3-25-3049/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

16. septembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-3049

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinni-

pidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Triin Tähtla

Puudutatud isik X. X

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 16. septembri 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Anda luba pidada X. X (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta

kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui

16. novembrini 2025 (k.a).

2. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused puudutatud

isikule pandžabi keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada määrust viivitamatult

puudutatud isikule ja selgitada, et määruse tõlge pandžabi keelde edastatakse talle

pärast selle valmimist.

3. Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja passi-

number tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 14. septembril 2025 kell 13.03 Tallinna

Sadama D-Terminalis, aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni India kodaniku X. Xi (sündinud

xx.xx.xxxx, India passi nr XXXXXXXX). Sama päeva kell 17.30 luges PPA isiku kinni

peetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel,

sest selgus, et isik on 27. juunil 2022 taotlenud Austrias rahvusvahelist kaitset Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/20131 (Dublini III määrus) alusel.

2. 15. septembril 2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule VRKS § 362 lg 2 alusel taotluse

X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks tuginevalt

VRKS § 361 lg 2 p-le 7.

2.1. 14. septembri 2025 küsitlemisel sai PPA X. Xilt järgmise info.

2.2. Isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult majanduslikel põhjustel. Ta lahkus Indiast

Araabia Ühendemiraatidesse. Sealt edasi Serbiasse, kust liikus jalgsi üle Ungari piiri. Sealt

edasi viidi ta autoga Austria piirile, kust ta liikus 2. mail 2022 jalgsi Austriasse. Austrias pidas

politsei ta kinni ja viis kinnipidamiskeskusesse. 27. juunil 2022 esitas ta rahvusvahelise kaitse

taotluse. Isiku eesmärk oli jõuda Portugali, et seal endale töö leida. Sellest tulenevalt lahkus ta

Austriast, ootamata ära rahvusvahelise kaitse taotluse vastust. Portugalis esitas isik elamisloa

taotluse, mille Portugal jättis rahuldamata põhjusel, et isikul on Austrias pooleli

rahvusvahelise kaitse menetlus.

2.3. Portugalist liikus isik Rootsi, et väidetavalt oma haiget sõpra külastada. 14. septembril

2025 tuli isik kahe sõbraga Eestisse ühepäevasele kruiisile. Nende plaan oli sama päeva õhtul

laevale naasta, et tagasi Rootsi suunduda, kuhu isikul oli plaan jääda kuni oktoobri alguseni.

Isik ei teadnud, et viibides Schengeni alal ebaseaduslikult ei tohi ta reisida. Tal ei ole soovi

Eestisse jääda. Kinnipidamiskeskusest vabanemisel läheks ta tagasi Portugali. Ta soovib jääda

Euroopa Liitu, et teenida raha ja saata seda Indiasse oma perele. Indiasse ta tagasi minna ei

soovi.

2.4. Taotluses tugines PPA VRKS § 361 lg 2 p-le 7, mis näeb ette, et rahvusvahelise kaitse

taotlejat võib vältimatu vajaduse korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta

põgeneb. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemisohuna, kui esineb mõni VSS §-s 68

nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA

sisustab põgenemisohtu VSS § 68 p-de 6 ja 9 alusel järgmistel kaalutlustel.

2.5. Austria ametivõimude vastusest ja Schengeni infosüsteemis olevatest andmetest selgus, et

Austria jättis isiku rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata 7. augustil 2023. PPA jaoks ei

ole usutav, et isik ei olnud sellest teadlik. Ta on öelnud, et ei teadnud, et pooleliolev rahvus-

vahelise kaitse menetlus ühes liikmesriigis omab tähendust kogu Schengeni alal. Seetõttu

liikus X. X Portugali, et püüda seal saada alus Schengeni alal viibimiseks. Ta lootis, et

Portugal ei saa teada, et Austria on jätnud tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata ja

teinud tagasisaatmisotsuse. Isikul ei olnud luba lahkuda Austriast teise Euroopa Liidu

liikmesriiki, vaid ta pidi lahkuma oma kodumaale Indiasse. Selmet naasta kodumaale, otsustas

isik minna Portugali. Pärast seda, kui Portugal jättis tema elamisloa taotluse rahuldamata ja

kohustas teda riigist lahkuma, otsustas isik taaskord kodumaale naasmise asemel liikuda

järgmisesse Euroopa Liidu liikmesriiki, sedapuhku Rootsi, kust on tänaseks jõudnud Eestisse.

2.6. Kirjeldatud käitumine näitab PPA hinnangul seda, et isik eelistab Schengeni alale jääda

selle asemel, et kodumaale tagasi pöörduda. Ta on kinnitanud, et on teadlik, et viibib

Schengeni alal ebaseaduslikult, kuid see teadmine ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt

käituma. Isik on öelnud, et ta ei soovi minna tagasi kodumaale, vaid tahab tagasi Portugali.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid

selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta

isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).

Seetõttu ei ole PPA-l usku, et kui isik vabadusse pääseks, oleks ta valmis Schengeni alalt

lahkuma. Tõenäoliselt otsiks ta hoopis võimalusi siia jääda, püüdes liikuda järgmisesse

Schengeni liikmesriiki või tagasi Portugali.

2.7. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku

suhtes tõhusalt kohaldada, kuna on oht, et isik põgeneb. Järelevalvemeetmete kohaldamine

eeldab isiku suhtes usaldust, mis saab tugineda tema varasemale käitumisele. Arvestades aga

isiku senist käitumist, ei saa teda PPA arvates usaldada. Sellest tulenevalt on isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kooskõlas proportsionaalsuse põhi-

mõttega. Isiku kinnipidamine tagaks selle, et ta ei lahkuks Eestist ja oleks kättesaadav enda

üleandmiseks Austriale, kes on vastutav tema väljasaatmise eest Schengeni alalt. Isikule on

kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline ja vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le

teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise

kinnipidamiskeskuses.

3. Istungil selgitas X. X, et soovib minna ise Austriasse. Ta palus viia end selleks

lennujaama. Kinnipidamiskeskuses ta kahte kuud olla ei saa, ta tunneb, et lämbub seal. Tal ei

ole terviseprobleeme, kuid on suur mure oma pere pärast Indias. Pereliikmetest nimetas X. X

abikaasat, last, õde ja ema, kes on haiglas. Indiasse ta tagasi minna ei saa, kuna seal ei leia ta

pere ülalpidamiseks piisavalt tasuvat tööd.

4. PPA esindaja selgitas istungil, et PPA ei ole tagasivõtupalvet veel esitanud. Austriaga

läbirääkimised võivad PPA kogemuste järgi võtta aega. Parimal juhul õnnestuks X. Xi

üleandmine Austriasse kuu ajaga, kuid valmis tuleb olla ka pikemaks menetluseks. Seepärast

palub PPA anda loa pidada hr X. i kinni kuni kaks kuud. PPA ei saa lubada hr X. il ise

Austriasse minna. PPA-l tuleb enne Austriaga läbi rääkida, et riik oleks valmis hr X. i vastu

võtma. Austria on teinud X. Xi tagasisaatmise otsuse ja asub teda eeldatavasti Indiasse tagasi

saatma.

5. Kohus andis istungil suuliselt PPA-le loa paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse kuni

kaheks kuuks (HKMS § 173 lg 6).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. PPA on esitanud taotluse X. Xi kinnipidamiseks, et tagada tema üleandmine Austria

riigile Dublini III määruse alusel.

7. Dublini III määrus näeb ette kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks,

kes vastutab kolmanda riigi kodanike esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise

eest (art 1). Kui taotleja lahkub pärast taotluse esitamist vastutavast liikmesriigist, on

vastustaval riigil kohustus ta tagasi võtta, kui teine liikmesriik, mille territooriumil taotleja

viibib, esitab tagasivõtmispalve (määruse art 18 p 1; tagasivõtmispalve kohta vt art 24 lg 1).

Muuhulgas on vastustaval liikmesriigil kohustus võtta tagasi inimene, kelle rahvusvahelise

kaitse taotluse ta on tagasi lükanud (art 18 p 1 alap. d).

8. Kui PPA otsustab algatada välismaalase teisele liikmesriigile üleandmise menetluse

Dublini III määruses sätestatud korras, kohaldatakse tema kinnipidamisele VRKS § 361 lõike

2 p-i 7 (vt ka VRKS § 32 lg 1). Kinnipidamine Dublini III määruse alusel on lubatav alates

ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik, ning ta alustab üleandmise

menetlust.

9. PPA taotluse ja esitatud dokumentide järgi on praegusel juhul piisavalt alust arvata, et X.

Xi eest vastutab Austria. X. X esitas Austrias 27. juunil 2022 rahvusvahelise kaitse taotluse,

mille Austria riik jättis rahuldamata (vt Austriast saabunud vastus PPA järelepärimisele,

digitoimiku leht (dtl) 8). PPA selgitas istungil, et plaanib esitada tagasivõtmispalve, kuid pole

seda veel teha jõudnud.

10. VRKS § 361 lg 2 p 7 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse

korral tema üleandmiseks kinni pidada, kui esineb oht, et ta põgeneb. Põgenemisohuna

käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või kui isik on loata lahkunud

teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). PPA leidis taotluses, et lisaks loata

teisest liikmesriigist lahkumisele (vt ka VSS § 68 p 9) näitab X. Xi põgenemisohtu see, et

tema ütlustest, hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita

(VSS § 68 p 6).

11. X. Xi seletuste järgi (dtl 17) saabus ta Schengeni ruumi teadlikult ebaseaduslikult.

Kodumaalt Indiast lahkus ta enda sõnul elujärje parandamise eesmärgil, lootes teha Euroopa

Liidus tööd, et oma perekonda elatada. Ta lahkus Austriast, ootamata ära varjupaigataotluse

menetluse lõppu. Seejärel viibis ta Portugalis, kus püüdis oma viibimist edutult seadustada.

Portugali riik on PPA-le selgitanud, et hr X. i elamisloa taotlus jäi 29. mail 2025 rahuldamata.

Teda informeeriti kohustusest lahkuda Portugali territooriumilt 27. juuniks 2025. X. X ei

lahkunud siiski Portugalist, vaid viibis seal ebaseaduslikult edasi, kuni teadaoleva info järgi

reisis edasi Rootsi. Rootsist saabus ta 14. septembril 2025 Eestisse.

12. Seega lahkus X. X õigusliku aluseta ja loata Austriast ning hiljem Portugalist. Austriast

saadud selgituste järgi on riik teinud otsuse, et X. X peab naasma kodumaale, kuna on riiki

saabunud ja seal viibinud ebaseaduslikult. Nii X. Xi ütlustest kui ka käitumisest saab

järeldada, et ta ei soovi kodumaale naasta. Ka ei jääks ta Eestisse enda Austriale üleandmist

ootama, vaid soovib naasta Portugali, kus tal viibimiseks õigust pole.

13. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et esineb suur oht, et X. X vabaduses viibimise korral

Eestist põgeneks ega oleks Austria riigile üleandmiseks kättesaadav.

14. Arvestades olulise põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele

ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki. Seda kinnitab ka

asjaolu, et X. X saabus Schengeni alale ebaseaduslikult ega lahkunud siit pärast seda, kui

tema katsed oma Euroopa Liidus viibimist seadustada nurjusid. Seega pole põhjust usaldada,

et ta käituks seadusekuulekalt, jääks Eestisse ja täidaks järelevalvenõudeid, kuni tema

üleandmiseni Austriale.

15. Praegusel hetkel olemasoleva info põhjal leiab kohus, et X. Xi kinnipidamine kuni

kaheks kuuks ei riiva tema õigusi ülemäära. Kinnipidamine ei kesta eeldatavasti pikka aega.

PPA selgitas istungil, et üleandmine võib Austria riigi kiire koostöö korral toimuda kuu aja

jooksul. Kinnipidamine ei ohusta X. Xi tervist ega turvalisust.

16. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa pidada X. Xi kinni kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 16. novembrini 2025 (k.a).

17. Määruse avaldamise korral tuleb X. Xi nimi, sünniaeg ja passinumber asendada

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

18. Kohus annab X. Xile menetlusabi praeguse määruse resolutsiooni, edasikaebamise

selgituste ja põhjenduste tõlkimiseks pandžabi keelde (HKMS § 110 lg 1 p 1).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/