2-24-143229/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.09.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-143229

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi D.X-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5416,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ, registrikood 11198910,

esindaja Darina Koivunen

Kostja: D.X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista D.X-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja D.X-i ja PLACET GROUP

OÜ vahel 09.05.2024 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK4088084 alusel:

-

põhivõlgnevus 4000 eurot;

-

intress ajavahemiku 11.07.2024–25.11.2024 eest summas 64,10 eurot;

-

viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 14.02.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Määrata PLACET GROUP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 595 eurot

(riigilõiv).

4. Jätta PLACET GROUP OÜ menetluskuludest 490 eurot D.X-i kanda ja 105

eurot PLACET GROUP OÜ enda kanda.

5. Mõista D.X-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulu 490 eurot.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja ja kostja sõlmisid 09.05.2024 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK4088084,

mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 4000 eurot. Tegemist on sidevahendi abil

sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid

vastavalt krediidiandja esitatud makseteatisele. Minimaalse osamakse suuruseks on 2%

krediidilimiidi summast.

Krediidikonto lepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses. Krediidikonto

lepingu alusel tegi PLACET GROUP OÜ 10.05.2024 kostjale väljamakse Coop Pank

EE234204278634616902 summas 4000 eurot. Lepingu alusel ei ole tagasimakseid

toimunud.

Krediidilepingu alusel oli kostja viivituses 2024. aasta augusti, septembri, oktoobri ja

novembrikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei

tagastanud saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale võlateatisi. 14.10.2024 esitas

hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks kuni 28.10.2024. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles

võlausaldaja lepingu 26.11.2024 üles.

Lepingu sõlmimise ajal oli kostja teovõimeline isik, kellel oli võime iseseisvalt teha

kehtivaid tehinguid. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei andnud tahteavaldust ega

sõlminud lepingut. Väljamakse teostati otse kostja pangakontole. Samuti oli esitatud

kostja pangakonto väljavõtted krediidikonto taotlemiseks. Krediidikonto lepingu

sõlmimiseks oli kasutatud kostja autentimisvahendeid.

Hageja nõue: mõista kostjalt välja hageja kasuks krediidikonto lepingust nr KK4088084

tulenev võlgnevus põhiosas 4000 eurot, tasumata intressid summas 613,33 eurot,

13.02.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 347,60 eurot (põhinõudelt

4000 eurot) ning 10 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 4970,93 eurot. Mõista

kostjalt välja viivis alates 14.02.2025 põhinõude 4000 eurot tasumata osalt kuni selle

kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja esitas 27.05.2025 kohtule nõude ümberarvestuse, mille kohaselt taotleb hageja

mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus põhiosas 4000 eurot ja tasumata intressid

summas 64,10 eurot, kokku 4064,10 eurot; samuti mõista kostjalt välja viivis alates

14.02.2025 põhinõude 4000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei nõustu hagiga. Kostja pole laenusid võtnud ega oska seda teha. Saades teada, et

tema nimel on võetud erinevatest firmadest laene, esitas kostja avalduse PPA-sse,

alustatud on kriminaalmenetlust. Kostja palub kohtul hinnata nõude ja selle arvestuse

seaduspärasust.

Laenu dokumendid saadeti XXX meilile. Kaisa Kiik on kostja täisealine tütar, kes käis

aeg-ajalt tal külas, hoolitses nooremate laste eest ning teadis, kus asuvad kostja paroolid.

Kostja kasutab ainult Swedbank AS-is olevat pangakontot. Coop Pank AS kontost sai ta

teada praeguse hagi dokumentidest. Avades võlausaldajale esitatud väljavõtte, on näha, et

antud konto on loodud vahetult enne laenutaotlust.

Hageja esitatud dokumentidest nähtuvad mitmed vastuolud, sh on ebakõlad

laenutaotluses, mis oleksid hagejas pidanud tekitama küsimusi. Kostja taotleb jätta hagi

rahuldamata ning taotleb, et hageja alustaks laenu tagasinõudmist Kaisa Kiigelt. Kui

kohus leiab, et kostja peab võlgnevuse tasuma, siis mõista välja ainult põhiosa.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Hageja nõude aluseks on tarbijakrediidileping. Kohus on selgitanud hagejale 31.01.2025

ning 12.05.2025 määrustes tõendamiskoormist ning vastutustundliku laenamise

põhimõtte regulatsiooni, sh andnud tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks.

12.05.2025 määruses on kohus selgitanud kostjale tema tõendamiskoormist seonduvalt

väitega, et kostja ei ole vaidlusalust laenulepingut sõlminud. Kohus on seega täitnud

kohaselt oma selgitamiskohustust.

4. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses

peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui

vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama tühisuse tagajärg, st VÕS §

408 lg 1.

5. Tarbijakrediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud

kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi

maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi

krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning

krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

A

Lepingu sõlmimine ja kehtivus, krediidi tarbija kasutusse andmine, kohustuse

sissenõutavus

6. Hageja on avaldanud, et kostja esitas 09.05.2024 hagejale taotluse elektrooniliselt Placet

Group OÜ kodulehe www.laen.ee vahendusel. Lepingu sõlmimiseks pidi kostja lisaks

isiku esmakordsele tuvastamisele, mis toimus 19.09.2022 Smart-ID vahendusel,

registreeruma Placet Group OÜ kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt

täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille

järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. www.laen.ee veebilehel

registreerimise kuupäev: 19.09.2022 kell 22:32, registreerimise IP 194.150.65.196.

09.05.2024 logis kostja www.laen.ee veebilehele Smart-ID kaudu. Taotluse esitamiseks

nõuab süsteem nii PIN1 kui PIN2 koodide sisestamist.

7. Kostja vastuväidete kohaselt pole kostja krediidilepingu sõlmimiseks oma tahteavaldust

teinud ning peab tegelikuks laenulepingu sõlmijaks ja laenu saajaks oma tütart Kaisa

Kiike. Kostja on esile toonud järgmised asjaolud: laenudokumendid saadeti

meiliaadressile, mis sisaldab kostja tütre nime; Coop Pank AS konto loodi vahetult enne

laenutaotlust, sellel oli enne laenu laekumist üksnes kaks kannet seonduvalt kostja tütre ja

tütretütrega ning saadud laen on kantud kohe edasi Kaisa Kiige kontole Revolut pangas;

kostja tuli Soome firmast ära aprillis 2024; kostja tütar hoolitses kostja nooremate laste

eest alates oktoobrist 2023; tütar aitas kostjal teha ülekandeid; tütar teadis, kus on kostja

paroolid; tütar kolis kostja juurest ära mai 2024 keskel; kostja on pöördunud tema nimel

võetud laenudega seonduvalt politseisse ning alustatud on kriminaalmenetlust.

8. Kohus selgitas 12.05.2025 määruses kostjale, et Riigikohtu juhiste kohaselt juhul, kui

isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et

tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb

tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et

tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja

PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (XXX, p 22).

Ka on Riigikohus selgitanud (XXX, p 10-11), et juhul, kui isik edastas ise enda ID-

koodid kolmandatele isikutele, peab isik tõendama, et tema ise ei andnud lepingu

sõlmimiseks tahteavaldust. Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana,

vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada

esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud

tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik

tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

Kohus märkis, et kuivõrd kostja vastuväite kohaselt pole tema hagejaga 09.05.2024

lepingut sõlminud, tuleb kostjal esitada kohtule konkreetsed selgitused, sh kirjeldada

asjaolusid ja selgitada, kas ja miks ta arvab, et lepingu on sõlminud muu isik, samuti kes

see isik kostja arvates on. Samuti tuleb kostjal kohtule selgitada, miks ta leiab, et tegemist

on pettusega võetud laenuga ning esitada vastavad tõendid.

9. Asjas uuritust järeldab kohus, et 09.05.2024 krediidikonto leping sõlmiti kostjale

väljastatud Smart-ID koode kasutades. Seega tuleb kohtul Riigikohtu praktikat aluseks

võttes eeldada, et krediidilepingu sõlmimiseks andis tahteavalduse kostja. Olukorras, kus

kostja väidab, et tema ei ole Smart-ID koode kolmandatele isikutele, sh oma tütrele

krediidilepingu sõlmimise eesmärgiga andnud, tuli kostjal tõendada, et koodid läksid

kostja valdusest välja ning neid kasutati kostja tahte vastaselt.

10. Kostja pole kohtu hinnangul esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel oleks kohtul

tekkinud veendumus, et kostja tütar on kostja tahte vastaselt kasutanud kostja Smart-ID

koode ning sõlminud 09.05.2024 krediidilepingu. Ükski kostja esitatud asjaolu sellist

järeldust ei kinnita, seda ka mitte kogumis. Kohtul pole alust asuda ka seisukohale, et

kostjalt peteti koodid välja. Ka asjaolu, et toimub kriminaalmenetlus, mille tulemusena

võimalikult tuvastaks muu isiku kui kostja tegutsemine krediidilepingu sõlmisel kostja

tahte vastasel, ei tõenda praegu kostja vastuväiteid.

11. Asjas on leidnud tõendamist, et Coop Pank AS konto, millele hageja krediidisumma üle

kandis, kuulub kostjale, seega loodud kostja isikuandmeid kasutades. Eelduslikult on

konto loomine ja kasutamine kostja kontrolli all ja kostja vastutab konto kasutamise eest.

Kohus on tuvastanud, et 10. ja 11.05.2024 on sellele kontole kantud krediidisummad

kolmelt laenuandjalt (dtl 192), mis on kohe edasi kantud Kaisa Kiige arvele välisriigi

pangas selgitustega „Makse“, „Remondi tarvete raha“, „Remondi tarvete raha ja

sularaha“. Iseenesest võiks selline laenuraha edasikandmine viidata, et laenu võeti Kaisa

Kiige poolt ja tema huvides. Kohtul ei ole siiski võimalik teha järeldust, et laenud võeti ja

edasised ülekanded tehti muu isiku kui kostja poolt kostja teadmata ning tema tahte

vastaselt. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et tegemist on kostja pereliikmega, kes

elas kostjaga lepingu sõlmimise ajal koos, seega mitte kostjale võõra inimesega.

Pereliikmete vahel teise pereliikme kasuks laenu võtmist või talle raha ülekandmist ei saa

pidada eluliselt ebausutavaks. Asjaolu, et kostja enda väitel kasutas mingit muud e-posti

aadressi, ei ole määrava tähtsusega, ka ei pea e-posti aadressi kuju viitama otseselt

isikule, kes seda kasutab. Ka juhul, kui tegemist oli Kaisa Kiige e-posti aadressiga, siis

pereliikme kasutava e-posti kasutamine asjaajamisel, sh laenuvõtmise protsesses, ei ole

kohtu kogemuses tavapäratu, seda pole ka uue pangakonto avamine enne laenu

taotlemist. Ka juhul, kui tütar elas kostja juures ja teadis Smart-ID koodide asukohta, ei

saa kohus sellest järeldada, et kostja tütar on neid koode kostja teadmata laenulepingu

sõlmimiseks kasutanud.

12. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on eeldatavalt ise andnud

krediidikonto lepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse.

13. Kohus loeb hageja esitatud tõendite alusel (kostja isikutuvastamise logi dtl 172)

tuvastatuks, et D.X-i Smart-ID koode kasutades on 09.05.2024 logitud sisse hageja

veebilehele ja on tõenäoline, et 09.05.2024 on esitatud hagejale veebi teel tahteavaldus

krediidilepingu sõlmimiseks. Samas pole võimalik tuvastada, milline oli tahteavalduse

täpne sisu. Hageja on kohtule esitanud kostja 09.05.2024 laenutaotlusena kohtule

dokumendi (dtl 169), kus on toodud kostja andmed (sh nimi, isikukood, e-post, aadress,

arveldusarve nr). Dokumendist ei nähtu, kes ja millal on selle koostanud ning mil viisil

on see hagejale esitatud, ega ka see kas on tegemist kostja koostatud ja esitatud

tahteavaldusega laenu saamiseks.

14. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on saatnud 09.05.2024 e-postile aadressil XXX

krediidikonto lepingu KK4088084 dokumendid, sh lepingu üldtingimused, lepingu

põhitingimused, hinnakirja, teabelehe (dtl 41-60).

Lepingu dokumentide hulgas on dokument pealkirjaga Krediidikonto leping nr

KK4088084 (dtl 42), milles on toodud kostja andmed ning laenutingimused ning millest

nähtub järgnev: lepingu kuupäev 09.05.2024; leping on sõlmitud tähtajatult; krediidi

tagasimaksete kuupäev iga kuu 14; intressimäär aastas 40%; krediidi kulukuse aastamäär

48,14%; krediidi kogukulu 7472,03 eurot; tagasimakse suurus 2% krediidiliimidi

summast, minimaalselt 20 eurot. Lepingu on hageja esitanud kohtule pdf-failina, millel

puuduvad allkirjad.

Laenusumma 4000 eurot kanti lepingu kohaselt laenusaaja arvelduskontole

EE234204278634616902, mis on tõendatud 10.05.2024 maksekorraldusega (dtl 88), ning

millest nähtub, et sel kuupäeval on hageja kandnud kostja arvele

EE234204278634616902 AS-s Coop Pank 4000 eurot selgitusega „väljamakse

krediidikonto lepingu KK4088084 alusel“.

15. Kohus leiab eelneva alusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks esitanud hagejale

taotlust krediidi saamiseks. Kohus leiab, et sellega on rikutud VÕS § 404 lg 1 ja 2

nõudeid. Tarbijakrediidileping ei ole siiski VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühine, kuivõrd

kostja on krediidisumma 4000 eurot kätte saanud 10.05.2024 kostja Coop Pank kontole

tehtud ülekandega. Hageja on tõendanud, et on saatnud kostjale lepingu dokumendid.

Seega ei ole leping tühine ka VÕS § 410 lg 1 alusel.

16. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,14% aastas. Lepingu sõlmimise ajal

09.05.2024 oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% aastas (kolmekordne

määr seega 52,08%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. Kohus loeb eelnevale tuginedes tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid 09.05.2024

krediidikonto lepingu, leping on kehtiv ning krediidisumma kanti kostja arvele üle, s.o

anti tarbija kasutusse.

18. Kohus tuvastas VÕS § 416 lg 1 sätestatuga arvestades, et kostja oli seisuga 14.10.2024

viivituses augusti, septembri, oktoobri ja novembri 2024 osamaksete tasumisega, seega

vähemalt 3 kuu üksteisele järgneva osamakse osas. Igakuine tagasimakse tuli tasuda 14.

kuupäevaks. Krediidiandja on andnud 14.10.2024 tarbijale kahenädalase täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks (dtl 91), hoiatades tarbijat lepingu ülesütlemise ja kogu võla

sissenõudmise osas. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus on

teatanud kostjale lepingu ülesütlemisest 26.11.2024 teatega (dtl 92-92). Lepingu

ülesütlemise avaldus on saadetud kostja e-posti aadressile, s.o samale aadressile, millele

hageja edastas lepingu dokumendid. Kohus loeb 14.10.2024 hoiatuse ja ülesütlemise

avalduse kostjale kättetoimetatuks TsÜS § 69 lg 3 ning lepingu üldtingimuste p 14.3.3

alusel 15.10.2024 ning leiab, et leping lõppes ülesütlemisega 26.11.2024.

19. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt

võib võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 82 lg 1 järgi tuleb juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt

VÕS § 82 lõikele 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).

Krediidilepingu ülesütlemisega lõpeb laenusaaja õigus kasutada laenu ja tekib kohustus

välja makstud laen ulatuses, milles see ei ole veel tagasi makstud, krediidiandjale

tagastada. Eeltoodule lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

Krediidi tagasimaksmise kohustus muutub sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest.

20. Kohus leiab, et kostja krediidikonto lepingust tulenevad kohustused on muutunud

sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kostja on

kohustust rikkunud ning vastutab lepingu rikkumise eest.

B

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll

21. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 403⁴ lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

22. Tulenevalt kehtivast õigusest ning Riigikohtu praktikast peab krediidiandja seega koguma

teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta.

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. Hageja on selgitanud, et analüüsis enne kostja krediidikonto taotluse rahuldamist kostja

esitatud pangakontode (Coop Pank ja Swedbank) väljavõtteid. Coop Pank konto

väljavõtte EE234204278634616902 analüüsimisel ei olnud tuvastatud kostja

sissetulekuid ega finantskohustusi. Swedbank konto väljavõtte EE562200221032918127

analüüsimisel tuvastas hageja kostja sissetuleku järgmiselt: november 2023 – 910 eurot

(23.11.2023 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus summas 910 eurot); detsember

2023 – 910 eurot (08.12.2023 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus summas 910

eurot); jaanuar 2024 – 710 eurot (08.01.2024 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus

summas 710 eurot); veebruar 2024 – 1878,12 eurot (08.02.2024 laekus

Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus summas 710 eurot ja 27.02.2024 laekus Truster

Works OY-lt töötasu summas 1168,12 eurot); märts 2024 – 2838,49 eurot (05.03.2024

laekus Truster Works OY-lt töötasu summas 1463,34 eurot, 08.03.2024 laekus

Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus summas 710 eurot ja 25.03.2024 laekus Truster

Works OY-lt töötasu summas 665,15 eurot); aprill 2024 – 2825,12 eurot (08.04.2024

laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus summas 710 eurot ja 15.04.2024 laekus

Truster Works OY-lt töötasu summas 2115,12 eurot); mai 2024 – 710 eurot (08.05.2024

laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus summas 710 eurot). Kokku laekus kostja

Swedbanki pangakontole EE562200221032918127 veebruarist kuni maini 8251,73 eurot

ehk keskmiselt 4 kuu vältel 2062,93 eurot.

Kostja finantskohustusena tuvastas hageja Swedbanki konto väljavõtte alusel 01.04.2024

Julianus Inkasso OÜ makse 395,78 eurot.

24. Hageja on ka selgitanud, et krediidikonto lepingu KK4088084 sõlmimisel veenduti kostja

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste

kohta. Teostati päringud 09.05.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. 09.05.2024 teostati päring ka

Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused.

Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal

on 2 ülalpeetavat. Lisaks teostati 09.05.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse,

mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Hageja leiab, et kostja finantskohustused koos taotletava krediidikonto osamaksega

moodustasid 19,19% kostja sissetulekust, ning finantskohustused ilma taotletava

krediidikonto osamakseta moodustasid 29,53% sissetulekust. See omakorda näitab, et

krediidikonto lepingu sõlmimisel on Placet Group OÜ järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid.

25. Kohus märgib, et analüüsides hageja kohtule esitatud kostja pangakontode väljavõtteid,

tuvastas kohus, et hageja on arvestanud kostja keskmist sissetulekut 4 kuu laekumiste

alusel, sh on kostja sissetulekuks arvestatud ka peretoetused ning mais 2024 kostja ainsa

sissetulekuna näidatud peretoetust 710 eurot.

Kohus leiab, et 4 kuu pikkune periood ei ole piisav, kontrollimaks asjakohaselt kostja

krediidivõimekust. Ka märgib kohus, et kostjal on olnud 09.05.2024 seisuga

rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt kaks alaealist ülalpeetavat, kuid kuni 06.05.2024

kolm alaealist ülalpeetavat. Kohus märgib, et perehüvitiste seaduse (PHS) § 4 lg 1

kohaselt on perehüvitised riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad

rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. PHS § 15 kohaselt

on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja

õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega on peretoetused ette nähtud laste

ülalpidamiseks.

Hagi p-st 3.7 järeldab kohus, et hageja on arvestanud kostja kuludeks ülalpeetavatele

kokku 300 eurot. Kohtule ei nähtu, millise arvestuse alusel on hageja sellise summani

jõudnud ning hageja pole seda selgitanud ka kohtule esitatud täiendavates selgitustes.

Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks mingil viisil kontrollinud majandamiskulude

hinnangu adekvaatsust.

Kostja finantskohustused ei ole kohtu hinnangul piisavalt välja selgitatud. Asjakohane on

kostja viide, et ta mängis hasartmänge ning nt 18.04.2024 on kostja teinud neli kannet

Pafer AS kontole. Avalikel andmetel on tegemist hasartmänguettevõttega. Tegemist on

kostja riskikäitumisega, mis eeldatavalt mõjutab laenusaaja krediidivõimekust ning

laenuandja oleks pidanud vähemalt küsima kostjalt täiendavat infot.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks küsinud kostjalt teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta.

26. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja on krediidikonto sõlmimisel rikkunud VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, jättes veendumata kostja krediidivõimelisuses.

27. VÕS § 403⁴ lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks jätnud tahtlikult krediidiandjale teavet

edastamata või teavet võltsinud.

28. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, tuleb see

lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (XXX, p 14.1.4. ja 24.11.2023, 2-21-

13098, p-d 25 ja 26). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Asjas pole vaidlust selles, et krediidisummat pole hagejale mingis osas tagasi makstud.

29. Krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille

alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu

ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud, st kas kostja oli

lepingu ülesütlemise ajaks täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamakse tasumisega. Kui lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, siis

ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Hageja on vastava ümberarvestuse esitanud. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise

eeldused on täidetud ka ümberarvestatud nõude kohaselt ning kostja on lepingu

ülesütlemise ajaks viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega

(augusti, septembri ja oktoobri 2024 maksed). Seega on leping ka ümberarvestusega

arvestades ülesütlemisega lõppenud.

30. Krediidikonto lepingu alusel saadud summa on 4000 eurot, mis on täies ulatuses tagasi

maksmata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saadud krediidi põhiosa 4000

eurot.

31. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti (VÕS § 94 lg 1). Hageja arvestab intressi alates 11.07.2025-

25.11.2024, s.o alates päevast, mis lepingu kohaselt järgnes intressivaba perioodi

lõppemisele kuni lepingu ülesütlemiseni. Seisuga 25.11.2024 on sissenõutavaks

muutunud intressisumma 64,10 eurot.

Kohus rahuldab intressinõude, arvestades VÕS § 403⁴ lg 7 sätestatuga.

32. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist protsendina põhinõude

võlgnevusest kuni selle tasumiseni.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlgnevuse jäägilt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.02.2025 (hagi

esitamisest) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

33. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus rahuldab hagi ümberarvestatud nõudes ning hageja pole

loobunud oma algsest (ümberarvestamata) nõudest, on tegemist hagi osalise

rahuldamisega.

Menetluskulud

34. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

35. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

36. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud.

37. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille

kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.04.2021. a määrus asjas nr

XXX, p 17).

38. Hagi kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud

150 eurot, kokku 795 eurot.

39. Riigilõivu suuruse sätestab seadus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud

hagilt riigilõivu kokku 595 eurot lähtuvalt esialgselt esitatud haginõudest. Hageja

ümberarvestatud nõude eest tulnuks tasuda riigilõivu 490 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ümberarvestusest lähtuvalt, jätab kohus riigilõivu 490 euro ulatuses kostja kanda

ning ülejäänud (s.o 105 euro) ulatuses hageja enda kanda.

40. Hagejat on menetluses esindanud jurist Darina Koivunen. Hagiavaldusest ja hagiavalduse

kohtule saatmise e-kirjast, mis on saadetud hageja e-posti aadressilt ning esindajale antud

volikirjast järeldab kohus, et Darina Koivunen on hageja töötaja ja et esindaja asukoht on

ühtlasi hageja asukoht. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga

seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega ei kuulu hagiavalduses märgitud

õigusabikulu hagejale hüvitamisele. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole hageja esindajal

kohtumenetlusega seoses sõidukulusid.

41. Kohus mõistab D.X-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja hageja menetluskulud

summas 490 eurot.

42. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada vastavalt selle kohtulahendi peale

edasi kaevates. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin