2-23-9557/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-9557

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

Tarmo Tina

16. september 2025, Jõhvi

Kohtuasi

Coop Finants AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

8960 eurot

Menetlusosalised

Menetluse liik

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja lepinguline

esindaja:

Kirjalik menetlus

Coop Finants AS (RK 12087992

asukoht: Maakri 30, Tallinn, -post:

menetlused@cooppank.ee)

Margit Saar, e-post: xxx

X (IK: XXX, elukoht: xxx, e-post:

xxx

Merike Roosileht, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Xilt OÜ Coop Finants AS kasuks 8000 eurot.

3. Välja mõista Xilt OÜ Coop Finants AS kasuks viivis põhinõudelt (8000 eurot)

alates 05.07.2023 kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud Xi kanda.

5. Välja mõista Xilt OÜ Coop Finants AS kasuks menetluskulud 700 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt 01.04.2022 sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr L404135

laenusummaga 8000 eurot, tagasimakse tähtajaga 10.04.2027. Kostja on nõude aluseks oleva

laenulepingu digitaalselt allkirjastanud 01.04.2022 kell 13:46 ning hageja on krediidi

väljamakse teostanud 01.04.2022 kostja poolt avaldatud arvelduskontole. Krediidi kulukuse

määraks kujunes 16,34% aastas. Hageja andis kostjale 14 päevase tähtaja võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles hageja 29.08.2022 lepingu

erakorraliselt üles. Hageja ei ole tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja esitas pangakontoris hagejale laenutaotluse, milles soovis laenu

8000 eurot. Oma tööandjaks märkis kostja XXX, igakuiseks sissetulekuks 900 eurot ning

igakuiseks finantskohustuseks 0 eurot. Hageja siseeeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus

automatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi otsustusmootor) kasutades.

2. Päringud tehti ka rahvastikuregistrisse, krediidiinfo andmebaasi, taust.ee andmebaasi,

Maksu- ja Tolliameti süsteemi. Riigikohtus otsusest 2-14-21710 p 29.3 selgituste järgi, kui

tarbija on esitanud valeandmeid, võib olla välistatud vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisega seotud kahju hüvitamine (ka Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-20-106661, p

24). Kostja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. VÕS § 4034 lg 8 eesmärk hüvitada

tarbijale krediidist tekkinud negatiivsed tagajärjed, näiteks makseviivitusest tekkinud viivise

tasumise kohustus, leppetrahvi nõuded ning sissenõudmisel tekkivad sissenõudmiskulud.

Kostja ei ole kordagi sisustanud, milles temale tekkinud kahju seisneb ega tõendanud kahju

tekkimist. Kostja ei ole tasunud lepingutasu, ega teostanud ühtegi makset. Hageja palub

kostjalt välja mõista võlgnevuse 8000 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1

nimetatud määras alates 05.07.2023.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on andnud laenu täiesti vastutustundetult ja on enne krediidi

andmist 01.04.2022 jätnud hindamata tarbijast krediididsaaja krediidivõimelisuse ja pole

järginud VÕS § 403⁴ sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidi saamise ajal

oli kostja ainukeseks sissetulekuks tema töötasu kuni 800.- eurot kuus ja samas oli tema nimel

võetud laenukohustusi teistest krediidiasutustest, mille osamakseid tuli tasuda igakuiselt

kokku summas 526.29 eurot. Nimetatud osamaksetele lisandus hageja osamakse 192.10 eurot.

Peale osamaksete tasumist jääb üle vaid 81.61 eurot. Lisaks laenu osamaksetele tuleb tasuda

veel eluasemega seotud kulusid. Hageja vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumise

tulemusel on laenusaajal tekkinud kahju. Laenusaaja on õigustatud VÕS § 197 lg 1 alusel

tasaarvestama oma kahju hüvitamise nõude kostja krediiditagastamise nõudega kattuvas

ulatuses. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt 8000 eurot tasumist ja viiviseid, siis on

kostjal tekkinud kahju vähemalt 8000 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja talle tekkinud

kahju tasaarvestada krediidiandja nõudega kattuvas ulatuses. Sellega on hageja nõue

laenusaaja, käesoleval juhul kostja vastu lõppenud. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna

Ringkonnakohus ts nr 2-19-5865 p. 22.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul

lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja

materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Poolte

vaheline leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Pooled selle üle ka ei vaidle.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja lepingu sõlmis ja raha 8000 eurot sai ning hageja on

lepingu üles öelnud. Kostja vastuväiteks on see, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostja ei olnud laenu võtmise ajal võimeline laenumakseid tasuma.

Hageja vaidleb selle vastu, leides, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5. Kohus kontrollib, kas laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku

laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Hageja esitatud selgitustest ja tõendite järgi, on

laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei tuginenud laenu

väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes,

vaid kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest ning maksehäireregistrist. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

6. Kohus leiab, et piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (TlnRnK 8.11.2021 otsus asjas 2-

20-106661 p 55 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul pangakonto väljavõtete

küsimine tõendatud ei ole. Kohtu hinnangul ei tõenda väidetavalt avalike andmebaaside ning

maksehäireregistri kontrollimine vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist. Asjaolu,

et hageja sise eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus automatiseeritud otsustusalgoritmi

kasutades, olukorda ei muuda. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et hageja ei ole

piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.

7. Hageja ei ole tõendanud, et ta järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida

kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on

tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Konto

väljavõtte küsimise ja muude päringute tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele

koguda andmeid ja esitatud andmeid kontrollida. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale,

et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4044 lg-s

6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 alusel ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid

üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Seega oli kostja kohustuseks maksta

hagejale tagasi lepingu järgi saadud laen 8000 eurot.

8. Kostja väitel on talle hageja vastutustundliku laenamise põhimõte rikkumisega tekitatud

kahju. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole välja toonud milles väidetav kahju

seisneb, ega kahju tõendanud. Pelgalt paljasõnaline väide, et poolele on kahju tekkinud, seda

ei näita ja kahjuhüvitise nõuet sellest ei teki. Kostja ei ole selgitanud, milles väidetav kahju

8000 eurot seisneb ja millest koosneb. Asjakohane on ka hageja viide kohtupraktikale, mille

kohaselt, kui tarbija on esitanud valeandmeid, võib olla VÕS § 101 lg 3 alusel välistatud

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seotud kahju hüvitamine (Riigikohtus

otsus 2-14-21710 p 29.3, Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-20-106661 p 24). Sobimatu on

kostja viide Riigikohtu 27.11.2002 otsusele 3-2-1-137-12 p. 25, kuna sealt ei leia kinnitust

kostja väitele, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti

vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Viidatud lahendis puudub p 25 ning lahend

käsitleb vaidlust pankrotimenetluse lõpetamise ja juriidilise isiku registrist kustutamise üle.

9. Õige Riigikohtu lahendi nr on 3-2-1-136-12 p 25, kus on muuhulgas öeldud, et kooskõlas

kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete

tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et kostja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 2-19-5865 ei ole

käesoleval juhul asjakohane. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas 2-19-5865 (sundtäitmise

lubamatuks tunnistamine) tagas käendaja (kolmanda isiku) kinnistu laenusaaja kohustuse

täitmist, mille tõttu tekkis kolmandale isikule kahju. Kahjuks oli võlgnevus, intress, viivis,

haldustasu ja kohtutäituri tasu. Käesolevas asjas sellist olukorda ei ole ja hageja pole mingilgi

viisil välja toonud millised negatiivsed tagajärjed on talle tekkinud hageja rikkumise tõttu.

10. Kostja tasaarvelduse osas märgib kohus, et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada

nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised

vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt. nõue ei kehti või

on lõppenud). Hageja on vaielnud vastu kostja tasaarvestusele, leides, et tegemist ei ole kahju

hüvitamise nõudega tema vastu. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal ei ole tasaarvestatavat

nõuet hageja vastu ja tasaarvestus ei ole võimalik. Hageja väited kahju osas on paljasõnalised

ja sisutud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis põhinõude summalt (8000 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Kuna kohus hagi rahuldab, on ka viivise nõue põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab

kohus viivise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt (8000 eurot) alates 05.07.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

IV MENETLUSKULUD

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv 700 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/