2-25-13890/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-13890

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

16.09.2025, Tartu kohtumaja

2-25-13890

Tsiviilasi

Z.Y hagi B.X-i vastu notariaalakti tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Z.Y (isikukood XXX)

Kostja: B.X

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Z.Y hagi B.X-i vastu.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Z.Y (hageja) esitas kohtule 26.08.2025 hagiavalduse B.X-i (kostja) vastu.

Hageja on esitanud hagiavalduses nõude kohustada notarit B.X-i taganema

(tühistama), tema büroos 29.08.2024 koostatud notariaalaktis (notari

ametitoimingu number 402/2024) XXX kinnistu kinkimist käsitlevad punktid 3 ja

3.1., 3.2., 3.6 ja 5 ning kohustada notarit B.X-i tegema uut kandeavaldust Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnas XXX kinnistu II jaos Z.Y omandiõiguse

taastamise kohta.

Hagiavalduse kohaselt tegi hageja 29.08.2024 kostja juures erinevaid tehinguid, mh jagas

endale ja tema abikaasale kuuluva kinnisasja reaalosadeks, seadis kinnisasjale asukohaga

XXX tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse Z.Y ja Makriina Z.Y kasuks ning kinkis

kinnisasja asukohaga XXX enda lapselapsele K. T. . Hagejal oli notariaalne volitus teha

tehinguid ka enda abikaasa nimel. Hageja leiab, et K. T. jättis hagejale armastava ja

hoolitseva lapselapse kuvandi, pakkudes hagejale nt minna koos kalale. Hageja oli aga

tehingute tegemise ajal haigestunud ning Tartu Ülikooli Kliinikumi 14.11.2023 epikriisi

kohaselt oli hagejal kognitiiv-kommunikatiivne häire, mille korral esineb inimesel mälu-

või mõtlemistegevusega seotud probleeme. Hageja on nüüd veidi tervenenud ja mõistab,

et teda on kinkelepingu sõlmimiseks eksiteele viidud. 29.08.2024 notariaalakti

kontrollimisel avastas hageja vend, et notar ei ole tehingute tegemisel arvestanud hageja

2-25-13890

subakuutse kognitsioonihäire olemasolu ja seega ei mõistnud hageja kinkelepingu

sõlmimise ajal, kuidas see mõjutab hageja huve ja õiguseid, ja lasi teha ilmselt endale

kahjuliku tehingu. Hageja ja tema abikaasa kasuks on seatud kingitud kinnisasjale ka

tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus, kuid hageja abikaasa soovis kasutusõigust kogu

kinnisasjale, sest ainult elumaja kasutamise õigusega jäid nad ilma õigusest kasutada

kuuri ja kasvuhoonet. Hageja hinnangul ei täinud notar endal lasuvat selgitamiskohustust

ning põhjustas sellega eksimuse kinnisasja kinkimise osas. Alles hageja vend selgitas

hagejale kinnisasja kinkelepingu ja testamendi erinevuseid. Hageja on palunud K. T. i, et

viimane tuleks temaga uuesti notarisse, et hageja saaks kinnisasja tagasi, kuid K. T. ei

ole viimasega nõus olnud. Hageja on palunud notaril tühistada kinkelepingu punktid, kuid

viimane on sellest keeldunud. Hageja ei ole notarile kinkelepingust taganemise avaldust

esitanud. Hageja arvab, et notar on tegutsenud omavoliliselt ja salaja kokkuleppel

kingisaajaga, et piirata hageja ja tema abikaasa õiguseid ja seega on notar pannud toime

pettuse. Hageja leiab, et tühised on ainult kinkelepinguga seotud korraldused ja kinnisasja

reaalosadeks jagamist hageja tervislik seisund ei mõjutanud.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Hagist nähtub, et hageja soov on vabaneda kinkelepingust ning saada tagasi kinnisasja,

asukohaga XXX , omandiõigus. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada kinkelepingut

tõestanud notarit hagedes, vaid hagi tuleb esitada kinkelepingu teise poole vastu. Notar ei

ole kinkelepingu pooleks. Kohus selgitab, et seadus ei sätesta ühtegi õiguslikku alust,

mille kohaselt saaks kohus kohustada notarit tühistama tema tõestatud kinkelepingut ja

tegema kandeavaldusi hageja omandiõiguse taastamise kohta. Kui hageja hinnangul ei

selgitanud notar piisavalt sõlmitud tehingute õiguslikke tagajärgi, on hagejal võimalik

pöörduda Notarite Koja poole. Hagiavaldusest ei selgu ka, kas hageja soovib

kinkelepingust taganeda või tuvastada kinkelepingu tühisust. Eeltoodust tulenevalt on

hageja nõuded perspektiivitud.

TsMS § 340¹ lg 1 ja 2 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide

või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab

kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse

võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse

läbi vaatamata.

Kohus leiab, et kuivõrd hagiavalduses esinevad olulised puudused, siis ei ole käesoleval

juhul mõistlik määrata hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kohus ei saa

hagejale anda õigusnõu ja öelda ette, milliseid nõuded ja kelle vastu hageja esitada võiks.

Juhul kui hagejal puuduvad piisavad õigusteadmised, et enda nõuet kujundada ja

hagiavaldus koostada, on hagejal võimalik pöörduda professionaalset õigusteenust

osutava juristi või advokaadi poole.

Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

2-25-13890

4. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab mennetluskulud hageja

kanda. Kuna kostja ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid,

mida rahaliselt kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse avalduselt tasutud riigilõiv, kui

avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Hageja on hagiavaldusest nähtuvalt tasunud riigilõivu 15 eurot. Hagejal on võimalik

tasutud riigilõiv tagasi taotleda, esitades selleks riigilõivu tagastamise avalduse.

6. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast

ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses. Eeltoodu tähendab, et hagejal on võimalik esitada

kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

Kohus selgitab, et hagejal on võimalik taotleda ka riigi õigusabi. Riigi õigusabi saamise

taotluse blankett ning majandusliku seisundi taotluse vorm on kättesaadav kohtute

kodulehelt: kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/taotlus-riigi-oigusabi-saamiseks-ja-taotleja-

majandusliku-seisundi-teatis. Kohus saab hagejale anda õigusabi ka nõude

väljaselgitamiseks ja hagiavalduse koostamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik