3-25-2913/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2913

Haldusasi

X.X.-i kaebus seoses täitemenetlusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.09.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.09.2025. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 03.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja

kohtutäituri K. Põltsi poole küsimusega, kuidas tühistada (kanda maha) tema võlg nr

194/2014/815, kuna võlg on rohkem kui 10 aastat vana, kuid kohtutäitur ei ole talle vastanud.

2. Tartu Halduskohus tagastas 05.09.2025. a

määrusega

kaebaja

kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused:

1) Kaebuses toodud võla registreerimisnumber on täiteasja (täitetoimiku) number.

Täitedokumendi täitmise menetlus, ka kohtutäituri tegevusest tekkinud vaidluse

lahendamiseks ettenähtud menetluskord on sätestatud täitemenetluse seadustikus (TMS).

Täitemenetluse lõpetamist jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu reguleerib TMS § 48¹. Kui kaebaja

soovib saavutada, et kohtutäitur tema avalduse sisuliselt läbi vaataks, tuleb tal tasuda 15-

eurone tasu kohtutäiturile. Kohtutäitur vaatab võlgniku avalduse läbi 30 päeva jooksul

avalduse saamisest arvates ja teeb läbivaatamisest arvates 7 päeva jooksul otsuse

täitemenetluse lõpetamiseks või teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust

tegemata (TMS § 50¹ lg 3). Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust TMS § 48¹ lg 1 alusel,

teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 223¹ alusel (TMS § 50¹ lg 4). Kohus

vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. TMS § 11 lg 1 p 7 kohaselt on maakohtu

pädevuses muude lahendite tegemine TMS-s ettenähtud juhtudel. TMS § 11 lg-st 2 tulenevalt

alluvad TMS § 11 lg-s 1 nimetatud asjad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas

täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Seega saab kaebaja kaitsta oma õigusi, esitades

TMS-s sätestatud korras kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu, ning kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, saab kaebaja esitada avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub. Seega ei

ole kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.

2) Kui kaebaja tahe oli kaebuse esitamisel suunatud ka sellele, et kohtutäitur vastaks tema

kirjalikele pöördumistele, siis ka sellise kaebuse läbivaatamine ei oleks halduskohtu

pädevuses. Kaebaja pöördus kohtutäituri poole konkreetse täiteasjaga nr 194/2014/815 seoses.

Seega oli kaebaja pöördumiste sisuline mõte, et saada teavet, kuidas lõpetada täiteasi nr

194/2014/815, kuna nõue on aegunud. Võimalik vaidlustatud tegevus puudutab kohtutäituri

tegevust konkreetse täiteasja menetlemisel. Vastavalt kohtupraktikale on konkreetse

täiteasjaga seoses kohtutäiturile esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele vastamata jätmisest

tulenevate vaidluste lahendamine maakohtu pädevuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 08.09.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.09.2025. a määruse

peale. Määruskaebuse kohaselt haldab ja lahendab halduskohus probleeme, mis on

seotud haldusorganiga, kelleks võib olla ka kohtutäitur. Kaebaja palub võimaldada

talle esindaja ja vabastada ta riigilõivust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (I) ja seejärel

kaebaja määruskaebuse osas (II).

I

5. Kaebaja palub anda talle esindaja. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja eeltoodud taotlust

taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5

nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

6. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd,

kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi

anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud

alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

aastate jooksul esitanud hulgaliselt kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja

edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse

halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud

dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et

halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest

tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab

omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku

abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse. Kõike

eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras

esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

II

8. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.09.2025. a määruse

peale, millega tagastati kaebus, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel. Halduskohus

tagastas kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebaja ei vaidle

määruskaebuses vastu halduskohtu hinnangule, et kaebuses toodud võla registreerimisnumber

on täiteasja (täitetoimiku) number ning kaebaja eesmärgiks on, et kohtutäitur ei nõuaks sisse

võlga nr 194/2014/815. Halduskohus selgitas kokkuvõtvalt, et lahendite tegemine TMS-is

ettenähtud juhtudel on maakohtu pädevuses. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et

kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruskaebuses ei ole välja toodud

ühtegi põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks

käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub

kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.09.2025. a määruse peale HKMS § 207 lg 2

alusel tagastamisele.

9. Kaebaja palub määruskaebuses vabastada ta riigilõivust. Ringkonnakohus selgitab,

et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu

haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba

ja kaebajal puudub vajadus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda.

Ringkonnakohus jätab kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)