3-25-2576/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2576

Haldusasi

Y.Y kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse, mis seisneb

täitetoimingute ettevalmistamises ja/või alustamises kaebaja

suhtes enne Soome kohtu lõpliku lahendi jõustumist,

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.Y

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi

Vallner

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine, menetlusabi taotluse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2576 menetlus kaebust menetlusse võtmata.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi ja temaga seotud juriidilise isiku

nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 155

lg 5, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Soome pädev asutus esitas 17.06.2025 Maksu- ja Tolliametile (MTA) sissenõudetaotluse.

Taotluse aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2010/24/EL artikkel 10 (sh Põhja-Iiri

protokoll) – EL ja Norra lepingu artikkel 27 (dtl 34-46 ). Dokumendist nähtub, et nõue põhineb

taotluse esitanud riigi täitmisele pööramist lubaval ühtsel juriidilisel dokumendil ja nõuet ei ole

vaidlustatud. Nõue on väljastatud 14.03.2025.

2. MTA tegi sissenõude taotluse alusel 20.06.2025 kaebajale korralduse nr 13-11/38643 (dtl

48-50), millega andis kaebajale kümne päevase tähtaja 486 880,43 euro tasumiseks arvates

korralduse saamisest. Korraldusele oli lisatud täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline

dokument (dtl 51-54). Korraldus toimetati kaebajale kätte 04.08.2025 (dtl 59).

3. Kaebaja informeeris 04.08.2025 MTA-d oma pöördumises, et nõue on Soomes

vaidlustatud ning lisas pöördumisele Soome advokaadi poolt kaebajale saadetud e- kirja. MTA

pöördus sellele järgnevalt Soome pädeva asutuse poole teabe saamiseks, kas nõue on

vaidlustatud. Soome pädev asutus vastas vastustajale 08.08.2025, et puuduvad pooleli olevad

vaidlused seoses nõudega (dtl 103).

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 05.08.2025 kaebaja poolt esitatud kaebus MTA tegevuse,

mis seisneb täitetoimingute ettevalmistamises ja/või alustamises kaebaja suhtes enne Soome

kohtu lõpliku lahendi jõustumist, õigusvastasuse tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse peatada MTA täitetoimingud kuni haldusasja lõpliku

lahendamiseni ning kohustada MTA-d eemaldama kaebaja isikuandmetes maksevõla märge

kohtumenetluse ajaks, kuid jättes jõusse võimalikud märked juriidilise isikuga (OÜ XXX)

seotud võlgade kohta.

5. Tallinna Halduskohus palus 05.08.2025 MTA-l esitada kõik haldusmenetluse dokumendid

ja seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.

6. MTA esitas 08.08.2025 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ning haldusmenetluse

dokumendid. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebajale

õnnestus korraldus kätte toimetada 04.08.2025, mistõttu ei ole kohtule vastamise seisuga

saabunud korralduse täitmise tähtaeg. Esialgse õiguskaitse taotlus on ennatlik. Soome pädev

asutus on kinnitanud 17.06.2025 MTA-le sissenõudmist käsitlevat taotlust esitades, et nõue ei

ole vaidlustatud. sundtäitmise peatamiseks ei anna alust igasugune vaidlus, mis on kuidagi

seotud asjaoludega, millel on mingi puutumus täitmisele pööramist lubaval juriidilisel

dokumendil toodud nõudega. Taotlus on nõuetekohaselt põhistamata. Samuti ei ole esialgse

õiguskaitse taotluse abinõude lubatavuse eeldused täidetud, arvestades, et kaebaja on kohtusse

pöördunud tuvastamiskaebusega.

7. Tallinna Halduskohus jättis 18.08.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamise tähtajaks 18.08.2025. Kaebajal tuli

täpsustada kaebuse nõuet, tasuda kaebuse ja taotluse esitamiselt riigilõiv ning põhistada esialgse

õiguskaitse vajadust. Kohus kohustas vastustajat andma esialgse õiguskaitse taotluse osas uuesti

oma seisukoha. Kohus pikendas kaebaja 14.08.2025 taotluse alusel puuduste kõrvaldamise

tähtaega kuni 30.08.2025.

8. Kaebaja esitas 28.08.2025 kaebuse täienduse koos menetlusabi taotlusega kaebuselt

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohtu nõutud dokumendid. Kaebaja esitas

02.09.2025 võõrkeelsete dokumentide tõlked.

9. Vastustaja esitas 09.09.2025 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, milles

teatas, et pöördus uuesti Soome pädeva asutuse poole, uurimaks, kas sissenõudmistaotluses

toodud nõue on vaidlustatud. Soome pädev asutus teatas 05.09.2025 vastustajale, et võtab enda

sissenõudmistaotluse tagasi, kuna märkasid, et kaebaja on tõepoolest nõuet Soomes

vaidlustanud. Seoses Soome pädeva asutuse sissenõudmistaotluse tagasivõtmisega kinnitas

vastustaja 09.09.2025 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et ei tee kaebaja suhtes

täitetoiminguid ega ole neid kohtumenetluse ajal teinud. Samuti kinnitas vastustaja, et on

kustutanud arvestussüsteemist kaebaja andmete juurest vastava maksunõude ning nõuet ei

kuvata maksuvõlana. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata. Vastustaja teatas 15.09.2025 kohtule, et tunnistas 15.09.2025

otsusega nr 13-1/0076 alates 05.09.2025 edasiulatuvalt kehtetuks kaebuses vaidlustatud

korralduse.

10. Tallinna Halduskohus palus 15.09.2025 kohtunõudes kaebajal teatada, kas ta nõustub

menetluse lõpetamisega. Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi.

11. Kaebaja teatas 15.09.2025, et nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega..

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse lõpetamine

12. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist,

lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

2(4)

13. Kaebaja õigustele avaldas mõju MTA 20.06.2025 korraldus, millega kohustati kaebajat

Soome pädeva asutuse sissenõudetaotluse alusel tasuma 486 880,43 eurot. Olukorras, kus MTA

tunnistas 15.09.2025 otsusega nr 13-1/0076 kaebuses vaidlustatud haldusakti alates 05.09.2025

edasiulatuvalt kehtetuks, ei mõjuta kaebuses vaidlustatud korraldus enam kaebaja õigusi ning

esineb alus kaebuse menetluse lõpetamiseks. Nagu kohus 11.08.2025 määruses selgitas, on

õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav üksnes siis, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu

tõhusmaid õiguskaitsevahendeid. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebuses vaidlustatud

korraldus on tunnistatud kehtetuks ega mõjuta kaebaja õiguseid, ei ole õigusvastasuse

tuvastamise nõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal on vajadusel võimalik

kasutada edaspidi tuvastamisnõudest efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid, vaidlustades Soome

pädeva asutuse või MTA poolt edaspidi antavaid haldusakte. Sisuliselt on kaebaja saavutanud

kaebuse eesmärgi, seega on HKMS § 152 lg 1 p-i 4 kohaldamise eeldused täidetud. Ka kaebaja

on nõustunud menetluse lõpetamisega.

14. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-25-2576 menetluse HKMS § 152 lg 1 p

4 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

15. Kohus selgitab HKMS § 155 lg 6 alusel koostoimes § 43 lg 1 p-ga 2, et halduskohtule

kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

16. Kaebaja ei ole kaebuse esitamiselt tasunud riigilõivu, vaid on esitanud menetlusabi taotluse

kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Menetluse lõpetamise tõttu

on langenud ära vajadus lahenda kaebaja esitatud menetlusabi taotlust. Kohus jätab kaebaja

menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

17. . HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS §

249 lg 3).

18. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada täitetoimingud kuni haldusasja lõpliku

lahendamiseni ning kohustada vastustajat eemaldama kaebaja isikuandmetest maksevõla märge

kohtumenetluse ajaks, jättes jõusse võimalikud märked juriidilise isikuga (OÜ XXX) seotud

võlgade kohta. Vastustaja teatas kohtule 09.09.2025 menetlusdokumendis, et ei ole kaebaja

suhtes täitetoiminguid alustanud, kinnitades ühtlasi, et on kustutanud arvestussüsteemist Y.Y

andmete juurest vastava maksunõude (st kaebaja osas vastavat maksunõuet ei kuvata

maksuvõlana).

19. Kuivõrd on vastustaja kaebaja esialgse õiguskaitse abinõuna taotletud maksuvõla

kustutamise toimingu sooritanud ega ole alustanud kaebaja suhtes ka täitetoiminguid, ei

ähvarda kaebajat negatiivsete tagajärgede saabumise oht. Sellest tulenevalt puudub kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Muud küsimused

20. HKMS § 104 lg 5 p-i 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p-i 2 või 4 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, kuid on

riigilõiv on tasutud esialgse õiguskaitse taotluselt. Kuivõrd kohus lahendas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse sisuliselt, ei kuulu esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv

tagastamisele.

21. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka

menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2). Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

3(4)

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kaebaja menetluskulude

hüvitamist ei ole taotlenud. Vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi

kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad poolte

menetluskulud nende enda kanda.

22. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja temaga seotud juriidilise isiku nime

(OÜ XXX) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

4(4)