3-25-2768/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2768

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

seoses 18.06.2025 aset leidnud

sündmustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.09.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.09.2025. a määruse peale

HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 22.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ja õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt kasutas valvur 18.06.2025 kaebaja suhtes üleliigset jõudu,

kahjustas kaebaja tervist ja põhjustas valu, kui ametnik surus kahe põlvega kaebaja haigele

seljale, kaebajale ei kutsutud koheselt arstiabi, ametnik provotseeris kaebajat, ei lubanud

kaebajat jalutuskäigule ega kaebajal kasutada arvutiruumi, kaebaja paigutati oma

koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda ning kaebaja paigutati kambrisse, kus

vedeles žiletitera põrandal. Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati kaebaja

tervist.

2. Tartu Vangla edastas 04.09.2025 halduskohtule kohtueelse menetluse materjalid.

3. Tartu Halduskohus jättis 08.09.2025. a määrusega mh rahuldamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2). Tartu

Ringkonnakohus tagastas 09.09.2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu

08.09.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale.

4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 15.09.2025. a määrusega. Halduskohus

märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

4.1. HKMS § 104 lg 2 teise lause kohaselt riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise

korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tartu Halduskohtu

08.09.2025. a määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise

taotlus rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 3 kohustati teda kõrvaldama kaebuses, mis

seondub kaebaja inimväärikuse alandamisega, esinevad puudused, s.o tasuma riigilõivu 75

eurot ja esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument kolme päeva jooksul halduskohtu

08.09.2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu 08.09.2025. a

määruse resolutsiooni p 2 jõustus 09.09.2025. Riigilõivu tasumise kolmepäevane tähtaeg

hakkas kulgema 10.09.2025 ning viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 12.09.2025.

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat

dokumenti esitanud ega tähtaja pikendamist taotlenud. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et

kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest

vabastamine on inimväärikuse alandamise eest esitatud kaebuse menetlusse võtmise üheks

eelduseks. Seega ei ole kaebus osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist inimväärikuse

alandamise eest, ilma riigilõivu tasumata menetletav. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

X.X.-i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest,

HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

4.2. Osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest, tuleb kaebus

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kohus jääb 08.09.2025. a määruses toodud seisukoha juurde ning

leiab, et kaebuse asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab,

et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, kui kaebajale ei kutsunud koheselt meedikut. Tartu

Vangla 26.08.2025. a otsusest nr 1-9/2-25/298-6 nähtuvalt soovis kaebaja oma

agressiivsus- ja paanikahoost tingitult koheselt meedikut kella 18.15 paiku, kuid meedik

külastas kaebajat kell 20.11. Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 järgi tagatakse

kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 5 tähenduses on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab

olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma

või püsiva tervisekahjustuse. On tavapärane, et kinnipeetavad soovivad meedikuid

erakorraliselt teatud hetkedel näha, kuid rahustite saamise soov ei pruugi olla selline

probleem, mille pärast valvemeedikud igal juhul ja alati koheselt osakonda tuleksid. Ka ei saa

ei eeldada, et kui kaebaja ähvardab, et meediku kutsumata jätmisel asub kaebaja kambrit

lõhkuma, tuleb vanglal koheselt kustuda tervishoiuteenuse osutaja ja manustada kaebajale

rahustit. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi saamiseks,

tuleb see tingimata koheselt võimaldada. Kohtupraktikas on sedastatud, et kehtivate

õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute

või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile (RKHKo 21.12.2010, 3-3-1-69-10, p 8). Ühtlasi ei

saa õigusvastaseks pidada seda, kui kaebajale ei võimaldatud jalutuskäiku ja arvutiruumi

kasutamist kaebaja soovitud ajal. Kohtueelse menetluse materjalide kohaselt pakuti kaebajale

arvuti kasutamist 18.06.2025 kella 18.35 paiku, kuid kinnipeetav keeldus sellest. Isegi kui

möönda, et arvutiruumi kasutamise pakkumine pärast seda, kui kaebajal tekkis

agressiivsushoog, on ebaõige, oleks tegemist väheintensiivse riivega arvestades seda, et

kaebaja kasutas arvutiruumi väidetavalt viimati 17.06.2025. a õhtul. Tegemist on sedavõrd

lühikese ajavahemikuga, mis ei saa kaebajale olulist õiguste riivet põhjustada. Lisaks

võimaldatakse VangS § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks

tund päevas. Tulenevalt vangla päevakavalistest tegevustest ja valvurkonna erinevatest

ülesannetest, on usutav, et vangla ei saa võimaldada kinni peetavatele isikutele jalutust neile

sobival ajal, vaid jalutust teostatakse vastavalt üksuse kinnitatud graafikule. Samuti ei ole

kohtule usutav, et kaebaja suhtes kasutati ülemääraselt jõudu ning kaebaja teise osakonda

kambrisse paigutamine ja kambris olnud žiletitera võisid põhjustada kaebajale hüvitamisele

kuuluvat kahju. Tartu Vangla 26.08.2025. a otsuse järgi tuvastati ametnike kehakaamera

salvestuselt, et valvur R. Lille asetas enda ühe jala kaebaja turjale, mis oli vajalik selleks, et

kaebaja oleks vähemalt kuni tema ohjeldamiseni ametnike kontrolli all. Salvestuselt ei ole

tuvastatav, et kaebajal oleks valvuri tegevuse tõttu olnud hingamine raskendatud, kuivõrd

kaebaja karjus üheselt kõva häälega, mida hingamisraskuste korral ei oleks kaebaja suutnud

teha, ning käeraudade paigaldamise järgselt tõusis kaebaja ilma raskusteta püsti. VangS § 11

lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Tartu Vangla kodukorra p 3.6

kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava vanglasisese paigutuse.

Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida endale kambrit ega ka osakonda.

Kohtule on usutav, et kaebuses kirjeldatud 18.06.2025 aset leidnud sündmused võisid

kaebajale põhjustada küll teatavat ebamugavust ja käeraudade paigaldamine mingil määral

valu, kuid kohtule ei nähtu, et tegemist oli sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla

tervise kahjustamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud

tõendeid ega veenvaid põhjendusi, millest kohus saaks järeldada, et just 18.06.2025. a

sündmused tekitasid kaebaja vaimsele tervisele kahju ning sel päeval kaebaja suhtes jõu

kasutamine põhjustas kaebajale hingamisraskuseid. Hingamisraskuste korral ei oleks kaebaja

suutnud üheselt kõva häälega karjuda ega käeraudade paigaldamise järgselt ilma raskusteta

püsti tõusta. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada tervise kahjustamisega. Arvestada tuleb

siinkohal ka kaebaja enda osalust selles, miks oli 18.06.2025 aset leidnud toimingute

tegemine vajalik. Kuna kaebusest nähtuvalt võib mõista, et kaebajal esinesid vaimse tervise

probleemid juba enne vaidlusaluseid sündmusi, võivad kaebaja poolt välja toodud hingelised

raskused olla pigem tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla

üldise režiimiga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 15.09.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.09.2025. a määruse peale.

Kaebaja märgib selles, et jääb enda nõude juurde, kuna ametnike poolne vägivald ei ole

õigustatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 15.09.2025. a määruse

peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse

tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on

ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud

hüvitamiskaebuse osaliselt põhjusel, et kaebaja jättis tähtajaks tasumata riigilõivu ja tervise

kahjustamisega seotud osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus piisava põhjalikkusega uurinud ja hinnanud olemasolevaid materjale ka kaebuse

osas, mis puudutas kaebaja tervise väidetavat kahjustamist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu 15.09.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei

korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud

ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes

teistsugusele seisukohale.

(allkirjastatud digitaalselt)