaregulaator, kes

peab olema asukoha kinnitamise hetkeks loodud ja toimiv“. Ühtegi plaanitavatest tegevustest

ei ole riigi eriplaneeringu algatamise ajaks tehtud.

Olukorras, kus ei ole teada, milliste nõuete ja metoodika põhjal asukohta peaks valima, ei ole

võimalik seda teha kaebajate huve arvestavalt. Kogu järgnev menetlus on läbipaistmatu ega

saa päädida õiguspärase haldusaktiga. Läbi pole mõeldud, millised nõuded peaksid kehtima

riigi eriplaneeringu taotlejale (Fermi Energia AS). Tuumajaam kätkeb uudseid riske.

Õigusliku regulatsioonita pole võimalik KSH raames kõiki ohte ja riske asjakohaselt hinnata.

See rikub kaebajate õigust tõhusale õiguskaitsele.

VTK-s on märgitud, et Keskkonnaameti ülesandeid, mis on praegu seotud kiirgustegevusega,

hakkab täitma uus valitsusasutus. Praegu sellist asutust ei ole. Riigikogu otsuse eelnõu

seletuskirja järgi peab tuumaregulaatori loomine eelnema asukohavaliku kinnitamisele. Sama

rõhutas INIR missioon. Tuumaelektrijaama eriplaneering puudutab otseselt tuumaregulaatorit,

kuhu peaks olema koondatud parim tuumaohutusalane kompetents. Ka peaks see olema täiesti

sõltumatu, mh riigi eriplaneeringu taotlejast. Kuna tuumaregulaator kui kompetentne asutus

puudub, ei ole võimalik PlanS § 31 tingimusi täita.

Riigi eriplaneeringu algatamisega võib kaasneda oht riigi julgeolekule (vt PlanS § 28 lg 2 p

11). Planeerimine strateegiliselt ja geopoliitiliselt tundlikku piirkonda Kunda ja Narva lahe

vahel suurendab märkimisväärselt julgeolekuriske. Kaitseministeerium tõi juba 05.08.2022

kirjas esile, et kaaluda ei tohiks Loksa-Tapa-Mustvee liinist idapoolseid alasid. Tuumajaam ja

sellega seonduvad objektid võivad olla sabotaaži ja terroriakti sihtmärk. Tuumajaama vahetus

läheduses olevad elamud ja infrastruktuurid, sh Letipea küla võivad samuti olla rünnakute

sihtmärgiks.

Korralduses pole lahendatud küsimust tuumajäätmetest. Kaebajate õigusi mõjutab see, kui

nende lähedusse rajatakse hiljem tuumajäätmete lõppladestuspaik. Vaidlustatud korralduses

pole nähtud ette võimalust avaldada arvamust lõppladestuspaiga kohta.

10.04.2023 valminud riiklikus ruumianalüüsis leiti vähemalt 15 ala Eestis, mis sobiks

tuumaelektrijaama rajamiseks. Fermi Energia AS valis aga välja ühe piirkonna. Vabariigi

Valitsus lähtus arendaja soovidest. Praeguseks on Fermi Energia AS esitanud Viru-Nigula

vallavolikogule taotluse Kunda linnas asuvale Madala kinnistule (katastritunnus

90301:001:0611) hoonestusõiguse seadmiseks. Fermi Energia AS valis asukohad tegelikult

välja juba 2020. a eeluuringu järgi. Projekti tasuvusest olulisem on julgeolekuohtude

maandamine. Ka pole arvesse võetud Letipea piirkonna kultuurilist väärtust. Planeeringuala

hõlmab ka Letipea loodusala. Jääb mulje, et riik lähtub üksnes arendaja huvidest.

3(10)

3-25-2094

3. Tallinna Halduskohus tagastas 28.07.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamine on menetlustoimingud. Üldjuhul pole

menetlustoimingu, sh planeeringu algatamise toimingu vaidlustamine lubatud. Huvitatud

isikutel tuleb esitada oma väited planeerimismenetluses ja oodata ära menetluse lõpptulemus.

Kaebajad võivad kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste, mitte avaliku huvi kaitseks (HKMS

§ 44 lg-d 1 ja 2).

Vaidlustatud korralduse seletuskirjas on selgitatud, et tehtud sotsiaalmajandusliku analüüsi

tulemusel leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset

mõju Toila, Kunda, Loksa ja Varbla piirkonnas. Fermi Energia AS leidis edasise analüüsi

põhjal, et Loksa ja Varbla piirkonnad tuleb välistada keskkonnakaitseliste piirangute tõttu,

mis muudavad keeruliseks jaama jaoks vajaliku taristu rajamise. Varbla piirkond on ka

sotsiaalmajanduslikult vähem sobiv. Seega on kaebajate elukoha lähistele jääv piirkond

korralduse seletuskirja järgi üks kahest esialgsete analüüside põhjal sobilikuks peetud aladest,

kuid mitte ainus. Seejuures ei ole vaidlustatud korralduses ega sellele lisatud kaardil Letipea

küla piirkonda tuumajaama potentsiaalse asukohana eraldi esile toodud. Korralduses märgitud

planeeringuala hõlmab Letipea kandist oluliselt laiemat maa-ala. Planeeringu algatamise

korralduses märgitud esialgne teadaolev planeeringuala ei piira käitise asukoha valikut üksnes

selle alaga. Korralduse seletuskirjas on märgitud, et arvestada tuleb võimalusega, et menetluse

käigus võidakse teha põhjendatud ettepanek kaaluda täiendavaid asukohaalternatiive (lk 8).

Vaidlustatud korraldusega pole seega ühtegi asukohta välistatud.

Kaebajad saavad esitada oma seisukohad jaama asukohavaliku kohta edasises

planeerimismenetluses. Sealhulgas võivad kaebajad esitada ettepaneku rajada jaam asukohta,

mis jääb välja algatamise korralduses märgitud planeeringualast. Planeeringu algatamise

korralduse vaidlustamine ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Planeerimismenetlusega

paralleelse kohtuvaidluse pidamine ei ole otstarbekas ega tõhus viis kaebajate õigusi kaitsta.

Iseenesest võib see, et mingi piirkond on hõlmatud kavandatava käitise planeeringualasse

ning seda kaalutakse käitise ühe võimaliku asukohana, tõepoolest tekitada teatava ebakindluse

või mure piirkonna tuleviku pärast. Ei saa välistada, et see võib mõnel juhul mõjutada ka

kinnisvarahindu. Tegu ei ole siiski sellise asjaoluga või õiguste riivega, mida haldusorgan

peaks juba planeeringu algatamist otsustades arvestama või kaaluma. Võimalik faktiline mõju

või planeeringu algatamisest põhjustatud ärevus ei ole põhjuseks jätta mingi ala

planeeringualast välja. Vastasel juhul oleks suurema keskkonnamõjuga käitiste efektiivne

asukohavalik äärmiselt keeruline. Liiati poleks kaebajate kodukoha planeeringualast

väljajätmisest ka kaebajate õiguste kaitseks kasu, sest planeeringuala määratlemine menetluse

algfaasis ei ole edasises menetluses siduva tähendusega. Kuivõrd planeeringuala määratlemise

võimalik faktiline mõju kaebajate vara väärtusele ei ole asjaolu, mida vastustaja oleks

planeeringut algatades pidanud arvestama, ei ole tegu ka sellise asjaoluga, mille põhjal

tunnustada kaebajate õigust menetlustoimingut vaidlustada.

Kohus ei võta praeguses määruses seisukohta, kas tuumaelektrijaama asukohavaliku protsessi

algatamine enne vajalikuks peetud regulatsiooni kehtestamist on õiguspärane või mitte.

Kaebajate subjektiivsete õiguste riive pole võimaliku õigusvastase lõppotsuse tagajärjel

vältimatu. Kaebeõiguse erandkorras tunnustamiseks pole niisiis alust. Kui lubada kaebajatel

sellises olukorras planeeringu algatamist vaidlustada, võib see viia kaebeõiguse teostamiseni

avalikes või kolmandate isikute huvides, mitte kaebajate endi subjektiivsete õiguste kaitseks.

Kaebajad saavad seisukoha, et tuumaelektrijaama ja jäätmete ladestuspaiga asukohta võib olla

mõistlik otsida paralleelselt, esitada planeeringu menetluses. Vaidlustatud korraldus ei piira

4(10)

3-25-2094

seda võimalust mingil moel. Juhul, kui tuumajäätmete ladestuskoha asukohavalik ei toimu

reaktori asukohavalikuga samal ajal, tuleb vastustajal silmas pidada, et kaebajate õigused

oleksid sellegipoolest tõhusalt kaitstud. Kui reaktori rajamine piirkonda suurendab oluliselt

võimalust, et lähedusse kavandatakse tulevikus ka tuumajäätmete ladestuspaik, on selle

võimalik mõju, sh kohalikele elanikele ja nende elukeskkonnale üks asjaoludest, mida tuleb

jaama asukohavaliku menetluses arvestada ja kaaluda. Kaebajate õiguste tõhusaks kaitseks

seoses tuumajäätmete ladestuspaiga asukohavalikuga pole seega vajalik tunnustada nende

kaebeõigust praeguses kohtuasjas.

Planeeringualale varem kehtestatud planeeringute kehtivus peatub siis, kui riigi eriplaneering

kehtestatakse, mitte selle algatamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebajad paluvad 12.08.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.07.2025

määrus ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Kaebajatel on kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Halduskohus ei võtnud

seisukohta kaebajate väite osas, mis puudutab asjakohase regulatsiooni puudumist ja seda,

kuidas sellise regulatsiooni puudumine võib mõjutada kaebajate õiguseid. Juhtumi

erakordsust ja tuumaelektrijaama laiaulatuslikku mõju arvestades on kaebusel ja selle

tulemusel paratamatult laiem mõju, mis ei piirdu üksnes kaebajate subjektiivsete õigustega.

Samas on just kaebajad need, keda tuumaelektrijaama planeerimine vahetult mõjutab.

Tuumaelektrijaama eriplaneering on just selline eripärane valdkond, millisel juhul tuleks

vastavalt Riigikohtu praktikale jaatada avaramat õiguslikku võimalust menetluses tehtavate

toimingute vaidlustamiseks eraldi lõplikust haldusaktist. Erandlikuks teeb olukorra asjaolu, et

Eestis puudub tuumaenergiaalane õiguslik regulatsioon, sh tuumaregulaatori osas. Tekkinud

on olukord, kus riik tegeleb kõigepealt sisuliste küsimustega (nt asukohavalik, KSH) viisil,

kus puudub mis tahes selgus, mille järgi peaks neid sisulisi küsimusi lahendama.

Olukorras, kus ei ole teada, millistest nõuetest ja metoodikast lähtudes peaks asukoha valima,

ei ole kaebajatel võimalik oma õiguseid efektiivselt realiseerida. On kaheldav, kas

planeeringualaks osutub mingi muu ala kui korralduses märgitud ala. Fermi Energia AS valis

asukohad välja juba 2020. a eeluuringu järgi, milles ei arvestatud 2022. a-l puhkenud

Venemaa-Ukraina sõjaga ja Venemaa üha süveneva agressiooniga. Vaatamata sellele, et

Kaitseministeerium on 2022. a-l väljendanud, et tuleks mitte kaaluda Loksa-Tapa-Mustvee

liinist idapoolseid alasid, paikneb planeeringuala just Loksa-Tapa-Mustvee liinist ida pool

ning Fermi Energia AS on esitanud juba taotluse Viru-Nigula vallale kuuluvale Madala

kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks. Julgeolekut ei ole planeeringuala valikul üldse

arvesse võetud, samuti ei ole arvestatud Letipea piirkonna kultuurilist ja kogukondlikku

väärtust ega asjaolu, et planeeringuala hõlmab Letipea loodusala.

Kuna tuumaregulaator kui kompetentne asutus puudub, ei ole võimalik PlanS § 31 tingimusi

täita. Et kompetentne organ analüüsiks tuumaelektrijaama asukohavalikut süvitsi, riivab

vastava organi puudumine ja kaasamata jätmine vahetult ka kaebajate õiguseid.

Juba ainuüksi tuumaelektrijaama eriplaneeringu algatamine mõjutab kaebajatele kuuluvate

kinnisasjade väärtust. Seega on täidetud menetlustoimingu vaidlustamise tingimused –

menetlustoiming (vaidlustatud korraldus) rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist

sõltumatult kaebajate materiaalseid õiguseid. Puudub regulatsioon selle kohta, kas, kes ja

millistest kriteeriumidest lähtudes on kohustatud kaebajate kinnisasjad välja ostma või

kompenseerima vara väärtuse vähenemise või tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitaksid

kaasa sellele, et vara väärtus võimalikult vähe väheneks.

5(10)

3-25-2094

Korralduses ei ole lahendatud küsimust tuumajäätmetest.

5. Vabariigi Valitsus palub 08.09.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajatel puudub kaebeõigus. Kaebajad ei ole ära näidanud, kuidas väidetav õigusliku

regulatsiooni puudumine rikub iga kaebaja subjektiivseid õigusi. Menetlustoimingu

vaidlustamine ei ole praegusel juhul lubatav. Kaebajad saavad esitada kõik oma avaldused ja

ettepanekud planeerimismenetluses (PlanS § 31 lg 2). Kaebajate õiguste efektiivne

realiseerimine on tagatud planeerimismenetluses ja lõpliku haldusaktiga mittenõustumisel

selle vaidlustamisega (PlanS § 54). Õigusliku regulatsiooni küsimus on kaebuse sisuline

küsimus, mis võib tõusetuda alles pärast kaebuse menetlusse võtmist.

Kaebajate viidatud Riigikogu otsuse seletuskiri ei loo ühtegi õigust ega pane kellelegi

kohustusi. Tegemist ei ole õigusaktiga. Kaebajate teadmatus tuumajaama asukohavaliku

kriteeriumidest ei loo kaebajatele kaebeõigust.

Kliimaministeerium esitas 08.05.2025 tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu VTK

eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Selles on välja toodud, et

Eestis ei ole hetkel õigusakti, mis sätestaks IAEA mõistes tuumaõigust (sh tuumavastutust)

tuumaelektrijaama tegevusega seotud küsimuste reguleerimiseks. Küll on Eesti tänaseks

liitunud mitme rahvusvahelise tuumatehnoloogia mittekasutajana tuumaõiguse alaste ja

kaudselt valdkonnaga seotud rahvusvaheliste lepingutega. Samuti on Eesti Euroopa Liidu

(EL) liikmesriik ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) liige, mille pädevuses on EL-

s ja ka Eestis kehtivad tuumavaldkonda reguleerivad õigusaktid. Seega ei vasta tõele

kaebajate väide, et puudub õiguslik regulatsioon. VTK-s on välja toodud, et tsiviilotstarbelise

tuumatehnoloogia kasutuselevõtu eeltingimusena on Eestil vaja luua vastav õiguslik ja

regulatiivne raamistik, s.t tuumatehnoloogia kasutamist reguleeriv seadus ning sõltumatu ja

pädev järelevalveasutus (nn regulaator). Samuti on välja toodud soovitavad valmimis- ja

kehtivusaeg, milleks on seaduse eelnõu edastamine Vabariigi Valitsusele juunis 2026 ning

seaduse jõustumise aeg 2026. a lõpp. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada EL-s kehtivate

ja Eestile kohalduvate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega. X.H asukoha eelvaliku

tegemist hakkab kehtima tuumaenergia ja -ohutuse seadus. Eesti tuumaenergia programmis on

välja toodud tuumaenergia kasutuselevõtu programmi etapid, mille kohaselt alustab

tuumaregulaator tegevust koos seaduse kehtima hakkamisega.

IAEA välja töötatud raamistiku alusel ei ole võimalik 600 MW elektrilise võimsusega

tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringut kehtestada või

asukohta valida vastava õigusliku ja regulatiivse raamistikuta. Samas on võimalik planeeringu

algatamine, planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, vajalike uuringute

ning analüüside läbiviimine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, EL-i

õigusaktidele ja lepingutele nii, et lõplik haldusakt oleks õiguspärane.

Ei saa väita, et tuumaelektrijaama planeeritakse just Letipea küla vahetusse lähedusse.

Eriplaneeringu koostamise korraldaja on MKM ning asukoha kinnitab Vabariigi Valitsus.

Asjaolu, et Fermi Energia AS on valinud endale eelistatud asukohad, ei ole riigi

eriplaneeringu koostamisel siduv. Võimalikke asukohtasid tuleb hinnata ning eelvalik tehakse

koostöös ministeeriumide jt valitsusasutustega; kaasatakse Riigikogu; planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksused; isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada; isikud, kes on

avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud; samuti isikud ja asutused (sh

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid), kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu.

6(10)

3-25-2094

Kinnisvara väärtusest tuleneva kahju osas tuleb igal kaebajal kahju eraldi tõendada. Üldistav

ja ebamäärane kahju ei saa olla tõendatud. Kui riik on tekitanud kaebajatele kahju, on neil

õigus nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduses sätestatud korras.

Õige ei ole kaebajate seisukoht, et vaidlustatud korraldus piirab võimalust otsida

tuumaelektrijaama asukohta ja jäätmete asukohta paralleelselt. Tuumajäätmete ladustamist

käsitletakse nii riigi eriplaneeringu koostamisel kui ka lõplikus haldusaktis.

6. Fermi Energia AS palub 05.09.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole täidetud ja kaebajatel puudub kaebeõigus.

Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas rikub regulatsiooni puudumine nende õigusi. Kaebajatel

puudub õiguslik alus esitada menetlustoimingutele kaebust avalikes huvides. Riigi

eriplaneeringu algatamise otsust on võimalik vaidlustada koos planeeringu kehtestamise

otsusega. Puudub erandlik olukord, mis õigustaks kaebuse menetlusse võtmist.

Riigi eriplaneeringu algatamine ei ole ilmselgelt õigusvastane, kuna menetlustoimingu

tegemiseks on olemas selge menetluskord, mida on järgitud. PlanS § 28 lg 2 alusel ei saa

eriplaneeringut jätta algatamata põhjusel, et kolmandate isikute õigused võiksid olla

menetlusest mõjutatud. Kaebajad ei ole selgitanud, milles seisneb väidetava rikkumise

olulisus. Õiguslik olukord eriplaneeringu menetlemiseks on selge ja ei ole keerukas, mistõttu

tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmata jätmist ning planeerimismenetlusega jätkamist.

Praeguses menetlusetapis ei ole tuumajaama asukoht teada ning järgnevalt kaalutakse

erinevaid alternatiive, s.t, et võidakse jõuda ka tulemuseni, et kaebajate kinnistud ei asu

piirkonnas, kuhu tuumajaama kavandatakse. Alles detailse lahenduse menetluses hinnatakse

konkreetse asukohaga seonduvaid asjaolusid ning antakse valitud asukohale ehitisest

tulenevad spetsiifilised tingimused, s.t vajadusel kehtestatakse planeeringu elluviimist tagavad

kitsendused. Riigi eriplaneeringu algatamise korralduse seletuskirjas on selgitatud, et

eriplaneeringu algatamine on võimalik, kuid selle detailse lahenduse koostamisel on

ohutusküsimuste hindamiseks vajalik nii regulaatori kui õigusraamistiku olemasolu. Hetkel on

alles alustatud asukohavaliku, mitte detailse lahenduse koostamise menetlusega ning puudub

teave, millisele tulemusele jõutakse planeerimismenetluses ja kas liigutakse edasi detailse

lahenduse menetlusega.

Kaebajad saavad esitada planeerimismenetluses erineva sisuga ettepanekuid, mh pakkuda

välja alternatiivseid asukohti. Ühtki asukohta ei saa eelistada või välistada enne, kui riigi

eriplaneeringu käigus on asukohti hinnatud ja võrreldud. Lisaks kaebajate õigustele ja

huvidele peab kaaluma ka riigi huvi ja vajadust juhitava energiavarustuse ning riiklike ja EL

süsinikneutraalsuse eesmärkide tagamiseks. On ennatlik asuda kaebajate argumente kaaluma

kohtumenetluses ja olukorras, kus õigusi mõjutavad asjaolud on alles väljaselgitamisel.

Planeeringumenetluse käigus tuleb uurida planeeringu asjakohaseid mõjusid, sh

sotsiaalmajanduslikku mõju ja võimalikke õigusmõjusid. Selle uuringu järgselt on võimalik

selgemalt rääkida, kas kaebajatele tekivad tuumajaama kavandamisel negatiivsed mõjud või

mitte. Maa väärusega seotud teemad saab lahendada siis, kui eriplaneeringu käigus on

selgunud võimalikud täpsemad asukohaalternatiivid. Siis saab alustada mõjude kaardistamist

ja leevendusmeetmete väljatöötamist.

Riigi eriplaneeringu algatamise menetlustoiming ei riku haldusaktist sõltumatult kaebajate

materiaalseid õigusi. Kaebeõiguse olemasolu on põhjendatud üldsõnaliselt – mõjuga vara

väärtusele. Kaebeõiguse olemasoluks tuleks ära näidata konkreetse põhiõiguse rikkumine ja

selgitada, miks rikkumine on ülemäärane ega ole leevendatav, s.t nt ajutine. Kuna menetlus on

nii varajases etapis, siis on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Kaebajad saavad

7(10)

3-25-2094

oma õigusi kaitsta planeerimismenetluses ning vastavas menetluses osalemine ei riku

kaebajate õigusi. Kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks on hüpoteetiline. Lisaks on

kaebus esitatud ka isikute poolt, kes ei ole vaidlusaluses piirkonnas maaomanikud, vaid

kinnisasja valdajad. Nemad ei saa tugineda omandipõhiõiguse rikkumisele. Vahetu mõju

esinemine ei tähenda, et maaomanikel on kaebeõigus. VL e-kiri on tema hinnang, mis ei

tugine ühelegi allikale, nt piirkonna tehingute väärtuse uuringule vms ega vasta vara

hindamise standarditele. Kaebajate kinnistutele ei ole seatud ajutist ehituskeeldu (PlanS § 42)

ning see ei ole ka tulenevalt planeeringu koostamise varajasest faasist õiguslikult võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohtu 28.07.2025 määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajatel puudub menetlustoimingu

vaidlustamiseks kaebeõigus. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. HKMS § 45 lg 3 järgi pole menetlustoimingute eraldiseisev vaidlustamine halduskohtus

üldjuhul võimalik. Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole

üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani

lõppotsus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus nr 3-21-2056, p 9). Haldusakti

andmisega päädivas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse kahel

juhul: 1) olukorras, kus menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist

sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid; 2) olukorras, kus menetlustoimingu õigusvastasus

tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus. Seejuures peab

menetlusviga olema sedavõrd oluline ja ilmne, et tingib vältimatult antava haldusakti sisulise

õigusvastasuse või muudab haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise

tagantjärele võimatuks (nt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9).

Menetlustoimingu vaidlustamist on lubatud ka juhul, kui menetlustoiming takistab edasist

menetlust ning sellest tulenevad kaebajale täiendavad kohustused (Riigikohtu 28.01.2021

otsus nr 3-17-1739, p-d 12-13). Muudel juhtudel tuleb puudutatud isikul enne kohtusse

pöördumist oodata ära menetluse lõpptulemus. Seega tuleb praeguses asjas tuvastada, kas

eelnimetatud eeldused on täidetud.

9. Kaebajad on kaebuses ja määruskaebuses seisukohal, et tuumaelektrijaama ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH algatamine olukorras, kus puudub

täielikult tuumaenergiaalane õiguslik regulatsioon, on niivõrd oluline viga, et juba praegu

saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane.

10. Vaidlustatud korralduse seletuskirjast nähtub, et Riigikogu võttis 12.06.2024 vastu otsuse

„Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ 431 OE Eesti Vabariigis tuumaenergia

kasutuselevõtuks ettevalmistavate tegevustega alustamise kasuks. Otsuse sisuks on jätkata

tuumaenergeetika ettevalmistamiseks vajalike tegevustega ning see loob eeldused

tuumaenergiat reguleeriva seaduse eelnõu väljatöötamiseks ja menetlemiseks Riigikogus,

tuumajaama sobiva asukoha valimiseks planeerimisprotsessi algatamiseks ning riigi poolt

sobiva ohutu tehnoloogia ja usaldusväärse arendaja tuvastamiseks. Seletuskirja kohaselt peab

planeerimisprotsessis osalema regulaator ja planeeringut ei saa kehtestada enne tuumajaama

asukohavalikut reguleerivate õigusaktide jõustumist. Seletuskirjas on peetud planeeringu

algatamist enne tuumaregulaatori loomist ja valdkondlike õigusaktide vastuvõtmist

võimalikuks, kuid riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel on ohuküsimuste

hindamiseks vajalik nii regulaarori kui õigusraamistiku olemasolu. Asja materjalidest nähtub

ka see, et Kliimaministeerium on esitanud 08.05.2025 tuumaenergia ja -ohutuse seaduse

eelnõu VTK eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.

8(10)

3-25-2094

Väljatöötamise kavatsus (p 3.1) toob samuti välja tsiviilotstarbelise tuumatehnoloogia

kasutuselevõtu eeltingimusena vastava õigusliku ja regulatiivne raamistiku, s.t

tuumatehnoloogia kasutamist reguleeriva seaduse ja sõltumatu ning pädeva järelevalveasutuse

(nn regulaator) loomise. VTK kohaselt on eeldatav seaduseelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamise aeg juuni 2026 ning eelnõu eeldatav seadusena jõustumise aeg 2026. a lõpp.

Kliimaministeeriumi kodulehel kättesaadava Eesti tuumaenergia programmi järgi alustab

tuumaregulaator tegevust koos tuumaenergia ja -ohutuse seaduse kehtima hakkamisega.

Eelnevast tulenevalt ei ole tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu detailne

asukohavalik ja eriplaneeringu kehtestamine võimalik vastava õigusliku ja regulatiivse

raamistikuta, kuid võimalik on planeeringu algatamine, planeeringu lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamine, vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine ehk

planeerimisprotsessiga alustamine.

11. Ringkonnakohtule ei nähtu ja kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas rikub juba

tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja asukoha eelvalik

nende subjektiivseid õigusi olukorras, kus spetsiifiline õiguslik regulatsioon on veel

väljatöötamisel. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamiseks on olemas PlanS-s selge

menetluskord (PlanS §-d 27˗28). Hetkel on alles alustatud asukoha eelvalikuga ning jõutud ei

ole veel detailse lahenduse koostamise etappi. Seetõttu puudub teave, millisele tulemusele

jõutakse planeerimismenetluses ning kas liigutakse edasi detailse lahenduse menetlusega.

Planeerimismenetluse tulemusena võidakse jõuda otsusele, et sobiv asukoht on mõni muu ala

kui Letipea küla piirkond, kus elavad või omavad kinnistuid kaebajad. Samuti ei kaasne

eriplaneeringu algatamisega tingimata eriplaneeringu kehtestamine ja tuumaelektrijaama

ehitamine. Riigi eriplaneeringu algatamine saaks olla õigusvastane, kui see oleks vastuolus

seadusest tuleneva keelunormiga (PlanS § 28 lg 2). Vaidlustatud menetlustoimingut ei ole

alust pidada õigusvastaseks ning see ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti

andmist. Seejuures ei saa kaebajad menetlustoiminguid vaidlustada avaliku huvi kaitseks

(HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kaebeõigust ei saa jaatada ka sel põhjal, et kaebajate hinnangul on

tuumaelektrijaama eriplaneering Eestis enneolematu ning tegemist on eripärase valdkonnaga.

Riigi eriplaneeringud koostataksegi olulise ruumilise mõjuga objektide puhul ning

maakonnaüleste huvide väljendamiseks eelkõige eripärastes valdkondades nagu riigikaitse,

julgeolek, energeetika, gaasi transport, jäätmemajandus, maavarade kaevandamine. Eelneva

põhjal ei ole kaebajate subjektiivsete õiguste riive võimaliku õigusvastase lõpliku haldusakti

tagajärjel vältimatu ning puudub selline erandlik olukord, mis annaks alust jaatada kaebajate

kaebeõigust juba praeguses menetlusetapis.

12. Lisaks leiavad kaebajad, et planeeringuala määratlemine ja selle avalik

teatavakstegemine mõjutab otseselt kaebajate omandiõigust ja vara väärtust, mis rikub

iseseisvalt ja lõplikust haldusaktist sõltumatult kaebajate materiaalseid õigusi.

Tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluses asutakse võimalikke

asukohti kaaluma märkimisväärselt suurel alal – 1285 m2. Korralduse nr 102 seletuskirja (lk

7) kohaselt selgus tuumaenergia töörühma alltöörühma tellimusel läbi viidud ruumianalüüsi

tulemusel 16 potentsiaalset piirkonda, kuhu saaks rajada tuumajaama ja radioaktiivsete

jäätmete lõppladestuspaiga. Nendest üks piirkond välistati riigikaitselistel kaalutlustel.

Ülejäänud 15 piirkonna osas läbi viidud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena leiti, et

tuumajaama rajamine omab tugevaimat regionaalset positiivset mõju Toila, Kunda, Loksa ja

Varbla potentsiaalsetes piirkondades. Fermi Energia AS on eriplaneeringu algatamise

taotluses (5. ptk) analüüsinud neid piirkondi elluviidavuse ja tasuvuse vaatest ning välistanud

Loksa ja Varbla piirkonna. Halduskohus on õigesti selgitanud, et korralduses nr 102 märgitud

riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ei piira tuumaelektrijaama asukoha

valikut üksnes selle alaga, ning ühtegi asukohta ei ole välistatud. Arvestada tuleb

9(10)

3-25-2094

võimalusega, et menetluse käigus on isikutel õigus esitada oma seisukohti tuumaelektrijaama

asukohavaliku osas, mille tulemusel võidakse teha põhjendatud ettepanek täiendavate asukoha

alternatiivide kaalumiseks. Sellisele võimalusele on viidatud ka korralduse nr 102

seletuskirjas (lk 8). Seega ei saa täna väita, et tuumaelektrijaam koos taristuga rajatakse just

Letipea küla vahetusse lähedusse. Õigus esitada oma seisukoht tuumaelektrijaama (samuti

radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga) asukohavaliku osas on ka kaebajatel. Seejuures on

neil õigus esitada tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu asukoha alternatiiv,

mis erineb korralduses nr 102 märgitud planeeringualast. Kaebajatel on võimalus

planeerimismenetluse erinevates etappides avaldada oma arvamust ning teha vajadusel

ettepanekuid planeeringulahenduse osas. Seega ei ole menetlustoimingu vaidlustamine

kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Kaebajad saavad oma õigusi kaitsta, vaidlustades

menetluse lõpptulemust – riigi eriplaneeringu kehtestamise otsust (PlanS § 54). Kuigi väited

mõjust kinnisvarahindadele ei saa olukorras, kus riigi eriplaneeringuga hõlmatud piirkond

jääb kaebajate elukohtade lähedusse, pidada ilmselgelt alusetuks, jagab ringkonnakohus

halduskohtu seisukohta, et tegu ei ole sellise õiguste riivega, mida haldusorgan peaks

arvestama või kaaluma juba planeeringu algatamist otsustades. Võimalik mõju kinnisvara

väärtusele ei välista eriplaneeringu algatamist, ei anna alust jätta mingit ala planeeringualast

välja ega muuda vastavat otsust õigusvastaseks. Asjaolusid, mis peaks andma alust arvata, et

eriplaneeringu ja KSH algatamine tooksid kaasa vältimatult kaebajate subjektiivseid õigusi

rikkuva lõpliku haldusakti andmise, ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul ei esine.

13. Kuna HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks

vaidlustamiseks ei ole täidetud, tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.07.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)