2-25-109674/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-25-109674 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi D.S-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 70 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. augusti 2025 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.S-i apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja): D.S (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast D.S-i apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 12. augusti 2025 otsuse peale. 2. Lugeda apellatsioonkaebus D.S-ile tagastatuks. 3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud D.S-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 1

ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses oli Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) hagi D.S-i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot. 2. Tartu Maakohus rahuldas 12. augusti 2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot, millest põhivõlg on 55 eurot ja 15 eurot on sissenõudekulu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hageja menetluskulude suuruseks 930 eurot. Maakohus ei andnud luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. 3. Kostja esitas 14. augustil 2025 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendusena on märgitud, et maakohtu otsuses on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt on rikutud menetlusõiguse normi ning samuti on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel. 5. Tsiviilasja hind maakohtus oli 70 eurot. TsMS § 405 kohaselt võib kohus varalise nõudega hagi, mille hagihind põhinõudelt ei ületa 3500 eurot, menetleda lihtsustatud korras. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses, et ei anna TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud luba otsuse edasikaebamiseks. 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks. 7. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusosalisel õigus vaidlustada menetluskulude rahalist suurust TsMS §-s 178 sätestatud tingimustel ka juhul, kui menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks lihtmenetluses tehtud kohtuotsuses. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p-d 13–15). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et ta vaidlustab temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik ka hinnata, kas ta peaks TsMS § 178 lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas. 8. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 2

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Hagejat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 10. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on avaldajal õigus nõuda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldus esitada kohtule, kelle menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4), seega praegusel juhul ringkonnakohtule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)

3