2-25-9513/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. september 2025

Tsiviilasja number

2-25-9513

Tsiviilasi

Eesti moslemite Muftiaat koguduse (asutamisel)

kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 20. mai 2025. a määrus

nr M 50280241

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti moslemite Muftiaat kogudus (asutamisel)

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Eesti moslemite

Muftiaat kogudus (asutamisel), seaduslik esindaja Ildar

Muhhamedšin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 20. mai 2025. a määrus nr M 50280241 ja

ja saata Eesti moslemite Muftiaat koguduse (asutamisel) kandeavaldus Tartu Maakohtu

registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Eesti moslemite Muftiaat kogudus (asutamisel) määruskaebus.

3. Võtta määruskaebuse täiendusele lisatud põhikiri ja haridust tõendavad dokumendid

asja materjalide juurde. Jätta määruskaebuse täiendusele lisatud Siseministeeriumi

tunnistus asja materjalide juurde võtmata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti moslemite Muftiaat

kogudus (asutamisel) kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. 3. aprillil 2025 Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavalduses taotletakse

mittetulundusühingu Eesti moslemite Muftiaat kogudus (avaldaja) registrisse kandmist.

Kandeavaldusele on lisatud põhikiri ja asutamisleping.

2. Kohtunikuabi peatas 11. aprilli 2025. a määrusega kandeavalduse menetlemise kaheks

kuuks arvates määruse koostamisest. Kohtunikuabi leidis, et põhikirja seaduses sätestatud

nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda Siseministeeriumi poole

eksperthinnangu saamiseks.

3. Kohtunikuabi jättis 20. mai 2025. a määrusega kandeavalduse rahuldamata.

Tulenevalt mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) ja kirikute ja koguduste seadusest

(KiKoS) tuleb registripidajal hinnata põhikirja vastavust seadusele.

20. mail 2025 esitatud Siseministeeriumi vastusele tuginedes ei kanna registripidaja usulist

ühendust registrisse, kui usulise ühenduse tegevus kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust

või teiste inimeste õigusi ja vabadusi (KiKoS § 14 lg 2 p 2). Registripidaja nõustus antud

hinnanguga.

Registrikande tegemist takistavad järgmised asjaolud.

1. Usulise ühenduse nimi ei vasta KiKoS § 7 lg-s 1 sätestatud nõudele, mille kohaselt nimi ei

või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas. Nimes esinev sõna

„muftiaat“ on peamiselt postsovetlikes ja Kagu-Euroopa riikides asuv haldusterritoriaalne

üksus, mis on mufti järelevalve all. Islamiusuliste ajaloolise tava kohaselt on mufti kohalike

islamiusu koguduste poolt valitud vaimulik, kel on õigus sõnastada usuõpetuse ja šariaadi

tõlgendamise ning usuelu korralduse küsimustes iseseisvaid otsustusi. Sunniitidel on mufti

ühtlasi maa või riigi vaimulikkonna juht, keda selle maa või riigi kogudused ja teised

vaimulikud juhina aktsepteerivad. Eestis tänase seisuga sellist islami vaimulikku ei ole, seega

ei eksisteeri Eestis muftiaati, mistõttu on eksitav kasutada seda mõistet koguduse nimekujus;

2. Põhikirja p-de 1.1 ja 10.1 järgselt saavad kogudusse kuuluda vaid alaliselt Eestis elavad

elanikud. Selline piirang ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 9 esimese lause

ja § 40 teise lausega;

3. Põhikirja p-s 4.1.4 on kasutatud mõistet „täisliikmete“, samas ei ole põhikirjas kusagil

selgitatud ega defineeritud, mida see mõiste sisaldab, st kes ja millistel tingimustel saab olla

koguduse täisliige;

4. Põhikirja p-st 4.3 ei selgu, kellele esitab revisjonikomisjon/revident revisjoni aruande.

Seega on täitmata KiKoS § 12 lg 1 p-i 4 ja § 26 lg 3 nõuded;

5. Põhikirja p-i 6.2.1 kohaselt määratakse mufti asutamiskoosolekul ja põhikirja p-i 6.3.1

kohaselt määratakse esimesed imaamid koguduse asutamisel. Paraku asutamislepingus

selliseid määramisi sätestatud ei ole. Asutamislepingu p-i 6 sõnastus koosneb sõnadest, mis

grammatilise kaose tõttu ei moodusta tähendusega lauset;

6. Põhikirja p-s 6.2.5 on kasutatud mõistet „asemufti“, kuid põhikirjas ei ole sätestatud tema

staatus (st kes ja mille alusel valib/määrab asemufti ning mis on tema pädevus). Seega on

täitmata KiKoS § 12 lg 1 p-i 6 nõue;

7. Põhikirja p-s 6.3.3.1 on esitatud tegevuste loetelu, mis kuulub põhikirja p-i 6.3.3 kohaselt

imaamide hulka. Paraku ei saa tegevused kuuluda füüsiliste isikute hulka, mistõttu on

tegemist sisult tähenduseta sätetega;

8. Asutamislepingus ei ole kõigi asutajate nimed loetavad, kuna osa nimedest on koopias

kaotsi läinud, esineb ülekirjutamist ja mahatõmbamisi, mis kahandavad nimekirja

usaldusväärsust.

Üldine usuvabadus on sätestatud põhiseaduse §-s 40 ning samuti Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 9, mille kohaselt kätkeb usuvabadus

endas ka vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult

või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. Viidatud EIÕK artikli 2.

lõike kohaselt võib aga usuvabadust piirata, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik

ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste

ja vabaduste kaitseks. Sama põhimõtte sätestab ka PS § 40 lg 2. Euroopa Inimõiguste Kohtu

seisukohast hõlmab usuvabadus ka õigust usulise ühenduse registreerimiseks. Seejuures on

aga inimõiguste kohus korduvalt leidnud, et riigi pädevuses on kontrollida usulise ühenduse

tegevuse ohtlikkust ühiskonnale ja avalikkuse julgeolekule.

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui

avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

MTÜS § 75 lg-st 3, KiKoS § 14 lg 2 p-st 2 jätta avaldus rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, mida täiendas 9.

juunil 2025. Avaldaja palub määruse tühistada ja kanda avaldaja registrisse või anda puuduste

kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg.

Avaldaja ei nõustu, et avaldaja nimes kasutatav mõiste „muftiaat“ on eksitav. Tõlgendus,

mille kohaselt avaldaja nimes mõiste „muftiaat“ kasutamine on eksitav, kuna Eestis puudub

mufti institutsioon, on ebakohane. Mõiste „muftiaat“ on olnud sajandeid kasutusel

traditsioonilistes tatari kogukondades Ida-Euroopas, see tähistab islami usulist

organisatsiooni, mis ei ole seotud haldusüksusega ja mida juhib mufti (koguduse poolt valitud

kõrgeim vaimulik). Muftiaadi koosseisu kuuluvad imaamid, usuteadlased, usuõpetajad, kellel

on kõrgharidus ja vastav kvalifikatsioon. Avaldaja esitas koos kaebuse täiendusega koguduse

imaamide kõrgharidust tõendavad dokumendid.

Kogudusel on õigus valida endale nimi, mis kajastab tema usu- ja kultuuripärandit (PS § 40,

KiKoS § 7). Piirangud peavad olema proportsionaalsed – avaldaja nimi ei tekita avalikus

korras segadust ega kahjusta kolmandate isikute õigusi. 13. veebruaril 2023 registreeriti

Siseministeeriumi usuasjade osakonna toel Eesti Islami Šuura Nõukogu Dar al-Iftaa Kogudus

(registrikood 80622496). Dar al-Iftaa on araabiakeelne tõlge sõnast „muftiaat“. Ka see

koguduse nimi võib tekitada segadust organisatsiooni tegevuse eesmärkide osas. Selle

organisatsiooni juhtkonnas ei ole inimesi, kes vastaksid muftiate nõuetele (religioossete

vastuste ja soovituste andmiseks). Avaldaja peab Siseministeeriumi märkusi avaldaja nime

kohta põhjendamatuks.

Avaldaja põhikirja p-d 1.1 ja 10.1 ei ole vastuolus põhiseadusega. PS § 40 tagab usuvabaduse,

sealhulgas koguduste autonoomia oma sisemiste reeglite kujundamisel. Usulised ühendused

määravad ise oma liikmesuse kriteeriumid (KiKoS § 5 lg 2, § 12 lg 1 p 10). Sarnased sätted

sisalduvad ka teistes Eesti islamiorganisatsioonide põhikirjades (Eesti Islami Šuura Nõukogu

Dar al-Iftaa Kogudus, põhikirja p 10.1; Eesti Islami Kogudus, põhikirja p 6.3).

Määruses osutatakse mitmetele põhikirja sätete vormilistele puudustele (nt täisliikme mõiste,

revisjonikomisjoni aruandluse küsimus). Need on kõrvaldatavad puudused, mis ei õigusta

kande tegemisest keeldumist. Registripidaja peab andma võimaluse puudused kõrvaldada.

Põhikirjas on määratletud mufti ja imaamide määramise kord (p-d 6.2 ja 6.3). Asutajad

määrasid asutamislepingus koguduse mufti ja koguduse imaami, asemufti.

Asutamislepingus toodud nimede osas on mure õigustatud, kuid asutajatel on õigus esitada

täiendatud leping koos selgitustega. Asutajad on valmis vajadusel notariaalselt kinnitama

nende asutajate andmeid, kelle nimed on ebaselgelt loetavad, kuna need asutajad ise kirjutasid

oma nimed asutamisleppesse.

5. Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle 17. juuni 2025. a kirjaga Tartu

Maakohtule.

6. Tartu Maakohtu kohtunik ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle 21. juuli 2025. a

kirjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab menetlusnormide olulise rikkumise

tõttu kandemääruse, millega avaldaja kandeavaldus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus

saadab kandeavalduse registripidajale kande tegemise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2).

8. Kandeavalduses taotletakse mittetulundusühingu Eesti moslemite Muftiaat kogudus

registrisse kandmist. Kohtunikuabi põhjendab kandeavalduse rahuldamata jätmist sellega, et

kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele.

Kandeavalduse menetlemisel peab registripidaja TsMS § 596 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui

avaldaja on esitanud puudusega avalduse või lisadokumendid ja puudust on võimalik

kõrvaldada, andma avaldajale kõigepealt tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Registripidaja saab

jätta kandeavalduse rahuldamata alles siis, kui puudus jäetakse kõrvaldamata. Asja

materjalidest ei nähtu, et registripidaja oleks määranud avaldajale enne kandeavalduse

rahuldamata jätmist tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtunikuabi määrusest ei nähtu

ringkonnakohtu hinnangul ühtegi sellist puudust, mida ei saa ilmselt kõrvaldada ja mille tõttu

oleks saanud jätta kandeavalduse rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu hinnangul ennatlik

kandeavalduse rahuldamata jätmine põhjusel, et kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid ei

vasta seadusele.

Registripidaja peab kandeavalduse uuel läbivaatamisel andma avaldajale TsMS § 596 lg 2

esimese lause alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sealjuures tuleb arvestada muu hulgas

käesolevas määruses toodud seisukohti.

9. KiKoS § 12 lg 1 kohaselt peab usulise ühenduse põhikiri muu hulgas sisaldama nime ja

asukohta. KiKoS § 7 lg 1 sätestab, et usulise ühenduse nimi peab olema kirjutatud ladina

tähtedega ja sisaldama vastavat sõna „kirik“, „kogudus“, „koguduste liit“ või „klooster“ ning

selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste

isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas.

Usuline ühendus võib oma nimes kasutada sõnade „kogudus“ või „koguduste liit“ asemel

vastavat omanimetust, kui see tuleneb usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud

nimekasutustavast.

Registripidaja on avaldaja põhikirja seaduses sätestatud nõuetele vastavuse

kindlakstegemiseks pöördunud kooskõlas KiKoS § 4 lg-ga 2 Siseministeeriumi poole.

Siseministeerium on oma hinnangus (dtl 108–109) selgitanud mõistete „muftiaat“ ja „mufti“

tähendust ning asunud seisukohale, et eksitav on kasutada mõistet „muftiaat“ koguduse nimes.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub asjas esitatu põhjal alus asuda teistsugusele seisukohale.

Avaldajal on võimalik valida uus nimi ja esitada registripidajale uue nimega dokumendid.

Määruskaebusele lisatud dokumendid imaamide hariduse kohta (dtl 34 jj) võivad

ringkonnakohtu hinnangul omada tähtsust avaldaja nime sobivuse hindamisel, mistõttu

ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.

10. PS § 9 esimese lause kohaselt on põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused,

vabadused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide

kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS § 40 teise lause kohaselt on kuulumine kirikutesse ja

usuühingutesse vaba. Kirikutesse ja usuühingutesse astumise vabadus ei tähenda seda, et

usulisel ühendusel on põhiseaduslik kohustus isik oma ridadesse vastu võtta, kui isik seda

soovib. Usulisel ühendusel on õigus seada kriteeriume oma liikmetele (vt Ü. Madise jt, Eesti

Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, § 40 komm 22).

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja põhikirja p-d 1.1 ja 10.1 ei ole vastuolus põhiseadusega

üksnes seetõttu, et võimaldavad kogudusse kuuluva vaid Eesti alalistel elanikel.

11. Avaldaja põhikirja p-i 6.2.1 kohaselt määratakse esimene koguduse mufti

asutamiskoosolekul ja põhikirja p-i 6.3.1 kohaselt määratakse esimesed imaamid koguduse

asutamisel. Kohtunikuabi seisukoha järgi ei ole asutamislepingus põhikirja p-des 6.2.1 ja

6.3.1 nimetatud määramisi sätestatud. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Põhikirja

p-des 6.2.1 ja 6.3.1 nimetatud määramised on sätestatud asutamislepingu p-s 6.

Asutamislepingu p-i 6 sõnastus ei ole küll keeleliselt korrektne, kuid selle sisu on arusaadav.

12. Kohtunikuabi määruses toodud muude kande tegemist takistavate asjaolude osas avaldaja

ei vaidlusta, et tegemist on puudustega.

Avaldaja esitas koos määruskaebuse täiendusega 9. juunil 2025 allkirjastatud põhikirja (dtl 20

jj). Võrreldes kandeavaldusele lisatud põhikirjaga (dtl 7) on selles tehtud parandusi ja

täiendusi.

Ringkonnakohus võtab esitatud põhikirja asja materjalide juurde. Registripidajal tuleb

arvestada sellega avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrates.

13. Määruskaebuse täiendusele on lisatud ka Siseministeeriumi tunnistus Eesti Islami

Koguduse registreerimise kohta (dtl 28). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks tõendi seos

käesoleva kandeavalduse lahendamisega, ringkonnakohus jätab selle TsMS § 238 lg 1 alusel

asja materjalide juurde võtmata.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada Tartu

Maakohtu registriosakonnale vastavasisuline taotlus.

Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

15. Kuna ringkonnakohus tühistab määruskaebuse alusel registriosakonna määruse ning

saadab asja registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse

peale Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 599 ja § 696).

(allkirjastatud digitaalselt)