2-25-114476/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-114476

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Elisa Eesti AS hagi K. L.-i vastu võlgnevuse nõudes

769,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, nõustaja Anu

Volokitin

Kostja: K. L., isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi K. L.-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. L.-ilt (K. L., isikukood XXX) Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

kasuks poolte vahel 07.11.2012 sõlmitud liitumislepingust nr XXX, 07.09.2013

sõlmitud liitumislepingust nr XXX, 13.06.2014 sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja

02.08.2023 sõlmitud Mobiil-ID lepingust nr XXX

tulenev põhivõlgnevus 494,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

19.02.2024 kuni 30.07.2025 eest summas 157,63 eurot, s.o kokku 651,83 eurot.

3. Mõista K. L.-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis 0,065% päevas arvestatuna

tasumata põhinõudelt (s.o 494,20 eurot) alates 31.07.2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise

summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 494,20 eurot).

4. Jätta menetluskulud K. L.-i kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 350 eurot ning mõista

nimetatud summa K. L.-ilt Elisa Eesti AS kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-114476

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult,

otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et

kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes

Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Elisa Eesti AS esitas 27.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 672,46 euro saamiseks. Kohus tegi 30.05.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond andis nõude

üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.

2. Hageja esitas 30.07.2025 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 494,20 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 157,63 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes.

Hagi kohaselt on Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud 07.11.2012 Elisa Eesti AS

liitumisleping nr XXX kostja telefoninumbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks,

07.09.2013 Elisa Eesti AS liitumisleping nr XXX kostja telefoninumbrile XXX

mobiilsideteenuse osutamiseks, 13.06.2014 sõlmitud Elisa Eesti AS liitumisleping nr XXX

kostja telefoninumbrile XXX mobiilsideteenuse osutamiseks ja 02.08.2023 sõlmitud

2

2-25-114476

Mobiil-ID leping nr XXX mobiiltelefoni numbril XXX. Kostja on jätnud tasumata arved

nr 2041231793, 2041602023, 2041950022 ja 2042293361, kokku summas 494,20 eurot.

Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10. on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga

0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja nõuab

viivist alates 19.02.2024 kuni hagi esitamiseni 30.07.2025 kokku summas 157,63 eurot.

Kuna kostja lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingud üles

26.04.2024.

3. 04.08.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS

§ 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja

kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 29.08.2025. Seega möödus

kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 12.09.2025. Kostja hagile vastust

esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb

rahuldada.

5. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

6. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

3

2-25-114476

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja

tasu koosneb: tõendite kogumine, korrastamine; hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja

esitamine. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu,

hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust

ega istungeid. Kohus peab õigusabikulusid tõendite kogumise, korrastamise ja

hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 85 eurot

põhjendatuks. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja

põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka

hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 245 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist

nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 350 eurot (245+20+85).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

4

2-25-114476

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Dokumentide kättetoimetamine

13. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

5