2-25-118527/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-118527

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Y.P vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing EUROPARK ESTONIA,

registrikood 10811490; lepinguline esindaja Marge

Juur

Kostja Y.P, isikukood XXX

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja poolt 12.09.2025 allkirjastatud ja kohtule esitatud kompromiss

järgnevas:

1.1. Y.P tunnistab tingimusteta võlgnevust Osaühingu EUROPARK ESTONIA ees

kompromissisummas 262,50 eurot, mille kohase tasumise järel loetakse kõik Y.P kohustused,

mis tulenevalt leppetrahvist XXX, täidetuks. Kompromissisummas sisalduvad riigilõiv 82,50

eurot ja õigusabikulud 160,00 eurot.

1.2. Pooled on leppinud kokku käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse tasumises

selliselt, et Y.P tasub võlgnevuse 6 osamaksena EFTA Legal OÜ arveldusarvele XXX

(Swedbank) selgitusega ”Kompromiss tsiviilasjas 2-25-118527” järgmiselt:

43,75 eurot

hiljemalt 20.10.2025

43,75 eurot

hiljemalt 20.11.2025

43,75 eurot

hiljemalt 20.12.2025

43,75 eurot

hiljemalt 20.01.2026

43,75 eurot

hiljemalt 20.02.2026

43,75 eurot

hiljemalt 20.03.2026

Tsiviilasi nr 2-25-118527

1.3. Kui Y.P ei tasu võlgnevusest kasvõi ühte osamakset kohaselt ja on makse täieliku või osalise

tasumisega viivitanud vähemalt 7 (seitse) päeva, on Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus

pöörduda kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

1.4. Kui käesoleva kohtumäärusega kinnitatavat kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud

tingimustele, ei oma pooled teineteise vastu mingeid nõudmisi.

2. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-118527.

3. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale OÜ EUROPARK ESTONIA ½ tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot

hageja taotlusel EFTA Legal OÜ arvelduskontole XXX (LHV Pank), selgitusega „Tsiviilasjas

nr 2-25-118527 riigilõivu osaline tagastamine“.

5. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust

1. Asjaolud

Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 24.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 75,00 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis

on kätte toimetatud 31.07.2025 aadressil XXX. Võlgnik Y.P saatis 31.07.2025 eelpool nimetatud e-

posti aadressilt kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide nõudele.

Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Võlgniku

vastuväitest tulenevalt andis maksekäsuosakond nõude 22.08.2025 üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu

kiirmenetluse avaldus loetakse puudustega hagiavalduseks. 09.09.2025 esitas hageja hagiavalduse ja

tasus täiendava riigilõivu. 12.09.2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi.

2. Kohtu seisukoht

Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja

menetluse asjas lõpetada.

2.1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või

avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled esitasid kohtule 12.09.2025

allkirjastatud kompromissi.

2.2 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud

kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus

resolutsiooniga ei kinnita.

Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus seadusega ning kompromissi võib kinnitada.

2.3 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada

kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei

esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas

tuleb lõpetada.

Tsiviilasi nr 2-25-118527

2.4 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud

kompromissilepingus on pooled TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad kompromissi

kinnitava kohtumääruse edasikaebeõigusest.

2.5 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2.6 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui

nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kompromissis kokku

leppinud. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja palub kohtul tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1

ja lg 4 alusel hagejale ½ hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot hageja taotletud

arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik