2-24-19401/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-19401

Tsiviilasi

K&M

Invect

OÜ

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): K&M Invect OÜ (registrikood

12946159), seaduslik esindaja juhatuse liige H.E

Ajutine pankrotihaldur: N.B

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K&M Invect OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning

kuulutada K&M Invect OÜ pankrot välja 16. septembril 2025 kell 15.00.

2. Nimetada K&M Invect OÜ pankrotihalduriks N.B (OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai

10, Pärnu, e-post XXX, telefon 44 313 13, 5011 556).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15. oktoober 2025 kl 10.30

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu, saal 105; soovi korral on

võimalik osaleda virtuaalselt).

4. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

6. Jätta menetluskulud K&M Invect OÜ kanda.

7. Määrata ajutise halduri N.B tasuks 897 eurot 20 senti, millele lisandub

käibemaks 215 eurot 33 senti.

7.1.

Anda K&M Invect OÜ-le menetlusabi ajutise halduri tasust 886 euro ja sellele

lisanduva 212 euro 64 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see

menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

7.2.

Ülejäänud ajutise halduri tasu 11 eurot 20 senti ja sellele lisandub käibemaks 2

eurot 69 senti mõista välja K&M Invect OÜ-lt.

8. Määruse resolutsiooni p-s 7.1 märgitud ajutise halduri tasu kanda osaühingule

Pärnu Pinker Albert (konto nr EE311010902001686003), mille kaudu ajutine haldur

tegutseb.

9. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

11. Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile, edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art

19 alusel.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. K&M Invect OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 20. detsembril 2024 Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tegeles võlgnik metsamajandust abistavate tegevustega, sealhulgas

võsalõikuse, harvesteri eelse lõikuse, valgustusraie ja suurte puude lõikusega. Äriühing oli

võlgniku juhatuse liikme poja K. H.E ettevõtmine. Võlgnik sattus makseraskustesse alates

jaanuarist 2022 töömahtude vähenemise tõttu. Kevadel 2022 süvendas olukorda metsanduse

tööde peatamine üleriikliku linnurahu tõttu, mis tõi kaasa täiendavaid rahalisi raskusi. Juuni

kuni juuli 2022 tekkisid kohustused kohtutäiturite ees. Selle tulemusena lõpetas võlgnik oma

majandustegevuse. Välja on kuulutatud ka juhatuse liikme pankrot 30. detsembril 2022.

Võlgnikul vara puudub. Kohustusi on kokku 19 142 eurot 88 senti.

2. Kohus nimetas 21. veebruari 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks N.B (ajutine

haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on 25 974 eurot 55 senti. Võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ajutine haldur

võimalikuks ei pea.

Ei saa välistada, et raamatupidamisrevisjoni tulemusena võib ilmneda, et võlgnikul võib olla

kassapuudujääk (st raha on võetud välja sularahas ning kasutatud nt palkade mitteametlikuks

tasumiseks vms). Samas ei oleks kassapuudujäägi võlgniku juhatuse liikmelt väljanõudmine

perspektiivne, kuna Tartu Maakohtu 30.1 detsembri 2022. a määrusega kuulutati välja

juhatuse liikme /omaniku H.E pankrot ja algatati kohustustest vabastamise menetlus.

Teadaolevalt on pankrotimenetluses võõrandatud H.E vara (korter) ning tal puuduvad vara ja

vahendid võimalike täiendavalt väljamõistetud summade tasumiseks.

Tagasivõidetavate tehingute tegemist ei ole ajutine haldur tuvastanud.

Kohtulahendid on võlgniku suhtes tehtud alates juunist 2022, millest võib järeldada, et võlad

olid tekkinud hiljemalt 2022. a algusest. Võlgniku tegevus lõppes augustis 2022.

Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on võlgniku maksevõimele mittevastavate ja sisulise

otstarbeta ning vajaduseta laenude võtmine ning seejärel uute laenude võtmine varasemate

laenude maksete tasumiseks.

Võlgniku juhtorgani liikme tegevuses võivad esineda raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega

teo tunnused, kuid ajutise halduri tööperioodil ei ole nende täpsem tuvastamine aja ja

võimaluste piiratuse tõttu võimalik. Samas võlgniku juhatuse liikme kui solidaarvõlgniku

poolt äriühingu laenude (osaline) tasumine tema füüsilise isiku pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluses vähendab aluseid kuriteoteate esitamiseks.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2305 eurot 80 senti (käibemaksuga).

4. Võlgnik ajutise halduri aruande ja tasu taotluse osas seisukohta ei esitanud.

5. Kohus määras 20. juuni 2025. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks

2400 eurot ja maksmise tähtajaks 10 päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates.

Võlgnik maksis deposiidina 2400 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus

tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.

7. Kohus märgib, et võlgnik on maksnud deposiidi pärast kohtu määratud tähtaega. Võlgnik

maksis deposiidi kolme osamaksena 7. juulil 2025 (800 eurot), 5. augustil 2025 (800 eurot) ja

6. septembril 2025 (800 eurot). Kuna deposiidi eesmärk on raugemise vältimine ning

pankrotimenetluse läbiviimine ja seeläbi pankrotimenetluse eesmärkide täitmine, lisaks on

deposiidi tasumiseks kohtu poolt määratav tähtaeg menetlustähtaeg, saab kohus seda TsMS §

64 lg 1 alusel omaalgatuslikult mõjuva põhjuse esinemisel pikendada. Raugemise vältimine

hilinemisega tasutud deposiidi kaudu kaalub üles minetuse deposiidi tasumise tähtaja

järgimisel. Raugemine peaks olema võimaik üksnes siis, kui keegi ei ole huvitatud deposiidi

tasumisest. Eelmärgitut arvestades pikendab kohus deposiidi tasumise tähtaega omal algatusel

kuni 6. septembrini 2025.

8. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest

isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (25 974 eurot 55

senti) vara (vara ei ole teada). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku

majandustegevus on lõppenud. Võlgniku maksejõuetus tekkis asja materjalide järgi hiljemalt

kevadel 2022, kui võlgnik ei suutnud enam veebruarist kuni detsembrini 2021 võetud

kohustusi täita, võlgniku suhtes tehti kohtulahendid ning majandustegevus lõppes augustis

2022.

Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või

kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske

juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt

kindlaks teha.

9. Kohus nimetab pankrotihalduriks N.B , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

10. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15. oktoober 2025

kl 10.30 (PankrS § 78 lg 1).

11. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).

12. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1890 eurot (lisandub

käibemaks).

13. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

12.1.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks

kokku 13,5 tundi (tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt tegi

ajutine haldur järgmised toimingud: tutvus avalduse, selle lisade ja kohtumäärusega (1 tund);

koostas ja edastas päringuid (0,5 tundi); koostas halduri toimiku ja võttis vastu päringute

vastused (1 tund); tegi päringud riiklikes registrites (1,5 tundi); suhtles võlgniku esindajaga (1

tund); analüüsis andmeid ja päringute vastuseid (2,5 tundi); vormistas aruande (6 tundi).

Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete

mahtu (aruande koostamine koos päringute tegemise, samuti võlgniku varasema tegevuse

analüüsiga) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud

ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

12.2.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole,

mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1

järgi (KMS § 15 lg 1).

12.3.

Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi

vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks

ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud

summa. Kuna praegusel juhul ei ole kohus võlgniku pankrotiavalduse tõttu määranud

deposiiti eraldi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks PankrS § 11 alusel, vaid PankrS § 30

alusel pankrotimenetluse nende kulude katteks, mis tekivad pankroti väljakuulutamisel, ning

võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu maksmiseks ning pole teada, kas võlgnikul tekib

selleks piisavalt vara, annab kohus võlgniku ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi, mis

ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks)

(analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4). Samas ületab praegusel juhul ajutise halduri tasu

TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (ajutine haldur on arvestanud tunnitasuna 140 eurot,

mitte 66 eurot).

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole

tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab

ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult

(vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile

tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid

arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada

tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik

saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi tuleb hüvitada riigi

vahenditest (886 eurot) (886 ÷ 66). Ülejäänud ajutise halduri põhjendatud töötundide arv 0,08

tundi tuleb hüvitada võlgniku vara arvel ajutise halduri märgitud tunnitasuga (11 euro 20

senti) (0,08 × 140). Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest ajutise

halduri põhjendatuks loetud töötunnid on valdavas osas riigi vahendite arvel hüvitatud.

12.4.

Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast

(PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise

halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS

§ 150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

13. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile,

pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud

esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas

kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja

haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma

teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2).

PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89

sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust

võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt

1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav

isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui

nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral

või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida

vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni

kolmeks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik