2-24-2346/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-2346

Tsiviilasi

A.L-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): A.L (isikukood XXX)

Usaldusisik: Y.Q

Kohtuistung

15. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.L-i taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

2. Jätta läbi vaatamata A.L-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

3. Vabastada Y.Q A.L-i usaldusisiku kohustustest.

4. Jätta A.L-i menetluskulud tema enda kanda.

5. Määrata A.L-i usaldusisiku Y.Q tasuks 396 eurot, millele lisandub käibemaks 95

eurot 4 senti, s.o kokku 491 eurot 4 senti.

6. Anda A.L-ile määruse resolutsiooni p-s 5 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks

menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 5 märgitud

usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, konto nr EE742200221013804535 AS

Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

7. Tühistada Tartu Maakohtu 1. aprilli 2025. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld

ning A.L-i vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

8. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

9. Määrus toimetada kätte avaldajale ning saata täitmiseks usaldusisikule ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18

lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. A.L (avaldaja, võlgnik) esitas 11. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse, mida täiendas 26. juunil 2024, ning milles jätab

maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.

2. Maakohus võttis avalduse 1. aprilli 2025. a määrusega menetlusse ning nimetas

usaldusisikuks Y.Q (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas

võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.

3. Usaldusisiku 2. mai 2025. a hinnangu kohaselt tuleb menetlus lõpetada või kuulutada

välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. Kohus kuulas võlgniku ära 17. septembril 2025 telefoni teel ning võlgnik avaldas, et

soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta.

Võlgnik avaldas, et ei ole kohtukutset istungile ilmumiseks kätte saanud. Võlgnik nõustus

ärakuulamisega telefoni teel. Esialgu võlgnik avaldas, et soovib pankrotti, kuna on asjaolusid

ilmsiks tulnud ja soovib võlgadest vabaks saada. Ta ei nõustu kõikide nõuetega, kuna ei ole

raha saanud, kuid ei oska öelda, millise nõudega. Kohus selgitas, et kohtulahenditega nõuetele

menetluses vastu vaielda ei saa.

Võlgnik avaldas, et FIE-na ta enam ei tegutse ja kustutas registrist mõni kuu tagasi. Tervis ei

ole kiita, kuna nägemist üldiselt enam ei ole. Seetõttu ei saa ka autoga enam sõita. Teab, et

pankrotihaldur võib auto maha müüa. Arvas, et auto võib maksta 500–600 eurot. Kinnitas, et

saab aru, et kui pankrotihaldur leiab, et K. P. vastu nõuet ei ole, siis võlgnik nõude esitamist

haldurilt nõuda ei saa.

Seejärel võlgnik avaldas, et menetlusel mõtet ei ole, tekitab juurde lisakulusid. Võlgnikul ei

ole endal võimalik saata kirjalikku avaldust avalduse tagasivõtmiseks. Võlgnik nõustus, et

kohus protokollib, et võlgnik võtab avalduse tagasi. Kohus selgitas võlgnikule avalduse

tagasivõtmise menetluslikke tagajärgi.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus

maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta

läbi vaatamata.

6. FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja

läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise

menetlusele TsMSi hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10

järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene

teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas

kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

8. Kohus arutas võlgniku nõusolekul temaga menetluse sisu ja menetluslikku olukorda

telefoni teel 17. septembril 2025. Võlgnik avaldas, et ta ei soovi pankrotimenetluse jätkumist,

kuna sellele menetlusel ei oleks mõtet ning tekitaks juurde kulusid. Kohus saab võlgnikust aru

selliselt, et ta soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste

algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja

maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu

maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus

rahuldada.

Kohus märgib, et võlgnik avaldas, et tal sisuliselt nägemist enam ei ole ja tal ei ole võimalik

saata avalduse tagasivõtmist kirjalikult. Seetõttu protokollis kohus võlgniku nõusolekul tema

avalduse tagasivõtmise.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et

avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohus kohaldas 1. aprilli 2025. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Määrus tuleb saata ka kohtutäituritele.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu

seega võlgniku kanda.

11. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest riigi vahenditest väljamõistmise

korral 396 eurot, millele lisandub käibemaks, ja võlgniku pankrotivarast väljamõistmise

korral 540 eurot, millele lisandub käibemaks.

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

11.2.

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

11.3.

Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest

tulenevad ülesanded täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas tutvunud

võlgniku maksejõuetusavaldusega, teinud ise registrites ja saatnud kolmandatele isikutele

järelpärimised ning analüüsinud saadud vastuseid, koostanud vara ja võlgade nimekirja,

osalenud istungil), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning

usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul

ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi.

11.4.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul

kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe

ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt

selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad

ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetlu-se ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis

ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam

nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras

tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse

avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et sama

paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas

kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või

osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi

pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt oma ülesannete täitmist, tuleb

menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara

usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule

usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS

§ 183 lg-s 2 kehtestatud määra (lisandub käibemaks).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 6 tundi tuleb hüvitada riigi

vahenditest (396 eurot, s.o 6 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub

hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv.

11.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille

kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik