2-24-17999/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17999

Kohtuasi

C.K avaldus F.A (endine nimi Q) suhtes

lähenemiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 05.05.2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja C.K (isikukood XXX)

Puudutatud isik F.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.05.2025. a määrus muutmata.

2. Jätta C.K määruskaebus rahuldamata.

3. Asendada avaldatavas määruses menetlusosaliste nimetähed tähemärkidega ning

jätta menetlusosaliste isikukoodid avalikustamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud C.K kanda. F.A-l ei

ole praeguses menetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid

kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-17999

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.K (avaldaja) esitas 27.11.2024 Harju Maakohtule avalduse ning 19.12.2024 avalduse

täienduse, milles palus:

-

keelata F.A-l (endine nimi Q, puudutatud isik) läheneda avaldajale lähemale kui 30

meetrit, läheneda tema elukohale (XXX) lähemale kui 30 meetrit, tema töökohale

(YYY) lähemale kui 30 meetrit kolme aasta jooksul alates keeldude kohaldamisest;

-

keelata puudutatud isikul avaldajaga ühenduse võtmine telefoni teel, e-posti ja

sotsiaalmeedia suhtluskanalite kaudu kolme aasta jooksul alates keeldude

kohaldamisest.

1.1. Avalduse kohaselt tingis selle esitamise avaldaja ning tema lähedaste ähvardamine,

laimamine, terroriseerivad telefonikõned ja sõnumid. Kuna puudutatud isikul on agressiivse

käitumise tõttu pooleli menetlus oma abikaasaga, siis on alust arvata, et ta võib oma

ähvardused ellu viia. Puudutatud isik on ebastabiilne. Puudutatud isiku suhtes algatati

kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX. Kriminaalasi lõpetati ning puudutatud isikule määrati

erinevad kohustused. Kriminaalmenetlus puudutas puudutatud isiku vägivallaepisoode tema

abikaasa suhtes. Uurija, kes asja menetles, soovitas avaldajal enda kaitseks lähenemiskeeldu

rakendada. Puudutatud isiku abikaasa teavitas 19.12.2024 uurijat e-posti teel, et tema

hinnangul esineb reaalne oht, et puudutatud isik käitub avaldaja suhtes ettearvamatult ja

vaenulikult. Kuna tegemist oli puudutatud isiku abikaasaga, siis on tema hinnang objektiivne.

Puudutatud isik on avaldajat korduvalt süüdistanud oma eraelulistes probleemides ning tema

vaenulikud toimingud on ületanud kriitilise piiri. Avaldaja igapäevane elu on häiritud ning ta

tunneb reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning varale.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata, leides, et see on alusetu. Avaldaja on

puudutatud isiku poolõde ning C (C) on avaldaja endine nn mees 2017. aastast. Avaldaja ja C

suhted lõppesid aastaid tagasi. Puudutatud isik oli pärast avaldaja suhet Cga abielus. Tänaseks

on puudutatud isiku ja C abielu lahutatud. Avaldaja avaldusele lisatud vestlused on vanemad

kui kaks aastat. Tänaseni ei ole puudutatud isik avaldajaga isegi kohtunud, sms-e saatnud ega

üldse mingit kokkupuudet omanud. Nii avaldaja kui ka C on kriminaalkorras karistatud.

Poolte ärakuulamine

3. Maakohus kuulas avaldaja ära telefoni teel 29.04.2025. Avaldaja avaldas telefonikõnes, et

nägi puudutatud isikut viimati näost näkku umbes kaks aastat tagasi. Puudutatud isik olevat

avaldajale suvalisel hetkel ähvardavaid sõnumeid kirjutanud. Messengeri sõnumid olid

saadetud ajavahemikus 2023-2024. Pärast seda ei ole otseselt suheldud. Pooled on kogemata

ühte baari sattunud ning puudutatud isik olevat siis avaldaja kohta kõva häälega koledusi

karjunud. Puudutatud isik on avaldaja sõnul oma aadressiks märkinud Soome Vabariigi, aga

ei ela avaldaja teada seal juba ammu. Avaldaja sõnul on puudutatud isik terve pere avaldaja

vastu suunanud. Avaldaja selgitas, et kardab puudutatud isikut. C on avaldaja hea tuttav,

kellega avaldaja suhtleb tihedalt, aga C ei ole avaldaja elukaaslane. Avaldajale tundub, et

puudutatud isik on avaldaja peale armukade. Avaldaja selgitas, et uurija kutsus teda välja,

kuid ta ei andnud ütlusi. Uurija olevat soovitanud avaldajal kohtu kaudu lähenemiskeeldu

taotleda.

4. Maakohus kuulas puudutatud isiku telefoni teel ära 29.04.2025 ning puudutatud isik

avaldas järgmist. Puudutatud isik selgitas, et avaldaja sekkus kogu aeg puudutatud isiku ja C

suhetesse. Avaldaja helistas kogu aeg Cle ning süüdistas Ct, et see eelistab puudutatud isikut

avaldajale. Viimati suhtles puudutatud isik avaldajaga 2024. a jaanuaris telefoni teel.

2

2-24-17999

Puudutatud isik tunnistas, et oli siis tõesti endast väljas ja teda aitas ohvriabi. Puudutatud isik

arvas, et avaldus on tingitud sellest, et puudutatud isik esitas kunagi C vastu avalduse ning

nüüd tahab C avaldaja abil puudutatud isikule kätte maksta ja teda torkida. Puudutatud isiku

sõnul on C väga hea manipuleerija ja paneb inimesed tegema seda, mida ta tahab. Puudutatud

isik kinnitas, et ei ole avaldajat terroriseerinud ega talle kirju või sõnumeid saatnud. Füüsilisi

konflikte ei ole puudutatud isiku ja avaldaja vahel kunagi olnud. Puudutatud isik selgitas, et

kui ta võttis avaldaja telefoni blokeeringust maha, siis helistas avaldaja puudutatud isikule ise

ja puudutatud isik ütles avaldajale halvasti, kuid see oli viimane kontakt (2024. a alguses)

ning nüüd on puudutatud isik avaldaja telefonis ja internetis blokeerinud. Näost näkku

kohtusid pooled viimati 2024. aastal baaris, kus nad puudutatud isiku sõnul ühtegi sõna ei

vahetanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus jättis 05.05.2025. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus asendas määruses menetlusosaliste nimed tähemärkidega ning

jättis avalikustamata nende isikukoodid. Menetluskulude puudumise tõttu maakohus poolte

menetluskulusid kindlaks ei määranud.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus

sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-s 1. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on

maakohtu hinnangul see, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju tekitamisega

ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel

lähtuda selle kaitse-eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud asjaolude põhjal

jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju

tekitaja poolt tegelik oht.

5.2. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:

3

2-24-17999

-

Puudutatud isik ja avaldaja on poolõed;

-

Avaldajal oli suhe Cga, kellega hiljem abiellus puudutatud isik;

-

Poolte suhted on olnud emotsionaalselt keerulised;

-

Praeguseks on puudutatud isiku ja C abielu lahutatud.

Pooled ei vaidle selle üle, et umbes kaks aastat tagasi saatis puudutatud isik avaldajale

emotsionaalseid ja kohati ähvardavaid sõnumeid ja neil oli emotsionaalne vestlus, kus öeldi

teineteisele ka halvasti. Puudutatud isik selgitas, et oli siis emotsionaalselt keerulises

olukorras. Pooled ei vaidle selle üle, et peale neid sõnumeid ei ole avaldaja ja puudutatud isik

suhelnud ning on vaid ühel korral kohtunud juhuslikult ühes baaris. Ka see jääb umbes

pooleteise või kahe aasta tagusesse aega.

5.3. Maakohus leidis, et praeguses asjas ei ole VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused

täidetud. Isik võib nõuda lähenemiskeelu kohaldamist ja kahju tekitava käitumise lõpetamist

või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui

kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Praeguses asjas pole vaidlust, et pooltevaheline

suhtlemine jääb enam kui aasta tagusesse aega. Maakohus ei tuvastanud ka, et puudutatud isik

oleks tekitanud avaldajale kehavigastuse, kahjustanud tema tervist, rikkunud tema eraelu

puutumatust või muud isikuõigust. Neil põhjendustel jättis maakohus avalduse rahuldamata.

5.4. Asja sisu arvestades asendas maakohus oma algatusel menetlusosaliste nime

initsiaalidega ning ei avalikustanud isikukoode ega aadresse (TsMS § 462 lg 2 esimene lause).

5.5. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda, kuid

puudutatud isikul menetluskulude puudumise tõttu ei olnud vajadust menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega avaldaja taotlus rahuldada.

6.1. Avaldaja määruskaebuse väidete kohaselt esitas ta piisaval hulgal erineva iseloomuga

tõendeid, millest on jälgitav puudutatud isiku pika aja vältel vaenulik käitumine avaldaja

suhtes. Puudutatud isik on oma selgitustes kohtule viidanud Cle. Avaldaja hinnangul on C roll

praeguses asjas marginaalne. Avaldaja hinnangul viitab olukorra tõsidusele see, et ta pöördus

abi saamiseks kohtu poole. Suunise kohtu poole pöördumiseks sai avaldaja

kriminaalmenetluse uurijalt. Viidatud kriminaaluurimine oli seotud puudutatud isiku vägivalla

kuritegudega oma abikaasa suhtes. C nõustus sellega, et puudutatud isiku suhtes ei

rakendataks karistust. Vastasel juhul oleks puudutatud isik tänaseks süüdimõistetud

kurjategija. Avaldaja hinnangul on seadusest tulenev ohulävend ületatud ning lähenemiskeelu

kohaldamata jätmisega ohustatakse avaldajat ning tema vara.

7. Puudutatud isik jäi oma vastuses määruskaebusele varem väljendatud seisukohtade juurde

ning leidis, et avaldus on põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta.

8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4

2-24-17999

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6 ja § 659).

10. Lähenemiskeelu kohaldamise alused on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt, kui

kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise

kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas

nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1221 selgitanud (vt RKTKm 29.04.2020, p 17 teine lõik), et

lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui

ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne

puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu

soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema

iseloomuomadusi ja suhtumist isikusse, kes soovib lähenemiskeelu kohaldamist.

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja praegusel juhul lähenemiskeelu kohaldamise

eeldusi esile toonud. Maakohus kuulas enne asja lahendamist mõlemad osapooled ära.

Mõlema poolte selgitustest nähtub, et nende kõige viimasem sõnumivahetus messengeris jääb

2024. a algusesse ning vahetult kohtusid pooled avaldaja sõnul umbes kaks aastat tagasi. Ka

avaldusele lisatud tõendid ei võimalda jõuda teistsugusele järeldusele. Puudutatud isik selgitas

telefoni teel toimunud ärakuulamisel, et ta on avaldaja telefonis ja internetis blokeerinud.

Samuti ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel olnud füüsilisi konflikte. Kuna

lähenemiskeelu kohaldamise eeldused on täitmata, on maakohus jätnud avalduse põhjendatult

rahuldamata, mistõttu jätab kolleegium määruskaebus rahuldamata.

12. Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus on vastu võtnud puudutatud isiku

vastulause tähtaja ületanud seisukoha leiab kolleegium, et avaldaja ei ole määruskaebuses

täpsustanud, mida ta oma väitega silmas peab (millise dokumendi esitas puudutatud isik

hilinenult). Juhul, kui avaldaja peab silmas puudutatud isiku vastust määruskaebusele, siis

nähtub puudutatud isiku ja maakohtu kirjavahetusest, et avaldaja 15.05.2025 esitatud

määruskaebus ei olnud puudutatud isikule toimikus nähtav ning maakohtu selgituste kohaselt

esitas avaldaja õigesti avaneva dokumendi alles 27.05.2025 (dtl 79). Seega ei saanud

puudutatud isik enne seda tähtaega määruskaebusega tutvuda ning ka vastust varem esitada.

Isegi juhul, kui puudutatud isik oleks esitanud oma vastuse hilinenult, ei muuda see asjas

tehtud järeldusi. Vastuses määruskaebusele jäi puudutatud isik samadele seisukohtadele, mida

ta väljendas vastusena avaldusele, samuti ärakuulamisel, mistõttu nende seisukohtade

väidetavalt hilinenud esitamine ei oleks maakohtu järeldusi määruskaebuse lahendamisel

muutnud.

13. TsMS § 462 lg 2 alusel määrab kolleegium, et praeguse asja asjaolusid arvestades

asendatakse jõustunud kohtulahendis avaldaja ja puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning

menetlusosaliste isikukoode ei avalikustata.

14. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isikul ei ole praeguse asja menetlemisel

menetluskulusid tekkinud.

5

2-24-17999

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

6