2-25-7225/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.09.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-7225

Tsiviilasi

Hagihind

X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

27.08.2025 kohtuistungil

1. Hagi rahuldada.

1. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Harju maakonna

Perekonnaseisuametis (nr xx).

2. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Harju

Maakohus edastas tsiviilasja nr 2-25-7225 kohtualluvuslikult menetlemiseks Viru Maakohtule.

Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja on hageja suhtes muutunud ebaviisakaks (solvab ja

tõstab häält) ning on lubanud hageja ära tappa. Ühiseid lapsi ei ole. Tulevikuplaane ja

suhtlusteemasid poolte vahel ei ole. Elatakse ja magatakse eraldi tubades üle kolme aasta. Kostja

ei ole nõustunud kohtuväliselt abielu lahutama.

Kostja vastus

Kostja hagile kirjalikult ei vastanud.

Kohtuistung 27.08.2025

Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, Selgitas, et soovib jätta perekonnanimeks X, abielusuhteid

taastada ei soovi, leppimisaega samuti ei soovi. Elatakse lahus juba 5 aastat. Kostja avaldas, et on

lahutusega nõus ja abielusuhteid taastada ega leppida ei soovi.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud hageja ja kostja isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

Hagiavalduses esitatult on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Harjumaa

Perekonnaseisuosakonnas, kande nr XXXX. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on poolte abielu

sõlmitud xx.xx.xxxx Harju maakonna Perekonnaseisuametis (nr xx). Hagiavalduse kohaselt palub

hageja poolte abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus, mida avaldas kohtuistungil.

Hageja jäi nõude juurde.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse

abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb

abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada

kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui

abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui

perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu

lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2

kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Pooled ei soovi

leppimisaega ega abielu taastada. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on

lõppenud.

Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult

lõppenud, abielusuhteid taastada ei soovita. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui

abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub

tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub

kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte

sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Harju maakonna

Perekonnaseisuametis (nr xx).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole

menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole

menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele.

Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

kohtunik