2-23-864/107 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated2-23-864/107 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.09.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-864
Tsiviilasi
X hagi AS Õhtuleht Kirjastus vastu ebaõigete andmete
ümberlükkamiseks või alternatiivselt mittevaralise kahju
hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja X (isikukood XXX), lepingulised esindajad
vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg ja vandeadvokaat Karmen
Truk
Kostja AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada X hagi osaliselt.
2. Kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus hiljemalt viie päeva jooksul kohtuotsuse
jõustumisest avaldama AS Õhtuleht Kirjastuse veebis aadressil: www.ohtuleht.ee järgneva
X kohta avaldatud ebaõiget väidet ümberlükkava teate:
„EBAÕIGET VÄIDET ÜMERLÜKKAV TEADE
Õhtuleht avaldas artikli: „Teadustöö kinnitab: omanik avaldas Postimehe toimetusele
survet“, milles avaldati järgnev ebaõige väide: nagu teadustöö kinnitaks, et omanik avaldas
Postimehe toimetusele survet. See väide on vale ning käesolevaga lükkame selle ümber.“
3. Resolutsiooni punktis 2 märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud ilma
lisamaterjalideta ja AS Õhtuleht Kirjastus või kolmanda isiku kommentaarideta samas
suuruses ja viisil nagu avaldati ebaõige väide 18.06.2020 AS-i Õhtuleht Kirjastus artikli
pealkirjas: „Teadustöö kinnitab: omanik avaldas Postimehe toimetusele survet“
(www.ohtuleht.ee/XXX).
4. Jätta rahuldamata X nõue kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus lükkama ümber järgnev
väide: nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku
ärihuvidega.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks
määramata.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (15.09.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1. X (hageja) esitas 03.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 08.11.2022) AS
Õhtuleht Kirjastus (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või alternatiivselt
mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.
2. Maakohus eraldas 17.01.2023 määrusega tsiviilasjast XXX iseseisvasse menetlusse hageja
08.11.2022 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse nõude andmete ümberlükkamiseks.
Eraldatud nõuet menetles kohus asjas 2-23-864. Kohus liitis 03.10.2024 määrusega asja XXX
asjaga 2-23-864 ning jätkas menetlust viimati mainitud asjas.
3. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 18.06.2020 artikli pealkirjaga „Teadustöö kinnitab:
omanik avaldas Postimehe toimetusele survet“. Seejärel muutis kostja pealkirja järgmiselt:
„Teadustöö kinnitab: Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega“.
Omaniku all on silmas peetud hagejat. Kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid.
Artikli pealkirjadest tulenevad kaudsed faktiväited nagu oleks olemas teadustöö, mis oleks
uurinud, kas hageja avaldas Postimehe toimetusele survet, nagu oleks teadustöö raames
teaduslikku kinnitust leidnud, et hageja on Postimehe toimetusele survet avaldanud ning nagu
oleks teadustöö raames teaduslikku kinnitust leidnud, et seoses hageja ärihuvidega on Postimehe
toimetusele survet avaldatud. Juhul, kui kohus ei nõustu, et artikli pealkirjadest tulenevad
eeltoodud kaudsed faktiväited, avaldas kostja ebaõigeid väiteid nagu teadustöö kinnitaks, et
omanik avaldas Postimehe toimetusele survet ja nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe
toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega. Faktiväited on ebaõiged ja kostja peab
neid ümber lükkama.
Tõele ei vasta väide, nagu oleks olemas teadustöö, mis oleks uurinud, kas hageja avaldas
Postimehe toimetusele survet või kas keegi kolmas isik avaldas survet hageja ärihuvidest
tulenevalt. Ühegi teadustöö raames ei ole viidatud küsimusi uuritud. Väite allikaks on Y
bakalaureusetöö, mida ei saa teadustööks lugeda. Tegemist on lõputöö või ka uurimistööga. Y
töös kasutatud valim ei ole usaldusväärne tegemaks järeldusi, mida teeb kostja. Ka töö autor
viitab töö kallutatusele ning teema emotsionaalsusele.
Kui kohus leiab, et väited on hinnatavad väärtushinnangutena, siis need on ebakohased ja
kahjustavad hageja mainet. Lisaks töötles kostja andmete avaldamisega ebaseaduslikult hageja
2
isikuandmeid. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu ei pea ta õiguste rikkumist taluma.
Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise kahju hüvitise au teotamise eest.
4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Hagis vaidlustatud väited ei puuduta hagejat. AS Postimees Grupp omanikuks ei ole hageja, vaid
MM Grupp OÜ. Bakalaureusetöö on teadustöö ja see vastab kõigile teadustöö nõuetele. Mõiste
teadustöö ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Bakalaureusetöö ei olnud hagejast, vaid töö
teemaks oli ajakirjanike enesetsensuur Postimehe endiste ajakirjanike näitel. Töös uuriti
küsimust, kas omanik on sekkunud ajakirjanike autonoomiasse ja kas ta on seda teinud ärilistel
kaalutlustel. Töö autor leidis, et ajakirjanikud tajusid autonoomiasse sekkumist, kui teema oli
seotud AS Postimees Grupp ärihuvidega.
Artikkel ei sisalda väiteid, nagu oleks teadustöö raames teaduslikku kinnitust leidnud, et hageja
on Postimehe toimetusele survet avaldanud ning et teadustöö raames oleks teaduslikku kinnitust
leidnud, et seoses hageja ärihuvidega on Postimehe toimetusele survet avaldatud. Eeltoodud
väited on täiendatud hagejapoolsete lisanditega. Esialgne ja ka täpsustatud pealkiri sedastavad
seda, mida teadustöö kinnitab. Teadusliku kinnituse on väitele omistanud hageja. Kui käsitleda
vaidlusaluseid andmeid faktiväitena, siis vastavad need tõele. Kui andmed on väärtushinnangud,
siis need on kohased. Hageja vaidlustatud väites, nagu omaniku ärihuvidega seoses on
toimetusele survet avaldatud, ei omistata hagejale üldse mingit tegevust.
Hageja isikuõiguste rikkumine on tõendamata. Hageja on avaliku elu tegelane, kellel lasub
kohustus suuremat kriitikat taluda. Hageja isikuandmete töötlemine toimus seaduslikult. Kostja
ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hagejal ei ole õigust nõuda mittevaralist kahju.
Kohtu põhjendused
5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta
järgmiselt.
6. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas 18.06.2020 veebiportaalis www.ohtuleht.ee artikli
pealkirjaga „Teadustöö kinnitab: omanik avaldas Postimehe toimetusele survet“ (I kd, tl 8–10).
Veebilink artiklile oli avaldatud ka kostja Facebooki lehel (I kd, tl 52-53). Mõne aja pärast –
hageja väitel hiljemalt 04.07.2020 (vt 05.03.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:14:19 (I kd,
tl 150–155) – muutis kostja portaalis avaldatud artikli pealkirja järgmiselt: „Teadustöö kinnitab,
Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega“ (I kd, tl 16–18).
7. Hageja väidab, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid ja peab neid ümber
lükkama. Kui kohus leiab, et avaldatud andmete puhul on tegemist väärtushinnanguga,
kahjustavad need hageja mainet ja hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise
kahju hüvitise au teotamise eest. Peale hageja au teotamise ebakohase hinnangute avaldamisega,
töötles kostja teabeallikas ebaseaduslikult hageja isikuandmeid, mistõttu palub hageja kohtul
mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise viidatud rikkumisega seoses.
8. Esmalt lahendab kohus hageja andmete ümberlükkamise nõude (I), seejärel käsitleb
mittevaralise kahju hüvitamist (II), lõpetuseks lahendab kohus menetluslikud küsimused (III).
I
9. Hageja väitel avaldas kostja 18.06.2020 artikli pealkirjas järgmiseid andmeid:
3
–
nagu oleks teadustöö raames uuritud, kas hageja avaldas Postimehe toimetusele survet
–
nagu oleks teadustöö raames teaduslikku kinnitust leidnud, et hageja on Postimehe
toimetusele survet avaldanud,
ja muudetud pealkirjas:
–
nagu oleks teadustöö raames teaduslikku kinnitust leidnud, et hageja ärihuvidega seoses on
Postimehe toimetusele survet avaldatud.
10. Alternatiivselt avaldas kostja 18.06.2020 artikli pealkirjas järgmiseid andmeid:
–
nagu teadustöö kinnitaks, et omanik avaldas Postimehe toimetusele survet,
ja muudetud pealkirjas:
–
nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku
ärihuvidega
11. Hageja leiab, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid ja ta palub kohustada kostjat ebaõiged
andmed ümber lükkama. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1047 lg 4.
Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise
õigusvastasusest ja avaldaja süüst (RKTKm 03.11.2009, 3-2-1-95-09, p 26, RKTKo 28.04.2021,
2-18-17980/127, p 19). Andmete avaldamise õigusvastasus (nt maine kahjustamine) võib omada
tähtsust poolte tõendamiskoormise seisukohalt. Kui hageja nõuab selliste faktiväidete
ümberlükkamist, mis tema mainet ei kahjusta, lasub tal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse
tõendamise koormus (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2020, §
1047 komm. 3.5.3). Kui aga hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid)
andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma
kulul ümber lükata või parandada (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 13).
12. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja milliseid andmeid kostja hageja kohta avaldas ning kui
andmed on avaldatud, kas neid saab väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida. Kohus
peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.
See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 11).
Seega tuvastab kohus järgnevalt, kas andmed on avaldatud hageja kohta ning mida kostja
mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kvalifitseerides andmeid väärtushinnanguks või
faktiväiteiks.
13. Esmalt käsitleb kohus küsimust, kas vaidlustatud väited puudutavad hagejat. Esialgses (st
18.06.2020 avaldatud) ja muudetud pealkirjas ning hageja vaidlustatud andmetes mainitakse
omanikku. Kostja väitel on AS Postimees Grupp, kuhu kuulub muu hulgas ka ajaleht Postimees,
omanikuks MM Grupp OÜ, mille üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on hageja. Kostja
hinnangul ei puuduta vaidlusalused andmed hagejat.
13.1.
Hageja tuletab vaidlustatud andmed esialgsest ja muudetud pealkirjast, kus mainitakse
omanikku. Kohus leiab, et artikli pealkiri ei kujuta endast eraldi teabeallikat, vaid kuulub
konkreetse artikli juurde, moodustades sellega ühtse terviku (mainitud seisukoht on leidnud
kinnitust ka kohtupraktikas, nt TlnRnKo 02.02.2022, 2-20-6109/23, p 42). Otsustamaks selle üle,
kas vaidlusalused andmed võivad hagejat puudutada, tuleb pealkirja artikli kontekstis hinnata.
Artiklis tuuakse Postimees Grupi suuromanikuna välja hageja. Ka artikli sisust nähtub, et
omaniku all mõeldakse hagejat. Artikkel sisaldab hagejale viitavaid asjaolusid, nt viidatakse
artiklis apteegireformile, mis raputas hageja ravimiäri. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on seotud
apteegiäriga ja et apteegireform puudutas hageja ärihuve selles valdkonnas. Artiklis mainitakse
4
küll ära äriühingut (Postimees Grupp), kuid juriidiline isik kui õiguslik abstraktsiooni ei saa
teistele isikutele mõju avaldada, vaid ta tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Hinnates pealkirja ja
artiklit kogumis on mõistliku isiku arusaama järgi käsitletud teabeallikas omanikuna just hagejat.
Kohtu hinnangul ei ole asjakohane hageja katse näidata teistes meediaväljaannetes ilmunud
artiklite abil, et „Postimehe omaniku“ all peetakse silmas just hagejat (hageja 20.09.2023
menetlusdokumendi p 1.21 (II kd, tl 114–116), 07.04.2020 artikkel (II kd, tl 23), 19.03.2019
artikkel (II kd, tl 24). Kohus peab vaidluse korral otsustama, kas käsitletavas teabeallikas
sisalduvad andmed, mille üle vaieldakse, on avaldatud hageja kohta. Teistes allikates sisalduv
teave ei ole praegu oluline. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalused andmed
puudutavad hagejat.
14. Hinnates artiklite pealkirju artikli kontekstis ei ole kostja otsuse p-s 9 välja toodud andmeid
avaldanud. 18.06.2020 artiklis refereeritakse Y bakalaureusetööd „Ajakirjanike enesetsensuur ja
selle tekkepõhjused Postimehe endiste ajakirjanike näitel“ (I kd, tl 19–45). Artiklis tuuakse välja
Y töö uurimisküsimus (kuidas ajakirjanikud valivad teemasid, mida nad kajastavad; kuidas
ajakirjanikud suudavad säilitada autonoomsust teemade valikul ja selle käsitlemisel),
refereeritakse lühidalt mõnesid Y töös sisalduvaid seisukohti (nt ajakirjanduse koondumine
suurtesse korporatsioonidesse võib seada ohtu ajakirjanduse rolli), tuuakse välja valimisse
kuulunud ajakirjanike vastused küsimustele. Artiklist kui tervikust ei ole võimalik otsuse p-s 9
välja toodud väiteid tuletada ja järelikult ei saa hageja nõuda viidatud punktis märgitud andmete
ümberlükkamist.
15. Kohus leiab, et vaidlusaluses artiklis avaldas kostja otsuse p-s 10 välja toodud andmed. Väide
nagu teadustöö kinnitaks, et omanik avaldas Postimehe toimetusele survet tuleneb 18.06.2020
artikli pealkirjast. Väide nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet
seoses omaniku ärihuvidega tuleneb muudetud pealkirjast koosmõjus artikli sisuga. Mõlemad
väited puudutavad hagejat, sest artikli kontekstist saab mõistlik isik aru, et omaniku all peetakse
silmas hagejat. Käsitletavad andmed on faktiväited, sest võimalik on kontrollida, kas on olemas
teadustöö, mis kinnitaks, et hageja avaldas Postimehe toimetusele survet ning kas on olemas
teadustöö, mis kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet seoses hageja ärihuvidega.
Hageja huviks ongi vaidlustada väidet, et on olemas teadustöö, mis kinnitab midagi väga
negatiivset hageja kohta (hageja 07.04.2025 menetlusdokumendi p-d 2.15 ja 2.20). Väited
kahjustavad hageja mainet, sest need kujutavad hagejat isikuna, kes ei austa ajakirjanduse
toimetusvabadust. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väited vastavad tõele.
16. Pooled vaidlevad selle üle, kas artiklis refereeritud Y bakalaureusetööd saab pidada
teadustööks, millele viidatakse artikli esialgses ja muudetud pealkirjas. Järgnevalt käsitleb kohus,
kas bakalaureusetööd saab teadustööks lugeda.
16.1.
Hageja väitel ei ole bakalaureuse töö reeglina teadustöö, vaid tegemist on lõputöö või
uurimistööga (vt nt hageja 03.07.2020 menetlusdokumendi p 2.8.1 (I kd, tl 1–6). Oma väite
kinnitamiseks on hageja esitanud hulgaliselt tõendeid (nt Tartu Ülikooli ühiskonnateaduse
instituudi väljavõte (I kd, tl 46), Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) publikatsiooni
klassifikaatorid (I kd, tl 47), Tartu Ülikooli dokumendid (I kd, tl 114–120), C´i seisukoht (I kd, tl
124). Kostja on seevastu seisukohal, et bakalaureusetööd saab teadustööks lugeda ja kostja on
üritanud oma väidet erinevate dokumentidega tõendada (nt ajakirjanduse ja kommunikatsiooni
bakalaureusetöö nõuded (I kd, tl 72–79), bakalaureuse töö juhend, semiootika osakond (I kd, tl
80–83), ETIS väljavõtted (I kd, tl 89). Kohus leiab, et teadustöö on üldmõiste, mis hõlmab
kindlatele tunnustule vastavaid töid, mis võivad erinevaid nimesid kanda. Selleks, et otsustada,
kas bakalaureusetööd saab teadustööks pidada, tuleb teadustööle iseloomulikud tunnused
tuvastada.
5
16.2.
Eesti keele sõnaraamat defineerib mõistet „teadustöö“ kui tegevust, mille eesmärk on uute
teaduslike teadmiste saamine ja nende rakendamine. Sama allika järgi saab teadustööks olla ka
pikem terviklik uurimus (nt monograafia).1 Mõistliku isiku arusaama järgi saab teadustöö
tunnuseks pidada järgmist: uurimisprobleemi püstitamine, probleemi analüüs teadusliku meetodi
abil, allikate kriitiline läbitöötamine, põhjendatud järelduste tegemine, lisaks peab töö olema
süstemaatiline.
16.3.
Järgnevalt käsitleb kohus, kas Y töö vastab eeltoodud teadustöö tunnustele. Töös on
püstitatud üldine uurimisprobleem (st teada saada, kas ja mis põhjusel ajakirjanikud rakendavad
enesetsensuuri; kas autonoomiasse sekkumise tagajärjel tekkis ajakirjanikes kollektiivne
vastupanu (töö sissejuhatus; I kd, tl 20), mida on täpsustatud konkreetsete uurimisküsimuste abil
(töö punkt 2.1; I kd, tl 26). Püstitatud uurimisprobleemi käsitletakse kvalitatiivse meetodi abil,
kogutud andmeid (valimisse kuulunud kaheksalt ajakirjanikult saadud teave) analüüsiti
kvalitatiivse kontentanalüüsiga, deduktiivse ja induktiivse lähenemise kombineerimisega (töö
punkt 2.3; I kd, tl 26 pöördel-27). Autor töötles allikaid kriitiliselt läbi (mh tunnistatakse töös, et
valimisse kuulunud ajakirjanike vastused on emotsionaalselt laetud, vastused võivad olla
kallutatud jne (töö p 2.2; I kd, tl 26 pöördel; töö p 4.2.4; I kd, tl 38). Tuginedes töös läbitöötatud
materjalidele teeb autor põhjendatud järeldusi (töö p 4.1; I kd, tl 36). Töö on ülesehitatud
süstemaatiliselt ja kujutab endast pikemat terviklikku uurimust. Eeltoodust tulenevalt on kohus
seisukohal, et Y bakalaureusetöö vastab teadustöö tunnustele ja seda saab teadustööks pidada.
Bakalaureusetöö on küll üliõpilase esimene suurem iseseisev teadustöö, mistõttu ei oodata sellelt
täiesti uut teaduslikku avastust või suure materjalide mahu läbitöötamist nagu magistri- või
doktoritöö puhul, kuid see ei tee tööd vähem teaduslikuks.
16.4.
Hageja on seadnud Y bakalaureusetöö kui teadustöö kahtluse alla läbi töös kasutatud
valimi (kaheksa viimase aasta jooksul Postimehest lahkunud töötajat (hageja 03.07.2020
menetlusdokumendi p 2.8.2 (I kd, tl 1–6), 11.01.2021 menetlusdokumendi p 2.19 (I kd, tl 107–
111). Seoses kasutatud valimiga tõi hageja välja ka asjaolu, et töös ei intervjueeritud Postimehes
töötavaid ajakirjanikke (hageja 25.03.2021 menetlusdokumendi p 2.25 (I kd, tl 150–154). Kohus
ei nõustu hageja kriitikaga. Kohus toob välja, et Y töö eesmärgiks oli analüüsida ajakirjanike
enesetsensuuri ja selle tekkepõhjuseid Postimehe endiste ajakirjanike näitel. Töö eesmärk nähtub
töö pealkirjast ja sissejuhatusest. Töö autor analüüsib uurimisküsimust Postimehest lahkunud
töötajatelt saadud teabe alusel. Autor on töös põhjendanud kasutatud valimit. Näiteks selgitab
autor, et valimis on Postimehe endised, mitte praegused ajakirjanikud sel eeldusel, et nemad on
varmad selles väljaandes toimunust rääkima. Töös nenditakse, et eeldus pidas paika (töö p 2.2; I
kd, tl 26). Kuna töö eesmärgiks oli uurida püstitatud probleemi Postimehest lahkunud töötajate
näitel, on alusetud etteheited, et töös ei uuritud praeguste töötajate arvamust. Töös on arvestatud
sellega, et töölt lahkunud töötajad võisid anda kallutatud selgitusi endise tööandja juures
valitsenud õhkkonna kohta. Asjaolu, et töös kasutatud valimis olid endised töötajad, ei tee tööd
mitteteaduslikuks, vaid töö lugemisel tuleb arvestada selles kasutatud valimiga ja arvestada, et
töös otsitakse vastust püstitatud uurimisprobleemile Postimehest lahkunud töötajatelt saadud
teabe abil. Iseenesest on võimalik valimit kritiseerida, kuid teadustöös kasutatud
uurimismetoodika (sh kasutatud valim) on küsimus, mida käsitletakse ja hinnatakse töö
kaitsmise käigus. Viidatud küsimus ei ole praeguse vaidluse esemeks. Teadustööle antud hinne
ei ole selline tunnus, mille alusel saaks erinevaid töid teadustöödeks või mitteteadustöödeks
jaotada. Hinne võib näidata, kas ja kui hästi sai üliõpilane komisjoni hinnangul teadustöö
kirjutamisega hakkama, kuid hinne ise ei ole teadustöö iseloomulikuks tunnuseks ning olenevalt
tööle antud kõrgemast või madalamast hindest ei ole võimalik tööd vastavalt teadustööks või
mitteteadustööks kvalifitseerida. Puudub vaidlus, et Y kaitses edukalt bakalaureusetöö ja
1 https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=teadust%C3%B6%C3%B6&F=M&C06=et raamat
6
järelikult luges komisjon, et töö vastab ettenähtud kriteeriumitele. Seega ei näita hageja poolt
välja toodud asjaolu (Y töö sai hinde „B“) seda, et tegemist ei oleks teadustööga.
16.5.
Kohtu hinnangul ei ole oluline hageja väide, et bakalaureusetöö hüpoteesid ega
uurimisküsimused ei seondunud hagejaga ja et töö ei uurinud hagejat (hageja 03.07.2020
menetlusdokumendi p 2.8.3 (I kd, tl 1–6). Kuigi töö eesmärgiks ei olnud uurida hagejat ja
temaga seotud asjaolusid, võib töö autor uurimise käigus tuvastada teatud asjaolud, mida saab
(tänu teadustöös tehtud analüüsile) teaduslikult tuvastatuks lugeda.
17. Järgnevalt kohus hindab, kas kostja avaldatud andmed vastavad tõele. Kohus alustab analüüsi
väitest nagu teadustöö kinnitaks, et hageja avaldas Postimehe toimetusele survet. Y töös tuuakse
välja, et töö kontekstis saab hagejat AS Postimees Grupp ainuomanikuna käsitleda (töö p 1.6; I
kd, tl 25 pöördel). Töös on püütud leida ajakirjanike enesetsensuuri põhjusi nende
autonoomiasse sekkumise kaudu (töö p 2.1; I kd, tl 26). Töös tuuakse välja küsitletud
ajakirjanike vastused, millest nähtuvalt tajusid ajakirjanikud, et toimetuse juhid püüdsid teatud
juhtudel, nt siis, kui käsitletava teema võis potentsiaalselt hageja ärihuvisid kahjustada, mõjutada
ajakirjanikke neid teemasid mitte kajastada (töö p 3.1; I kd, tl 30 pöördel). Isikuteks, keda
ajakirjanikud tunnetasid nende autonoomiasse sekkujana nimetatakse peatoimetajat,
peatoimetaja asetäitjat, juhtkonda/juhatust, kuid seejuures ei täpsustatud, kas peeti silmas
toimetuse juhtkonda või ettevõtte AS Postimees Grupp juhtkonda (töö p 3.5; I kd, tl 32 pöördel).
Töös ei käsitletud hageja võimalikku sekkumist ajakirjanike autonoomiasse ega väidetud, et
hageja oleks Postimehe toimetusele survet avaldanud. Seega ei vasta tõele väide, nagu teadustöö
kinnitaks, et hageja avaldas Postimehe toimetusele survet. Kohus kohustab kostjat väite ümber
lükkama. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1047 lg 4. Kohus
määrab andmete ümberlükkamise viisi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 445 lg-d 1 ja
5) vastavalt hageja taotletule.
18. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata nende avaldamise
õigusvastasusest. Seetõttu ei ole oluline, kas hageja oli artikli avaldamise ajal avaliku elu
tegelane. Viimati nimetatud asjaolul on tähtsust ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju
hüvitamisel (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 14). Hageja ei ole nõudnud kostjalt andme
avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist. Seetõttu pole vaja ebaõigete andmete ümberlükkamise
nõude lahendamisel käsitleda küsimust, kas hagejat saab vaidluse asjaolusid arvestada avaliku
elu tegelaseks pidada.
19. Järgnevalt käsitleb kohus väidet, nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati
survet seoses hageja ärihuvidega.
19.1.
Bakalaureusetöös selgitatakse, mil viisil ja mille tõttu sekkuti ajakirjanike hinnangul
Postimehes nende autonoomiasse. Töös tunnistatakse, et kõik valimis olnud ajakirjanikud
ütlesid, et otsesest tsensuuri Postimehes ei toimu, vaid tihtilugu tehakse teemade käsitlemise
suuna, fookuse või üleüldise ilmumise kohta vihjeid ja kommentaare, kui üritati mõnda lugu või
teemat teatud suunas kirjutama kallutada. Töö järgi ütlesid mitmed ajakirjanikud, et signaalid või
vihjed avaldamata jätmise kohta tulid esile siis, kui parasjagu kajastati või taheti kajastada
Postimees Grupi omaniku ärihuvisid puudutavaid või nendega põrkuvaid teemasid. Kõik
ajakirjanikud mainisid konkreetselt apteegireformi ja selleteemalisi artikleid, kõige rohkem üht
konkreetset juhtkirja. Kuivõrd apteegireform puudutas ajakirjanike sõnul väga otseselt Postimees
Grupi omaniku teisi ärihuvisid, mis on seotud ravimitööstusega, siis reageeris toimetuse juht
apteegireformiteemalisele juhtkirjale kõige jõulisemalt. Erinevalt varem välja toodud
vihjamistest ja suunavatest kommentaaridest, oli peatoimetaja selle juhtkirja avaldamise kohta
selgelt väljendanud, et juhtkiri ei peaks Postimehe veerule jõudma (töö p 3.1; tl 28 pöördel-29).
7
Töös tuuakse välja, et olgugi et omaniku ärihuvisid toimetuse juhid või muud ülemused kordagi
otsesõnu ei maininud, on siiski tajutav, et teatud teemade puhul, mis võisid potentsiaalselt hageja
ärihuvisid kahjustada või tema teiste ettevõtete käekäiku mõjutada, tekitasid toimetuse juhtides
vastuseisu ja nad püüdsid mõjutada ajakirjanikke neid teemasid mitte kajastada. Ärihuvidest
lähtuv suunamine toimus ka teatud teemade soovitamisena. See tähendab, et lähtuvalt
sponsorlepingutest või omanike huvidest pidid ajakirjanikud tegema vastava sisuga lugusid (töö
p 3.1; tl 29 pöördel). Töös selgitatakse, et ajakirjanike sõnul olid tihti mõjutamiskatsete põhjuste
taga tajuda Postimees Grupi omaniku ärihuvisid. Mitmed ajakirjanikud nägid kõrvalt, kuidas
kolleegidel tekkis probleeme, kui oli kajastatud Postimees Grupi omaniku ärihuvisid
puudutavaid teemasid talle ebasobivas valguses (töö p 3.3; I kd, tl 31 pöördel).
Töö järgi tõid ajakirjanikud välja autonoomiasse sekkujana peatoimetaja. Lisaks mainisid
ajakirjanikud peatoimetaja asetäitjat ja nimetasid sekkujana üldsõnaliselt juhtkonda/juhatust,
kuid seejuures ei täpsustatud, kas peeti silmas toimetuse juhtkonda või ettevõtte Postimees
Grupp juhtkonda (töö p 3.4; I kd, p 32 pöördel). Arvamuslugude puhul tõid ajakirjanikud
mõjutajana välja toimetuse juhtkonna (töö p 3.2; I kd, tl 30 pöördel).
Töös tunnistatakse, et kuna konkreetseid sekkumiskatseid pigem ei olnud ja mõjutamine toimus
vihjete kaudu ning lisaks oli ajakirjanikes endis vaikimisi siginenud eeldus, et ajakirjanike töö ja
Postimees Grupi omaniku ärihuvide vahel on konflikt, siis võis olla autonoomiasse sekkumise
tajumisel omajagu tegemist ka paranoiaga. Samas tuuakse välja, et peale tajumise oskasid
ajakirjanikud ka konkreetseid näiteid tuua kommentaaride ja vihjete esitamisest (töö p 3.5; I kd,
tl 32 pöördel-33). Töö ühe järeldusena tuuakse välja, et Postimehe toimetuses domineeriv
mõjutegur oli Postimees Grupp omaniku ärihuvid (töö p 4.2.1; I kd, tl 36 pöördel).
19.2.
Eeltoodust nähtub, et bakalaureusetöös on uuritud, kas ja kuidas sekkuti Postimehe
endiste ajakirjanike hinnangul nende autonoomiasse. Töö autor tõi välja konkreetsed näited
olukordadest, millal küsitletud ajakirjanikud tundsid sekkumist nende autonoomiasse. Sekkujaks/
mõjutaks nimetati peatoimetajat, peatoimetaja asetäitjat või üldsõnalist juhtkonda/juhatust. Tööst
nähtuvalt peetakse juhtkonna või juhatuse all silmas pigem Postimehe juhtkonda, mitte hagejat.
Töös märgitaks, et ajakirjanike poolt kogetud mõjutamiskatsete põhjuste taga oli tajuda
Postimees Grupi omaniku ärihuvisid. Kohus on eelnevalt leidnud, et bakalaureusetööd saab
teadustööks pidada. Neid asjaolusid kogumis hinnates saab väita, et teadustöö kinnitab, et
Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega. Seega vastab käsitletav väide
tõele ja hageja ei saa nõuda väite ümberlükkamist. Hageja peab õige faktiväite avaldamist taluma
ka siis, kui andmed riivavad tema mainet. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada
kostjat väite ümber lükkama.
II
20. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalused andmed on faktiväited. Sellest tulenevalt ei
ole TsMS § 442 lg 8 kolmanda lause alusel vaja hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet
käsitleda, kuna hageja palub mõista kahjuhüvitis alternatiivselt juhul, kui kohtu hinnangul
ümberlükkamise nõudes vaidlustatud väited on väärtushinnangud (nt hageja 03.07.2020
menetlusdokumendi resolutsioon (I kd, tl 1–6), hageja 05.05.2025 menetlusdokumendi
resolutsioon). Kuna vaidlustatud andmed on faktiväited, ei ole alternatiivse nõude käsitlemise
eeldused täidetud. Mittevaralise kahjunõude käsitlemiseks ei anna alust ka hageja väide, et kostja
on teabeallikas ebaseaduslikult hageja isikuandmeid töödelnud. Hageja seiskohtadest nähtub, et
nõue mõista välja mittevaralise kahju hüvitis isikuandmete töötlemisega seoses on esitatud
alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et vaidlusalused andmed ei ole faktiväited, vaid
väärtushinnangud. Kohus on aga eelnevalt asunud seisukohale, et andmed on faktiväited.
8
Eeltoodust tulenevalt ei käsitle kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja mittevaralise kahju
hüvitis.
III
21. Hageja on palunud kohtul kohustada kostjat ümber lükkama kolm (esitatud otsuse p-s 9) või
alternatiivselt kaks (välja toodud otsuse p-s 10) väidet. Kohus on leidnud, et kostja ei ole kolme
väidet avaldanud. Kahest alternatiivsest väitest kohustab kohus kostjat ühe väite ümber lükkama.
Kaks alternatiivset väidet on hageja jaoks olnud võrdse kaaluga. Seega rahuldatakse hagi
osaliselt ca 50% ulatuses, mistõttu jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte
endi kanda.
22. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS
§ 178 lg 1).
23. Tsiviilasja hind maakohtus on 3500 eurot (ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude hind
3500 eurot (TsMS § 132 lg 1), mittevaratalise kahjuhüvitise väljamõistmise nõude hind 3500
eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 3); mittevaralise kahju nõue on alternatiiv andmete ümberlükkamise
nõudele, mistõttu võtab kohus hinna määramisel aluseks andmete ümberlükkamise nõude hinna
(TsMS § 134 lg 1 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Kondrašov
kohtunik
9