2-24-13657/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Võru

Tsiviilasja number

2-24-13657

Tsiviilasi

U.R-i (U.R) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): U.R (isikukood XXX)

Usaldusisik: C.Y

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.R-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. Vabastada C.Y U.R-i usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud U.R-i kanda.

4. Määrata usaldusisiku C.Y tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks 166 eurot

32 senti, s.o kokku 859 eurot 32 senti.

5. Anda U.R-ile menetlusabi usaldusisiku tasu 693 euro ja sellele lisanduva 166 euro

32 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta. Tasu kanda OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum (konto nr EE742200221013804535), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

6. Tühistada Tartu Maakohtu 1. aprilli 2025. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja

U.R-i vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut

teatama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid

kohtutäitureid.

7. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

8. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 5

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada

võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud

määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. U.R

(avaldaja, võlgnik) esitas 10. septembril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse, milles palub 1. oktoobri 2024. a täpsustusi arvestades välja kuulutada

pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Avalduse kohaselt võlgnik töötab ja igakuine töötasu on 1000 eurot. Pangakontol on raha 98

senti, muu vara puudub. Igakuised väljaminekud on 650 eurot. Kohustused on kokku 41 448

eurot 21 senti.

Võlgnikul tekkisid makseraskused seoses töökoha kaotusega, selja operatsiooniga ja

elukalliduse tõusuga ning majanduslike väärarvestustega. Pärast võlausaldajatele kohustuste

täitmist ei piisa sissetulekust enda ülalpidamiseks. Võlausaldajate nõuetega ning isikliku eluga

toime tulla on aidanud pere.

2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 1. aprilli 2025. a määrusega menetlusse, nimetas

avaldaja usaldusisikuks C.Y (usaldusisik), peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise

ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku nõusolekuta ara käsutada.

3. Usaldusisiku arvates tuleb menetlus lõpetada või välja kuulutada võlgniku pankrot ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Vara ja võlgade nimekirja kohaselt võlgnikul vara ei ole, kohustusi on 44 941 eurot 26 senti.

Võlgnikul ei ole viimastel aastatel olnud stabiilset ametlikku sissetulekut, millest piisaks

igapäevaeluga seotud vältimatute kulude katmiseks. Võlgnik teenis 2024. aastal umbes poole

aasta kestel töötasu, millest kinni peetud osa arvel rahuldas kohtutäitur ühe võlausaldaja

nõudest osa. 2024. aastal võlgniku töötasust kinnipeetud tulumaksu luges Maksu- ja Tolliamet

2025. aastal enammakseks ning rahuldas enammakse tagastamise kohustuse arvel täies

ulatuses oma nõude, mis tal tekkis võlgniku eelmise maksejõuetusavalduse menetluse (2-22-

6206) kulude riigi vahenditest kandmise tulemusena. Muudele võlanimekirjas nimetatud

võlausaldajatele tegi võlgnik makseid viimati 2022. aasta kevadel-suvel.

Usaldusisik ei pea võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegusid. Võlgniku

suutmatus täita enesele võetud kohustusi arenes püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2021.

aastal. Samas ei saa välistada, et lisaks ametlikule sissetulekule oli võlgnikul seni tuvastamata

rahalisi võimalusi ning aastatel 2022–2024 kohustuste mittetäitmine oli teadlik valik.

Võlgnik asus tööle 5. mail 2025. Esimene töötasu laekus 13. juunil 2025 tema LHV kontole.

Järgnevate kuude sissetuleku lasi võlgnik kanda muule kontole. Muud konto numbrit ei ole

võlgnik vaatamata usaldusisiku nõudmisele avaldanud. Alates juulist sissetuleku muule

kontole kandmise tulemusena sai võlgnik juulis ära kulutada juuni sissetulekust seaduse

kohaselt kinni peetud summa. Usaldusisiku poolt telefoni teel esitatud küsimusele juulis

töötasu laekumata jäämise põhjuse kohta valetas võlgnik, et ettevõttes oli töö tegemine

takistatud ning juulis töötasu ei makstud. Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringust selgus, et

tööandja maksis võlgnikule juulis netotasuna 1507 eurot 27 senti. Kui võlgnik ei oleks

hakanud sissetulekut varjama, vaid see oleks jätkuvalt laekunud tema arvelduskontole LHV-s,

oleks juunis ja juulis kogunenud maksejõuetusavalduse menetluse kulu katteks ja

võlausaldajate nõuete katteks 1377 eurot 76 senti. Võlgnik ei vasta usaldusisiku

telefonikõnedele ega e-kirjaga saadetud küsimusele tema sissetuleku kohta. LHV Pank AS-le

tehtud järelepärimise tulemusena selgus, et võlgnik avas ilma usaldusisikuga eelnevalt

kooskõlastamata uue konto ja ettevõtluskonto, mille avamise eesmärk on ebaselge. Võlgnik

on rikkunud kohtu seatud käsutuskeeldu.

Sissetulekust seaduse kohaselt mittearestitav osa on olemuslikult ette nähtud inimese

eksistentsiga paratamatult seotud kulu (eluase, toit, riided, transport jms) katmiseks. Võlgniku

arvelduskonto väljavõte ei kajasta selliste kulude katmist. Selle asemel kajastuvad väljavõttel

näiteks maksed võlgniku arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille väljavõtet

võlgnik ei ole usaldusisikule esitanud. Samuti on võlgnik teinud rohkelt ebaselge sisuga

makseid xxxxxxxxxxxxxxx kontole. Välisriigi kontode kasutamise põhjendamiseks on

võlgnik suuliselt väitnud, et tal on vaja maksta võlgu oma välisriigis asuvatele

võlausaldajatele. Samuti on arusaamatu, miks on vaja eelistada välisriigis asuvaid

võlausaldajaid ning samal ajal sissetulekut varjates takistada Eestis asuvate võlausaldajate

tarbeks raha kogumist. Võlgnik soovib ka edaspidi jätkata harjumuspärast, läbipaistmatut

eluviisi ega lepi sellega, tema sissetulekust seaduse kohaselt arestitavat osa kasutatakse

maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks ja selles menetluses tunnustatud võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Võlgnik on ebaaus ja pahatahtlik, et on alus jätta tema suhtes kohustustest

vabastamise menetlus algatamata (FIMS § 45 lg 3 p-d 4 ja 5).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.

5. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FiMS § 18 lg-s 2

sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse,

jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel

juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus otsustab FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada

või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse

algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FiMS § 45 lg 3

p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda,

kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis

õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas

esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FiMS § 18 lg 2 p

4 alusel rahuldamata.

6.1.

FiMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi

võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti

raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise

võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on

valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei

saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele.

6.1.1. Kohus on tuvastanud, et avaldaja on varjanud enda tegelikke sissetulekuid ning on

tahtlikult ja raske hooletuse tõttu rikkunud oma menetluslikke kohustusi

maksejõuetusavalduse menetlemisel, esitades usaldusisikule valeandmeid enda sissetuleku

kohta ning jättes täitmata koostöö ja menetlusest osavõtu kohustuse (FiMS § 45 lg 3 p 5).

6.1.1.1.

Usaldusisiku andmetel asus võlgnik tööle 5. mail 2025. Esimene töötasu 1566

eurot 49 senti laekus 13. juunil 2025 tema LHV kontole (dtl 472). Pärast seda töötasu

laekumisi usaldusisikule ei nähtunud. Usaldusisiku poolt telefoni teel esitatud küsimusele

juulis töötasu laekumata jäämise põhjuse kohta avaldas võlgnik ebaõigeid andmeid enda

sissetuleku kohta, väites, et ettevõttes oli töö tegemine takistatud ning juulis töötasu ei

makstud. Usaldusisiku Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringust selgus, et tööandja maksis

võlgnikule juulis netotasuna 1507 eurot 27 senti (dtl-d 483–484). Alates juulist sissetuleku

muule kontole kandmise tulemusena sai võlgnik juulis ära kulutada juuni sissetulekust

seaduse kohaselt kinni peetud summa. Kui võlgnik ei oleks hakanud sissetulekut varjama,

vaid see oleks jätkuvalt laekunud tema arvelduskontole LHV-s, oleks ainuüksi juunis ja juulis

2025 kogunenud maksejõuetusavalduse menetluse kulu ja võlausaldajate nõuete katteks 1377

eurot 76 senti.

Lisaks nähtub võlgniku kontolt märkimisväärne arv kandeid xxxxxxxxxxxxxxx-le. Kuna

võlgnik ei ilmunud 15. septembri 2025. a istungil (vt määruse põhjenduste p 6.1.1.2), siis ei

olnud kohtul võimalik esitada sellekohaseid selgitusi, kuid kohtul on kahtlus, et kõnealusele

kontole kandeid tehes on võimalik tegeleda hasartmängurlusega. Seega võib võlgnik olla

raisanud oma vara.

Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus pole mõeldud sellisele ebaausale

võlgnikule, kes varjab enda tegelikke sissetulekuid, raiskab vara, vältides nii menetluskulude

kui võlausaldajate nõuete rahuldamist. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena ei saa avaldajal

olla õigustatud ootust lihtsalt kohustustest vabaneda.

6.1.1.2.

Samuti jättis avaldaja maksejõuetusavalduse menetluse ajal raske hooletuse

tõttu täitmata menetlusest osavõtu kohustuse (PankrS § 87 lg 1). Usaldusisiku sõnul ei ole

avaldaja pärast juuli 2025. a töötasu osas päringute tegemist olnud kättesaadav – võlgnik ei

vasta usaldusisiku telefonikõnedele ega e-mailidele ning ei anna selgitusi töötasude

laekumiste kohta ega edasta enda menetluse ajal tehtud kontode väljavõtteid (dtl 461).

Avaldaja ei ilmunud ka 15. septembri 2025. a istungile (avaldaja sai kohtukutse isiklikult

kätte vähemalt 4. septembril 2025). Seejuures ei ole avaldaja kohtule teatanud mõjuvast

põhjusest istungile ilmumata jätmise tõttu. Võlgnik on üksnes avaldanud, et tal on tööl kiire

aeg, kuid see ei ole TsMS § 422 mõttes mõjuv põhjus jätta istungile ilmumata.

Lisaks proovis kohus võlgnikku korduvalt telefoni teel kätte saada, et ta ära kuulata, kuid

võlgnik telefonile ei vastanud ega helistanud tagasi.

Kokkuvõttes kohus leiab, et avaldaja on rikkunud põhjendamatult menetlusest osavõtu ja

usaldusisikuga koostöö tegemise kohustust. Eelkirjeldatud avaldaja käitumisest

maksejõuetusavalduse menetluses puudub kohtul veendumus, et avaldaja täidaks oma

kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks suunatud

võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele. Kohtu arvates on avaldaja eesmärk

lihtsas korras kohustustest vabaneda.

7. Avaldaja soovib maksejõuetusavalduse kohaselt enda pankroti väljakuulutamist koos

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa praegu otsustada pankroti

väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt

(FiMS § 18 lg 2 teine lause). Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest

vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jääb

avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.

8. Kohus kohaldas 1. aprilli 2025. a määrusega avaldaja suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb eelnevast pärast käesoleva määruse jõustumist teatada

peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlust lõpetavas määruses. TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta

avaldaja kanda.

10. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu riigi vahenditest

väljamõistmise korral 693 eurot (käibemaksuta).

10.1.

FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse §

18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus

tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

10.3.

Usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid

teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule

hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga ning esitanud päringuid võlgniku sissetuleku

väljaselgitamiseks). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10,5

tundi. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 10,5

tundi on vajalik ja põhjendatud.

10.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

(OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 % (KMS § 15 lg

1), s.o 145 eurot.

10.5.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 7,5 tundi tuleb hüvitada riigi

vahenditest (693 eurot, s.o 10,5 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub

hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik