3-25-2810/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2810

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vahetada

tema kambri ukse juures olev nimesilt

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja

lõike 3 punkti 2 alusel.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a määruse

resolutsiooni punkti 2 peale HKMS § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel.

3. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

1. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.08.2025. a määruse peale. HKMS § 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu

Halduskohtu 29.08.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, millega vastavalt

halduskohus tagastas kaebuse ning jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

2. X.X. palub määruskaebuses anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja

eeltoodud taotlust taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd,

kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi

anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

3. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja

erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja

edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse

halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud

dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et

halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest

tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab

omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku

abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi

õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

4. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)