3-25-2695/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2695

Haldusasi

B.Q.B kaebus tühistada Rahapesu Andmebüroo

XX.XX.XXXX ettekirjutus nr XXX

Menetlusosalised

Kaebaja – B.Q.B, esindajad v.adv Rauno Ligi ja adv

Norman Ilumets

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Sirle

Kalma

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo määruskaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Tallinna Halduskohtu

29.08.2025 määruse peale.

2. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.08.2025 määrus ning saata asi tagasi Tallinna

Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse uueks lahendamiseks.

4. Peatada Rahapesu Andmebüroo XX.XX.XXXX ettekirjutuse nr XXX kehtivus osas,

millega kohustatakse B.Q.B väljastama ettekirjutuses nimetatud isikute kontode

väljavõtted (ettekirjutuse p 3), kuni 26.09.2025.

5. Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi ja vaidlustatud

haldusakti rekvisiidid tähemärgiga.

6. Eemaldada toimikust määruskaebuse versioon, mille punktis 3.41 sisaldub teave,

millele vastustaja taotleb juurdepääsupiirangut ((kohtute infosüsteemi dokument nr 7s).

Selgitus

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7).

3-25-2695

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on B.Q.B kaebus tühistada Rahapesu Andmebüroo

(RAB) XX.XX.XXXX ettekirjutus nr XXX. Ettekirjutusega kohustati kaebajat muu hulgas

väljastama ettekirjutuses toodud isikute kontode väljavõtted Exceli vormingus alates

01.01.2022 kuni vastuse koostamise hetkeni või konto sulgemiseni.

2. B.Q.B esitas 28.08.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kuni siinses

haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni peatada RAB-i XX.XX.XXXX ettekirjutuse nr XXX

kehtivus osas, millega kohustatakse kaebajat väljastama ettekirjutuses nimetatud isikute

kontode väljavõtted Exceli vormingus alates 01.01.2022 kuni vastuse koostamise hetkeni või

konto sulgemiseni (ettekirjutuse p 3).

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.08.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Olukorras, kus ettekirjutuse täitmise tähtpäev oli

26.08.2025, tuleks kaebajal kas ettekirjutus täita, millisel juhul muutuks tühistamiskaebus

sisutuks, või jätta ettekirjutus täitmata ning riskida sellega, et RAB rakendab kaebaja suhtes

sunnimeetmeid, sh sunniraha.

Juhul kui kaebaja täidab ettekirjutuse ja esitab RAB-ile ettekirjutusega nõutud pangakontode

väljavõtted, on kaebaja õiguste edasine kaitse sisuliselt võimatu, kuivõrd pärast

ettekirjutusega küsitud andmete edastamist RAB-ile ei ole võimalik nimetatud toimingut

enam tagasi pöörata. Kaebaja ei peaks kaaluma ettekirjutuse täitmata jätmist, riskides samas

RAB-i poolt ulatuslikes summades sunniraha rakendamisega. Samas ei peaks kaebaja ka

riskima ettekirjutuse täitmisel potentsiaalse pangasaladuse rikkumisega ning sellest tulenevate

võimalike tagajärgedega (nii tsiviilõiguslikud nõuded kui ka karistusõiguslikud tagajärjed).

Võtmata praegusel hetkel lõplikku seisukohta kaebuse põhjendatuse kohta, leiab kohus siiski,

et kaebaja on veenvalt põhjendanud kaebuse perspektiivikust. Olukorras, kus kaebusel on

märkimisväärsed eduväljavaated, on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja põhjendatud.

Kaebaja on asjakohaselt osutanud asjaolule, et rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse

korral on nii RAB-il kui ka teistel uurimisasutustel võimalik võtta meetmeid, millega kahtlusi

kontrollida ja uurimist toimetada. Asjaoludest ei nähtu sellist ülekaalukat ja olulist avalikku

huvi ettekirjutuse täitmise vastu, mis tingiks vajaduse ettekirjutuse viivitamatuks täitmiseks

olukorras, kus kaalukausi teisel poolel on pangasaladuse äärmiselt intensiivne riive, millel ei

pruugi olla õiguslikku alust.

4. Rahapesu Andmebüroo palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.08.2025

määrus ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Samuti

palub ta piirata kaebaja ja tema esindajate juurdepääs määruskaebuse punktile 3.41.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 29.08.2025 määrus tuleb tühistada ning esialgse

õiguskaitse taotlus tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale kohtule (HKMS § 210 lg 3

teine lause).

6. HKMS § 252 lg 1 sätestab, et kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud

määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab

vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste

2(4)

3-25-2695

arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata.

7. Halduskohus lahendas kaebaja 28.08.2025 esialgse õiguskaitse taotluse järgmisel päeval

ilma RAB-ilt taotluse kohta seisukohta küsimata. Samas oli RAB-i vaidlusalune ettekirjutus,

mis on tehtud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) alusel, eeldatavasti

seotud olulise avaliku huviga ja halduskohus otsustas kohaldada esialgset õiguskaitset mitte

ajutiselt, vaid kuni kohtumenetluse lõpuni. Kuna RAB ei olnud avaldanud ettekirjutuse

adressaadile kõiki ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, oli halduskohtul võimalik

saada teavet HKMS § 249 lg 3 järgi kaalul oleva avaliku huvi ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavate tagajärgede kohta olulises osas või ainuüksi RAB-ilt. Seda kinnitab asjaolu, et

halduskohus ei tuvastanud määruse p-s 9 asjaoludest (s.o toimiku materjalidest) ülekaaluka

avaliku huvi riivet. Samuti tähtsustas halduskohus põhjendamatult üldsõnalist ning konkreetse

juhtumi asjaoludega seondamata viidet sellele, et riigil on võimalik avaliku huvi tagamiseks

võtta muid meetmeid. Sellises olukorras tulnuks kohtul hoiduda esialgse õiguskaitse küsimuse

lõplikust otsustamisest pelgalt vaidluse ühe osapoole esitatu alusel. Selleks et otsustada

esialgse õiguskaitse küsimus lõplikult ja kohaldada esialgset õiguskaitset kuni

kohtumenetluse lõpuni, oleks halduskohus pidanud vastaspoole ära kuulama ning viimase

esitatavaid argumente ja tõendeid sisuliselt hindama. Seejuures, kaitsmaks kaebajat

pöördumatute tagajärgede eest ja tagamaks poolte põrkuvate huvide võimalikult

tasakaalustatud käsitlemist, oleks halduskohus saanud eeldatavat avalikku huvi

ebaproportsionaalselt kahjustamata kohaldada esialgset õiguskaitset lühikeseks ajaks, s.o kuni

kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse lõplikult. Vajadusel saab selleks kasutada mh

HKMS § 252 lg-s 4 toodud menetluskorda.

8. Esialgse õiguskaitse küsimuse otsustamisel on reeglina kesksel kohal põrkuvate huvide

kaalumine, mis eeldab esialgse õiguskaitse kohaldamise ja kohaldamata jätmise tagajärgede

hindamist. RahaPTS alusel tehtavate ettekirjutuste korral tuleb halduskohtul sageli otsustada

ka konfidentsiaalsetele andmetele juurdepääsu piiramise küsimus. HKMS võimaldab esitada

neis küsimustes määruskaebuse ainult ühes kohtuastmes. Seetõttu on oluline, et vastandlike

huvide sisuline kaalumine toimuks juba esimese astme kohtu menetluses. Seda iseäranis

juhtumil, kus kaebaja eest tuleb varjata avaliku huvi kaalutlusega seotud asjaolusid, s.o kus

kohtu sisulised kaalutlused võivad jääda kohtusse pöördunud isiku eest varjatuks ja tal tuleb

usaldada tema eest varjatuks jäävate tõendite hindamist ja järelduste tegemist kohtute poolt.

Praegusel juhul on esimese astme kohtu määrus tehtud väga kiireloomuliselt ja piiratud info

tingimustes ning asjaolude tegelik tuvastamine ja mõlema poole esile toodud huvide sisuline

kaalumine algaks olulises osas alles teise astme kohtus, kelle määruse peale ei saa aga edasi

kaevata. Sellist olukorda tuleb vältida. Praegusel juhul peab RAB-i toodud põhjendusi esmalt

sisuliselt hindama ning osalise juurdepääsupiirangu kehtestamise üle otsustama esimese astme

kohus. Juhul kui halduskohus peaks tuvastama, et ettekirjutuse kehtivuse peatamise vastu

rääkiv kaalukas avalik huvi siiski eksisteerib, tuleb huvide kaalumise raames võtta ka

praegusest üksikasjalikum seisukoht kaebuse perspektiivikuse kohta, sealjuures analüüsides

poolte kesksemaid väiteid ettekirjutuse tegemise seadusliku aluse olemasolu kohta.

9. Ülaltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistades Tallinna

Halduskohtu 29.08.2025 määruse ja saates esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule uueks

lahendamiseks. Samal ajal tuleb vaidlustatud ettekirjutuse kehtivus peatada 10 päevaks (vt

ülal määruse p 7).

10. Et ringkonnakohus ei lahenda määruskaebust sisuliselt ega tugine seetõttu määruskaebuse

punktis 3.41 toodule, ei ole selles toodud tekst praegu veel asjassepuutuv ning

ringkonnakohus võtab toimikusse üksnes määruskaebuse kärbitud versiooni (kohtute

3(4)

3-25-2695

infosüsteemi dokument nr 9s). Kui vastustaja esitab samad vastuväited halduskohtule, saab ta

juurdepääsupiirangut taotleda halduskohtult.

11. Ringkonnakohus avaldab käesoleva määruse arvutivõrgus kohtupraktika tutvustamise

eesmärgil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2022 määrus asjas nr 3-21-2196, p 12).

Pangasaladust jm konfidentsiaalseid andmeid avaldamata on võimalik seda teha viisil, et

lahendis varjatakse kaebaja nimi ja vaidlustatud haldusakti rekvisiidid (HKMS § 175 lg 3, §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)