2-25-12055/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 16. september 2025

Tsiviilasja number

2-25-12055

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi A. K. ja R. K. vastu

täitemenetluses ühisvara jagamise lepingu

tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine (hagist loobumine)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Revensen OÜ (registrikood 1625699),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post

irinavas@vestp.ee)

Kostja A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX, XXX)

Kostja R. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Revensen OÜ 15.09.2025 hagist loobumise taotlus.

2. Võtta vastu hagist loobumine ning lõpetada tsiviilasja nr 2-25-12055 menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Rahuldada Revensen OÜ 15.09.2025 riigilõivu tagastamise taotlus. Kanda

Revensen OÜ arvelduskontole nr EE437700771008684964 420 eurot selgitusega

„Revensen OÜ hagi A. K. ja R. K. vastu, riigilõivu tagastamine tsiviilasi nr 2-25-

12055”.

5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 kohaselt esitada

kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Revensen OÜ (hageja) esitas 25.07.2025 hagi A. K. (kostja I) ja R. K. (kostja II) vastu,

milles palus sissenõudjana täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada kostjate

vahel 23.05.2023 sõlmitud ühisvara jagamise leping (notari tehing nr 1134 „Ühisvara

jagamise kokkulepe (omandi üleandmiseta), millega läks kostja I ühisomandist välja

korteriomand XXX (registriosa XXX) ning sõidukid BMW XXX XXX (XXX), BMW XXX

(XXX) ja BMW XXX (XXX)) (ühisvara jagamise leping) ning jagada kostjate ühisvara

selliselt, et esemed pannakse avalikule enampakkumisele, saadud rahast täidetakse kostjate

solidaarkohustus Coop Pank vastu ning ülejäänud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 190 ja § 14 lg 2 kohaselt.

Hagiavalduse kohaselt on hageja täitemenetluses sissenõudja. Täitedokument on poolte vahel

sõlmitud kompromiss ühisvara jagamise kohta, mis kinnitati Tartu Maakohus 18.09.2023

määrusega tsiviilasjas nr XXX(kompromiss). Kompromissi järgi kohustusid kostjad tasuma

hagejale 3400 eurot ja viivised 200 euro suuruste osamaksetega. Kostja I tasus osamakse

09.10.2023 ja 08.11.202, kuid pärast seda ei ole tehtud ühtegi osamakset. Kohtutäitur algatas

täitedokumendi täitmiseks 20.12.2023 täitemenetluse täiteasjas nr 084/2023/8519

(täitemenetlus). Ka täitemenetluses ei ole aga õnnestunud kostjalt I võlga sisse nõuda.

Täitemenetluse käigus sõlmisid kostjad vaidlusaluse ühisvara jagamise lepingu, millega

kostjale I ei jäänud sisuliselt midagi. Sellega kahjustati täitemenetluse sissenõudja huve.

Täitemenetlus kostja I lahusvara arvel on ebaõnnestunud ning kostjal I ei ole alles jäänud

muid võimalusi, kui paluda tunnistada ühisvara jagamise leping tagasivõitmise korras

kehtetuks ja täita kostjate kohustused hageja vastu ühisvara jagamise käigus.

Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja

kasuks välja menetluskulud 1320 eurot, millest riigilõiv on 840 eurot ja õigusabikulud 480

eurot. Hageja palus ühtlasi mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja ka

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni.

2. Tartu Maakohus 15.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjatele tähtaja 21

päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostjad edastasid kohtule 07.09.2025 dokumendi,

mille nemad (mitte aga hageja) olid digiallkirjastanud ja mida nad nimetasid kompromissiks.

Kostjad selgitasid, et nad võtsid 01.09.2025 ühendust hagejaga ja leppisid kokku järgnevas:



Hageja võtab ühendust kohtutäituri bürooga, seoses topelt täitemenetlustega. Hageja

esindaja lubas, et saadab kirja esialgse täitemenetluse nr 084/2023/1485 lõpetamiseks,

lisades e-maili koopiareale kostja II. Kostja II märkis, et Oksana Kutšmei on tema

pangakonto topelt arestinud kohtutäitur esialgne täitemenetlus oli 084/2023/1485, mis

muutus kehtetuks seoses kompromissi sõlmimisega kuna summat vähendati ning uue

summaga sõlmitud kompromiss, mida täidetakse 084/2023/8519.



Kostja II kinnitas, et kohustub tasuma hagejale hiljemalt 03.10.2025 võlgnevuse 3600

eurot, mis hõlmab põhivõlga 3058 eurot 36 senti ning menetluskulusid 541 eurot 64

senti. Pooled märkisid, et hageja saab pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust tagasi.

Hageja oli antud lahenduse ja summaga nõus.

Kostjad märkisid lisainfona, et kostja I ostis kostjalt II osa korteriomandist välja 2022. aastal

pangaülekandega. Konto väljavõte sai edastatud notar P. U., kes tutvus tehingu õigsusega.

Korteriomandi väljasostuks vajaliku summa laenas kostja I AS Bigbankilt. Tehingu

sooritasime alles 2023. aasta maikuus, sest riigilõiv oli nii suur, meil ei olnud enne võimalust

1000 euro suurust riigilõivu tasuda. Kostja II kinnitab, et tegu ei olnud pahatahtliku

eesmärgiga, kuna kostjal II ei olnud selliseid võlgu 2022. aasta juulis. Kostja I tasus kostjale

II korteriomandi eest raha perekondlikel põhjustel, suhteprobleemide tõttu. Kostja I tasub seni

laenumakseid AS Bigbankile. Kostjad märkisid, et on seisukohal, et nad oleksid saanud ja

saavad lahendada antud olukorra kohtumenetluseta. Seda oleksime me vältinud, kui hageja

oleks enne kohtusse pöördumist kostjaid hoiatanud, et plaanib hagiga kohtusse pöörduda.

Hageja ei teavitanud kostjaid, kostjad said kohtumenetlusest teada alles siis, kui e-toimikust

saabus selle kohta teade. Kostjad märkisid, et on kokkuvõttes saavutanud kompromissi ning

kostjad on tänulikud hagejale. Kohtuistungit ei vaja.

3. Tartu Maakohus andis 08.09.2025 hagejale tähtaja 7 päeva, et esitada kohtule eeltoodu

kohta seisukoht. Kohus selgitas, et kostjad saatsid kohtule 08.092025 omapoolse

kompromissi, millega väidetavalt oli nõus ka hageja. Kohus palus esitada seisukoht või

kompromiss kompromissilepingule vastaval kujul, mille oleks lisaks kostjatele allkirjastanud

ka hageja.

4. Hageja esitas 15.09.2025 kohtule taotluse, milles avaldas soovi hagist loobuda. Hageja

esitas ühtlasi TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt taotluse, milles palus talle tagastada pool

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. Hageja palus riigilõiv tagastada

Revensen OÜ arvelduskontole nr EE437700771008684964 selgitusega „Revensen OÜ hagi

A. K. ja R. K. vastu”. Muud menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.

5. Kohus andis kostjatele 16.09.2025 tähtaja seitse päeva, et esitada soovi korral seisukoht

hageja hagist loobumise taotluse kohta. Kostjad andsid 16.,09.2025 kohtule esitatud

seisukohas teada, et kostjatel ei ole hagejale nõudeid. Oleme nõus hagi lõpetamisega.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus märgib, et hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt

menetluse kohtuotsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

7. Kohus võtab hagist loobumise TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagejate loobumine hagist tuleb vastu

võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-12055 lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel TsMS § 432 kohaselt

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. Kohus jätab TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. Kohus

selgitab, et TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Juhul, kui hageja loobub hagist,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjate selgitustest nähtuvalt

loobus hageja hagist, sest pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Kohus leiab, et

poolte kohtuvälist kokkulepet arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi

kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurust kohus seda arvestades kindlaks ei määra.

9. Hageja on ühtlasi esitanud taotluse, milles on palunud, et talle tagastataks hagist loobumise

tõttu TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on

taotluses ekslikult märkinud, et pool riigilõivust on 210 eurot. Kohtute Infosüsteemi andmetel

tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Kohus saab hageja taotlusest aru selliselt, et

hageja taotluse sisu on olnud tagastada siiski pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust,

seega tegelikult 420 eurot, vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2. Kohus jätab õigusnormile tehtud

viidet arvestades hageja arvutusvea tähelepanuta.

Kohus leiab, et hagejal on õigus taotleda, et talle tagastataks hagist loobumise tõttu pool

riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt, seega tuleb hageja taotlus rahuldada. Hageja on

tasunud riigilõivu 840 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada 420 eurot. Kohus

tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Hageja on palunud riigilõivu tagastada Revensen OÜ

arvelduskontole nr EE437700771008684964 selgitusega „Revensen OÜ hagi A. K. ja R. K.

vastu”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin