2-24-119141/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-119141

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi V. T. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1691.35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Bondora AS (RK 11483929), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post XXX)

Kostja: V. T. (IK XXX, rahvastikuregistris kehtiva elukoha

andmed puuduvad, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagi V. T. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista V. T.-lt Bondora AS-i kasuks poolte vahel 12.02.2024 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev:

2.1.

põhivõlgnevus 956 eurot;

2.2.

intress 83.81 eurot;

2.3.

lepingu haldustasu 10.10 eurot;

2.4.

sissenõudmiskulu 10 eurot;

2.5.

lisateenused 114.95 eurot;

2.6.

viivis 425.15 eurot perioodi 22.05.2024 – 16.09.2025 (k.a)

eest;

2.7.

lisanduv viivis põhinõude 956 eurot tasumata osalt

lepingust tulenevas määras 33,65% aastas alates 17.09.2025

kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 180 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

5. Välja mõista V. T.-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 485 eurot ja viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (otsuse tegemise ajal

kehtiv aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 22.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult V. T. (kostja) 1175.97 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

Hageja esitas 30.12.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

põhivõlgnevuse 956 eurot, intressi 83.81 eurot, lepingu haldustasu 10.10 eurot,

sissenõudmiskulude 10 eurot, lisateenuste 114.95 eurot, viivise 194.80 eurot ja lisanduva

viivise alates 31.12.2024 viivisemääras 33,65% aastas tagastamata krediidisummalt kuni

täitmiseni nõudes. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on riigilõiv 315 eurot,

õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kostja kanda.

Hagiavalduse järgi tuleneb hageja nõue poolte vahel 12.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr

XXX, mille alusel kostja sai laenu 956 eurot (s.h lepingutasu 56 eurot) intressimääraga

33,65% aastas, krediidi kulukuse määr 51,68% aastas, lepingu haldustasu 4% laenusummalt

aastas. Samuti sõlmisid pooled kokkuleppe hageja pakutavate lisateenuste B Secure, B

Secure+ (tasu 24.99 eurot kuus) ja ametlik maksehäireregistri teatis (tasu 14.99 eurot)

saamiseks.

Kostjale on tehtud väljamakse summas 900 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

regulaarsete maksetega. Kostja ei ole laenulepingu täitmiseks teinud ühtegi makset ning jättis

tasumata 19.02.2024, 18.03.2024, 18.04.2024 ja 19.05.2024 osamaksed. Hageja andis

19.04.2024 kostjale saadetud teatises kostjale täiendava tähtaja 30 päeva võlgnetavate

summade tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei kõrvaldanud, ütles hageja lepingu 21.05.2024

ülesütlemisavaldusega üles.

Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et hindas enne

laenulepingu sõlmimist kostja maksevõimet laenutaotluses (sissetulek 1800 eurot, kohustused

600 eurot, elamiskulud 540 eurot, maksehäireregistritest nähtuvate (taotluse esitamise ajal oli

avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui 2 aastat enne laenutaotluse

esitamist) ja pangakonto väljavõtte (sissetulek 1784.46 eurot, kohustused 1060.90 eurot,

hageja arvestas elamiskuludeks 540 eurot) andmete põhjal. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha

muudeks kulutusteks 147.25 eurot.

Pärast lepingu ülesütlemist võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu 956 eurot, intressi 83.81

eurot, haldustasu 10.10 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, osutatud lisateenuste eest 114.95

eurot (selgitavas osas 114.95 eurot, haginõudes ekslikult märgitud kogusummana 14.95 eurot),

viivise 194.80 eurot perioodi 22.05.2024 - 30.12.2024 eest ja lisanduva viivise 33,65%

tagastamata krediidisummalt aastas (üldtingimuste p 9.1. kohaselt on viivisemäär võrdne

poolte vahel kokkulepitud intressimääraga).

2. Hagimaterjalid toimetati kostjale 14.05.2025 määruse alusel kätte 30.05.2025 avalikult

2(5)

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt,

s.o hiljemalt 13.06.2025, ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda

ärakuulamist.

KOHTU SEISUKOHT

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 1691.35 eurot, s.h põhivõlgnevus 956 eurot, ja kohus

menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel

võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui

kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga 12.02.2024 laenulepingut (dtl 27-57) sõlmides Bondora AS

tegutses krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg

5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Hagiavalduses esitatu põhjal on seejuures tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS §

52 tähenduses.

Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse

põhikohustuse ja andis kostjal laenu kokkulepitud summas (s.o 956 eurot, mis sisaldab

lepingutasu, reaalne väljamakse summas 900 eurot) (dtl 58).

Kostjal oli kohustus tagastada laen 60 igakuise osamaksega vastavalt kokkulepitud

maksegraafikule (dtl 48-50) alates 19.02.2024 kuni 18.01.2029. Kohtule esitatu põhjal ei ole

kostja teinud hagejale laenulepingu alusel ühtegi tagasimakset.

5. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

6. Kohus tuvastas, et laenulepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 51,68% aastas jääb

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse. Viimane avaldatud kuue kuu

keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2024 17,36% aastas, kolmekordne määr

seega 52,08% aastas.

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

3(5)

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohus asub seisukohale, et hageja on laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kontrollides kostja esitatud andmeid piisavalt pika perioodi

(16.03.2023-12.02.2024) kohta tehtud kontoväljavõtte (koond dtl 100-139) põhjal.

Kontoväljavõtte andmetest nähtuva põhjal oli kostjal sel perioodil sissetulekuks töötasu

vahemikus 1094.46-2685.20 eurot (keskmiselt umbes 1788 eurot) ja kostjal oli

finantskohustusi (kahe laenu tagasimaksed kokku umbes 570 eurot, kindlustusmaksed

viimastel kuudel 15-23 eurot). Kohus nõustub hageja esitatud arvestusega, et kostja oli tema

sissetulekuid, kohustusi ja muude kindlakstehtud kulude suurust arvestades maksevõimeline ja

seega suuteline oma vabade vahendite arvel täitma hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat uut

laenukohustust igakuise osamaksega 36.29-36.30 eurot kuus.

8. Hagiavalduse põhjal ei ole kostja lepingu kehtivuse ajal tasunud ühtegi

maksegraafikujärgset osamakset, jäädes võlgnevusse alates esimesest, s.o 19.02.2024

osamaksest ja vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (dtl 64-66). Kostja ei ole võlgnevust

tasunud ka pärast hageja poolt kostjale 19.04.2024 võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 30

päeva andmist (dtl 59).

Kohus leiab, et hageja on poolte vahel sõlmitud lepingu seega 21.05.2024 kehtivalt üles

öelnud ja hageja nõue on tervikuna muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab seega kostjalt

hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 956 eurot ja haldustasu 10.10

eurot.

9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras 33,65% aastas vastavalt

laenulepingu üldtingimuste p-s 9.1. kokkulepitule alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o 22.05.2024. Kohus nõustub hageja esitatud viivisearvestusega ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

425.15 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit) ja lisanduva viivise.

10. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel, s.o lepingu kehtivusajal võla

sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulusid 10 eurot kahe tasulise kirja saatmise eest

26.03.2024 ja 06.04.2024 (esitatud arve põhjal õige kuupäev 25.02.2024; dtl 67-68). Kohus

peab hageja sissenõudmiskulusid 10 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja kasuks

välja.

11. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja B Secure ja B Secure+ teenuste (dtl 70-

76, kostja kinnitanud 12.02.2024) ja maksehäirete registri teate eest (06.04.2024, dtl 77) eest

kokku 114.95 eurot (vastavalt 24.99 x 4 kuu eest + 14.99 eurot). Kostja ei ole nimetatud

teenuste osutamist vaidlustanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja 114.95 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja jätab seega menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

4(5)

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 315 eurot,

õigusabikulu 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette,

siis on hageja menetluskulu 315 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti on kohtu

hinnangul põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 180

eurot. Kohus nõustub, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning

hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral

ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu

sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed.

Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud,

eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises

valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine

ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures

advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades

on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas

tsiviilasjas 150 eurot ning menetluskulud kokku 485 eurot (150 + 20 + 315). Nimetatud

summa koos lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

5(5)