Legislator Case Law & Legislation
2-23-864/107 AI generated

2-23-864/107 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-864/107
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-23-864/107 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-864

Tsiviilasi

X hagi AS Õhtuleht Kirjastus vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks või alternatiivselt mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg ja vandeadvokaat Karmen

Truk

Kostja AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi osaliselt.

2. Kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus hiljemalt viie päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest avaldama AS Õhtuleht Kirjastuse veebis aadressil: www.ohtuleht.ee järgneva

X kohta avaldatud ebaõiget väidet ümberlükkava teate:

„EBAÕIGET VÄIDET ÜMERLÜKKAV TEADE

Õhtuleht avaldas artikli: „Teadustöö kinnitab: omanik avaldas Postimehe toimetusele

survet“, milles avaldati järgnev ebaõige väide: nagu teadustöö kinnitaks, et omanik avaldas

Postimehe toimetusele survet. See väide on vale ning käesolevaga lükkame selle ümber.“

3. Resolutsiooni punktis 2 märgitud ümberlükkav teade peab olema avaldatud ilma

lisamaterjalideta ja AS Õhtuleht Kirjastus või kolmanda isiku kommentaarideta samas

suuruses ja viisil nagu avaldati ebaõige väide 18.06.2020 AS-i Õhtuleht Kirjastus artikli

pealkirjas: „Teadustöö kinnitab: omanik avaldas Postimehe toimetusele survet“

(www.ohtuleht.ee/XXX).

4. Jätta rahuldamata X nõue kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus lükkama ümber järgnev

väide: nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku

ärihuvidega.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (15.09.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. X (hageja) esitas 03.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 08.11.2022) AS

Õhtuleht Kirjastus (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või alternatiivselt

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.

2. Maakohus eraldas 17.01.2023 määrusega tsiviilasjast XXX iseseisvasse menetlusse hageja

08.11.2022 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse nõude andmete ümberlükkamiseks.

Eraldatud nõuet menetles kohus asjas 2-23-864. Kohus liitis 03.10.2024 määrusega asja XXX

asjaga 2-23-864 ning jätkas menetlust viimati mainitud asjas.

3. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 18.06.2020 artikli pealkirjaga „Teadustöö kinnitab:

omanik avaldas Postimehe toimetusele survet“. Seejärel muutis kostja pealkirja järgmiselt:

„Teadustöö kinnitab: Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega“.

Omaniku all on silmas peetud hagejat. Kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid.

Artikli pealkirjadest tulenevad kaudsed faktiväited nagu oleks olemas teadustöö, mis oleks

uurinud, kas hageja avaldas Postimehe toimetusele survet, nagu oleks teadustöö raames

teaduslikku kinnitust leidnud, et hageja on Postimehe toimetusele survet avaldanud ning nagu

oleks teadustöö raames teaduslikku kinnitust leidnud, et seoses hageja ärihuvidega on Postimehe

toimetusele survet avaldatud. Juhul, kui kohus ei nõustu, et artikli pealkirjadest tulenevad

eeltoodud kaudsed faktiväited, avaldas kostja ebaõigeid väiteid nagu teadustöö kinnitaks, et

omanik avaldas Postimehe toimetusele survet ja nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe

toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega. Faktiväited on ebaõiged ja kostja peab

neid ümber lükkama.

Tõele ei vasta väide, nagu oleks olemas teadustöö, mis oleks uurinud, kas hageja avaldas

Postimehe toimetusele survet või kas keegi kolmas isik avaldas survet hageja ärihuvidest

tulenevalt. Ühegi teadustöö raames ei ole viidatud küsimusi uuritud. Väite allikaks on Y

bakalaureusetöö, mida ei saa teadustööks lugeda. Tegemist on lõputöö või ka uurimistööga. Y

töös kasutatud valim ei ole usaldusväärne tegemaks järeldusi, mida teeb kostja. Ka töö autor

viitab töö kallutatusele ning teema emotsionaalsusele.

Kui kohus leiab, et väited on hinnatavad väärtushinnangutena, siis need on ebakohased ja

kahjustavad hageja mainet. Lisaks töötles kostja andmete avaldamisega ebaseaduslikult hageja

2

isikuandmeid. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu ei pea ta õiguste rikkumist taluma.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise kahju hüvitise au teotamise eest.

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hagis vaidlustatud väited ei puuduta hagejat. AS Postimees Grupp omanikuks ei ole hageja, vaid

MM Grupp OÜ. Bakalaureusetöö on teadustöö ja see vastab kõigile teadustöö nõuetele. Mõiste

teadustöö ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Bakalaureusetöö ei olnud hagejast, vaid töö

teemaks oli ajakirjanike enesetsensuur Postimehe endiste ajakirjanike näitel. Töös uuriti

küsimust, kas omanik on sekkunud ajakirjanike autonoomiasse ja kas ta on seda teinud ärilistel

kaalutlustel. Töö autor leidis, et ajakirjanikud tajusid autonoomiasse sekkumist, kui teema oli

seotud AS Postimees Grupp ärihuvidega.

Artikkel ei sisalda väiteid, nagu oleks teadustöö raames teaduslikku kinnitust leidnud, et hageja

on Postimehe toimetusele survet avaldanud ning et teadustöö raames oleks teaduslikku kinnitust

leidnud, et seoses hageja ärihuvidega on Postimehe toimetusele survet avaldatud. Eeltoodud

väited on täiendatud hagejapoolsete lisanditega. Esialgne ja ka täpsustatud pealkiri sedastavad

seda, mida teadustöö kinnitab. Teadusliku kinnituse on väitele omistanud hageja. Kui käsitleda

vaidlusaluseid andmeid faktiväitena, siis vastavad need tõele. Kui andmed on väärtushinnangud,

siis need on kohased. Hageja vaidlustatud väites, nagu omaniku ärihuvidega seoses on

toimetusele survet avaldatud, ei omistata hagejale üldse mingit tegevust.

Hageja isikuõiguste rikkumine on tõendamata. Hageja on avaliku elu tegelane, kellel lasub

kohustus suuremat kriitikat taluda. Hageja isikuandmete töötlemine toimus seaduslikult. Kostja

ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hagejal ei ole õigust nõuda mittevaralist kahju.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

6. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas 18.06.2020 veebiportaalis www.ohtuleht.ee artikli

pealkirjaga „Teadustöö kinnitab: omanik avaldas Postimehe toimetusele survet“ (I kd, tl 8–10).

Veebilink artiklile oli avaldatud ka kostja Facebooki lehel (I kd, tl 52-53). Mõne aja pärast –

hageja väitel hiljemalt 04.07.2020 (vt 05.03.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:14:19 (I kd,

tl 150–155) – muutis kostja portaalis avaldatud artikli pealkirja järgmiselt: „Teadustöö kinnitab,

Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega“ (I kd, tl 16–18).

7. Hageja väidab, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid ja peab neid ümber

lükkama. Kui kohus leiab, et avaldatud andmete puhul on tegemist väärtushinnanguga,

kahjustavad need hageja mainet ja hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise

kahju hüvitise au teotamise eest. Peale hageja au teotamise ebakohase hinnangute avaldamisega,

töötles kostja teabeallikas ebaseaduslikult hageja isikuandmeid, mistõttu palub hageja kohtul

mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise viidatud rikkumisega seoses.

8. Esmalt lahendab kohus hageja andmete ümberlükkamise nõude (I), seejärel käsitleb

mittevaralise kahju hüvitamist (II), lõpetuseks lahendab kohus menetluslikud küsimused (III).

I

9. Hageja väitel avaldas kostja 18.06.2020 artikli pealkirjas järgmiseid andmeid:

3

–

nagu oleks teadustöö raames uuritud, kas hageja avaldas Postimehe toimetusele survet

–

nagu oleks teadustöö raames teaduslikku kinnitust leidnud, et hageja on Postimehe

toimetusele survet avaldanud,

ja muudetud pealkirjas:

–

nagu oleks teadustöö raames teaduslikku kinnitust leidnud, et hageja ärihuvidega seoses on

Postimehe toimetusele survet avaldatud.

10. Alternatiivselt avaldas kostja 18.06.2020 artikli pealkirjas järgmiseid andmeid:

–

nagu teadustöö kinnitaks, et omanik avaldas Postimehe toimetusele survet,

ja muudetud pealkirjas:

–

nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku

ärihuvidega

11. Hageja leiab, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid ja ta palub kohustada kostjat ebaõiged

andmed ümber lükkama. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1047 lg 4.

Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest ja avaldaja süüst (RKTKm 03.11.2009, 3-2-1-95-09, p 26, RKTKo 28.04.2021,

2-18-17980/127, p 19). Andmete avaldamise õigusvastasus (nt maine kahjustamine) võib omada

tähtsust poolte tõendamiskoormise seisukohalt. Kui hageja nõuab selliste faktiväidete

ümberlükkamist, mis tema mainet ei kahjusta, lasub tal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse

tõendamise koormus (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2020, §

1047 komm. 3.5.3). Kui aga hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid)

andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma

kulul ümber lükata või parandada (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 13).

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja milliseid andmeid kostja hageja kohta avaldas ning kui

andmed on avaldatud, kas neid saab väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida. Kohus

peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 11).

Seega tuvastab kohus järgnevalt, kas andmed on avaldatud hageja kohta ning mida kostja

mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kvalifitseerides andmeid väärtushinnanguks või

faktiväiteiks.

13. Esmalt käsitleb kohus küsimust, kas vaidlustatud väited puudutavad hagejat. Esialgses (st

18.06.2020 avaldatud) ja muudetud pealkirjas ning hageja vaidlustatud andmetes mainitakse

omanikku. Kostja väitel on AS Postimees Grupp, kuhu kuulub muu hulgas ka ajaleht Postimees,

omanikuks MM Grupp OÜ, mille üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on hageja. Kostja

hinnangul ei puuduta vaidlusalused andmed hagejat.

13.1.

Hageja tuletab vaidlustatud andmed esialgsest ja muudetud pealkirjast, kus mainitakse

omanikku. Kohus leiab, et artikli pealkiri ei kujuta endast eraldi teabeallikat, vaid kuulub

konkreetse artikli juurde, moodustades sellega ühtse terviku (mainitud seisukoht on leidnud

kinnitust ka kohtupraktikas, nt TlnRnKo 02.02.2022, 2-20-6109/23, p 42). Otsustamaks selle üle,

kas vaidlusalused andmed võivad hagejat puudutada, tuleb pealkirja artikli kontekstis hinnata.

Artiklis tuuakse Postimees Grupi suuromanikuna välja hageja. Ka artikli sisust nähtub, et

omaniku all mõeldakse hagejat. Artikkel sisaldab hagejale viitavaid asjaolusid, nt viidatakse

artiklis apteegireformile, mis raputas hageja ravimiäri. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on seotud

apteegiäriga ja et apteegireform puudutas hageja ärihuve selles valdkonnas. Artiklis mainitakse

4

küll ära äriühingut (Postimees Grupp), kuid juriidiline isik kui õiguslik abstraktsiooni ei saa

teistele isikutele mõju avaldada, vaid ta tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Hinnates pealkirja ja

artiklit kogumis on mõistliku isiku arusaama järgi käsitletud teabeallikas omanikuna just hagejat.

Kohtu hinnangul ei ole asjakohane hageja katse näidata teistes meediaväljaannetes ilmunud

artiklite abil, et „Postimehe omaniku“ all peetakse silmas just hagejat (hageja 20.09.2023

menetlusdokumendi p 1.21 (II kd, tl 114–116), 07.04.2020 artikkel (II kd, tl 23), 19.03.2019

artikkel (II kd, tl 24). Kohus peab vaidluse korral otsustama, kas käsitletavas teabeallikas

sisalduvad andmed, mille üle vaieldakse, on avaldatud hageja kohta. Teistes allikates sisalduv

teave ei ole praegu oluline. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalused andmed

puudutavad hagejat.

14. Hinnates artiklite pealkirju artikli kontekstis ei ole kostja otsuse p-s 9 välja toodud andmeid

avaldanud. 18.06.2020 artiklis refereeritakse Y bakalaureusetööd „Ajakirjanike enesetsensuur ja

selle tekkepõhjused Postimehe endiste ajakirjanike näitel“ (I kd, tl 19–45). Artiklis tuuakse välja

Y töö uurimisküsimus (kuidas ajakirjanikud valivad teemasid, mida nad kajastavad; kuidas

ajakirjanikud suudavad säilitada autonoomsust teemade valikul ja selle käsitlemisel),

refereeritakse lühidalt mõnesid Y töös sisalduvaid seisukohti (nt ajakirjanduse koondumine

suurtesse korporatsioonidesse võib seada ohtu ajakirjanduse rolli), tuuakse välja valimisse

kuulunud ajakirjanike vastused küsimustele. Artiklist kui tervikust ei ole võimalik otsuse p-s 9

välja toodud väiteid tuletada ja järelikult ei saa hageja nõuda viidatud punktis märgitud andmete

ümberlükkamist.

15. Kohus leiab, et vaidlusaluses artiklis avaldas kostja otsuse p-s 10 välja toodud andmed. Väide

nagu teadustöö kinnitaks, et omanik avaldas Postimehe toimetusele survet tuleneb 18.06.2020

artikli pealkirjast. Väide nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet

seoses omaniku ärihuvidega tuleneb muudetud pealkirjast koosmõjus artikli sisuga. Mõlemad

väited puudutavad hagejat, sest artikli kontekstist saab mõistlik isik aru, et omaniku all peetakse

silmas hagejat. Käsitletavad andmed on faktiväited, sest võimalik on kontrollida, kas on olemas

teadustöö, mis kinnitaks, et hageja avaldas Postimehe toimetusele survet ning kas on olemas

teadustöö, mis kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet seoses hageja ärihuvidega.

Hageja huviks ongi vaidlustada väidet, et on olemas teadustöö, mis kinnitab midagi väga

negatiivset hageja kohta (hageja 07.04.2025 menetlusdokumendi p-d 2.15 ja 2.20). Väited

kahjustavad hageja mainet, sest need kujutavad hagejat isikuna, kes ei austa ajakirjanduse

toimetusvabadust. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väited vastavad tõele.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas artiklis refereeritud Y bakalaureusetööd saab pidada

teadustööks, millele viidatakse artikli esialgses ja muudetud pealkirjas. Järgnevalt käsitleb kohus,

kas bakalaureusetööd saab teadustööks lugeda.

16.1.

Hageja väitel ei ole bakalaureuse töö reeglina teadustöö, vaid tegemist on lõputöö või

uurimistööga (vt nt hageja 03.07.2020 menetlusdokumendi p 2.8.1 (I kd, tl 1–6). Oma väite

kinnitamiseks on hageja esitanud hulgaliselt tõendeid (nt Tartu Ülikooli ühiskonnateaduse

instituudi väljavõte (I kd, tl 46), Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) publikatsiooni

klassifikaatorid (I kd, tl 47), Tartu Ülikooli dokumendid (I kd, tl 114–120), C´i seisukoht (I kd, tl

124). Kostja on seevastu seisukohal, et bakalaureusetööd saab teadustööks lugeda ja kostja on

üritanud oma väidet erinevate dokumentidega tõendada (nt ajakirjanduse ja kommunikatsiooni

bakalaureusetöö nõuded (I kd, tl 72–79), bakalaureuse töö juhend, semiootika osakond (I kd, tl

80–83), ETIS väljavõtted (I kd, tl 89). Kohus leiab, et teadustöö on üldmõiste, mis hõlmab

kindlatele tunnustule vastavaid töid, mis võivad erinevaid nimesid kanda. Selleks, et otsustada,

kas bakalaureusetööd saab teadustööks pidada, tuleb teadustööle iseloomulikud tunnused

tuvastada.

5

16.2.

Eesti keele sõnaraamat defineerib mõistet „teadustöö“ kui tegevust, mille eesmärk on uute

teaduslike teadmiste saamine ja nende rakendamine. Sama allika järgi saab teadustööks olla ka

pikem terviklik uurimus (nt monograafia).1 Mõistliku isiku arusaama järgi saab teadustöö

tunnuseks pidada järgmist: uurimisprobleemi püstitamine, probleemi analüüs teadusliku meetodi

abil, allikate kriitiline läbitöötamine, põhjendatud järelduste tegemine, lisaks peab töö olema

süstemaatiline.

16.3.

Järgnevalt käsitleb kohus, kas Y töö vastab eeltoodud teadustöö tunnustele. Töös on

püstitatud üldine uurimisprobleem (st teada saada, kas ja mis põhjusel ajakirjanikud rakendavad

enesetsensuuri; kas autonoomiasse sekkumise tagajärjel tekkis ajakirjanikes kollektiivne

vastupanu (töö sissejuhatus; I kd, tl 20), mida on täpsustatud konkreetsete uurimisküsimuste abil

(töö punkt 2.1; I kd, tl 26). Püstitatud uurimisprobleemi käsitletakse kvalitatiivse meetodi abil,

kogutud andmeid (valimisse kuulunud kaheksalt ajakirjanikult saadud teave) analüüsiti

kvalitatiivse kontentanalüüsiga, deduktiivse ja induktiivse lähenemise kombineerimisega (töö

punkt 2.3; I kd, tl 26 pöördel-27). Autor töötles allikaid kriitiliselt läbi (mh tunnistatakse töös, et

valimisse kuulunud ajakirjanike vastused on emotsionaalselt laetud, vastused võivad olla

kallutatud jne (töö p 2.2; I kd, tl 26 pöördel; töö p 4.2.4; I kd, tl 38). Tuginedes töös läbitöötatud

materjalidele teeb autor põhjendatud järeldusi (töö p 4.1; I kd, tl 36). Töö on ülesehitatud

süstemaatiliselt ja kujutab endast pikemat terviklikku uurimust. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et Y bakalaureusetöö vastab teadustöö tunnustele ja seda saab teadustööks pidada.

Bakalaureusetöö on küll üliõpilase esimene suurem iseseisev teadustöö, mistõttu ei oodata sellelt

täiesti uut teaduslikku avastust või suure materjalide mahu läbitöötamist nagu magistri- või

doktoritöö puhul, kuid see ei tee tööd vähem teaduslikuks.

16.4.

Hageja on seadnud Y bakalaureusetöö kui teadustöö kahtluse alla läbi töös kasutatud

valimi (kaheksa viimase aasta jooksul Postimehest lahkunud töötajat (hageja 03.07.2020

menetlusdokumendi p 2.8.2 (I kd, tl 1–6), 11.01.2021 menetlusdokumendi p 2.19 (I kd, tl 107–

111). Seoses kasutatud valimiga tõi hageja välja ka asjaolu, et töös ei intervjueeritud Postimehes

töötavaid ajakirjanikke (hageja 25.03.2021 menetlusdokumendi p 2.25 (I kd, tl 150–154). Kohus

ei nõustu hageja kriitikaga. Kohus toob välja, et Y töö eesmärgiks oli analüüsida ajakirjanike

enesetsensuuri ja selle tekkepõhjuseid Postimehe endiste ajakirjanike näitel. Töö eesmärk nähtub

töö pealkirjast ja sissejuhatusest. Töö autor analüüsib uurimisküsimust Postimehest lahkunud

töötajatelt saadud teabe alusel. Autor on töös põhjendanud kasutatud valimit. Näiteks selgitab

autor, et valimis on Postimehe endised, mitte praegused ajakirjanikud sel eeldusel, et nemad on

varmad selles väljaandes toimunust rääkima. Töös nenditakse, et eeldus pidas paika (töö p 2.2; I

kd, tl 26). Kuna töö eesmärgiks oli uurida püstitatud probleemi Postimehest lahkunud töötajate

näitel, on alusetud etteheited, et töös ei uuritud praeguste töötajate arvamust. Töös on arvestatud

sellega, et töölt lahkunud töötajad võisid anda kallutatud selgitusi endise tööandja juures

valitsenud õhkkonna kohta. Asjaolu, et töös kasutatud valimis olid endised töötajad, ei tee tööd

mitteteaduslikuks, vaid töö lugemisel tuleb arvestada selles kasutatud valimiga ja arvestada, et

töös otsitakse vastust püstitatud uurimisprobleemile Postimehest lahkunud töötajatelt saadud

teabe abil. Iseenesest on võimalik valimit kritiseerida, kuid teadustöös kasutatud

uurimismetoodika (sh kasutatud valim) on küsimus, mida käsitletakse ja hinnatakse töö

kaitsmise käigus. Viidatud küsimus ei ole praeguse vaidluse esemeks. Teadustööle antud hinne

ei ole selline tunnus, mille alusel saaks erinevaid töid teadustöödeks või mitteteadustöödeks

jaotada. Hinne võib näidata, kas ja kui hästi sai üliõpilane komisjoni hinnangul teadustöö

kirjutamisega hakkama, kuid hinne ise ei ole teadustöö iseloomulikuks tunnuseks ning olenevalt

tööle antud kõrgemast või madalamast hindest ei ole võimalik tööd vastavalt teadustööks või

mitteteadustööks kvalifitseerida. Puudub vaidlus, et Y kaitses edukalt bakalaureusetöö ja

1 https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=teadust%C3%B6%C3%B6&F=M&C06=et raamat

6

järelikult luges komisjon, et töö vastab ettenähtud kriteeriumitele. Seega ei näita hageja poolt

välja toodud asjaolu (Y töö sai hinde „B“) seda, et tegemist ei oleks teadustööga.

16.5.

Kohtu hinnangul ei ole oluline hageja väide, et bakalaureusetöö hüpoteesid ega

uurimisküsimused ei seondunud hagejaga ja et töö ei uurinud hagejat (hageja 03.07.2020

menetlusdokumendi p 2.8.3 (I kd, tl 1–6). Kuigi töö eesmärgiks ei olnud uurida hagejat ja

temaga seotud asjaolusid, võib töö autor uurimise käigus tuvastada teatud asjaolud, mida saab

(tänu teadustöös tehtud analüüsile) teaduslikult tuvastatuks lugeda.

17. Järgnevalt kohus hindab, kas kostja avaldatud andmed vastavad tõele. Kohus alustab analüüsi

väitest nagu teadustöö kinnitaks, et hageja avaldas Postimehe toimetusele survet. Y töös tuuakse

välja, et töö kontekstis saab hagejat AS Postimees Grupp ainuomanikuna käsitleda (töö p 1.6; I

kd, tl 25 pöördel). Töös on püütud leida ajakirjanike enesetsensuuri põhjusi nende

autonoomiasse sekkumise kaudu (töö p 2.1; I kd, tl 26). Töös tuuakse välja küsitletud

ajakirjanike vastused, millest nähtuvalt tajusid ajakirjanikud, et toimetuse juhid püüdsid teatud

juhtudel, nt siis, kui käsitletava teema võis potentsiaalselt hageja ärihuvisid kahjustada, mõjutada

ajakirjanikke neid teemasid mitte kajastada (töö p 3.1; I kd, tl 30 pöördel). Isikuteks, keda

ajakirjanikud tunnetasid nende autonoomiasse sekkujana nimetatakse peatoimetajat,

peatoimetaja asetäitjat, juhtkonda/juhatust, kuid seejuures ei täpsustatud, kas peeti silmas

toimetuse juhtkonda või ettevõtte AS Postimees Grupp juhtkonda (töö p 3.5; I kd, tl 32 pöördel).

Töös ei käsitletud hageja võimalikku sekkumist ajakirjanike autonoomiasse ega väidetud, et

hageja oleks Postimehe toimetusele survet avaldanud. Seega ei vasta tõele väide, nagu teadustöö

kinnitaks, et hageja avaldas Postimehe toimetusele survet. Kohus kohustab kostjat väite ümber

lükkama. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1047 lg 4. Kohus

määrab andmete ümberlükkamise viisi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 445 lg-d 1 ja

5) vastavalt hageja taotletule.

18. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata nende avaldamise

õigusvastasusest. Seetõttu ei ole oluline, kas hageja oli artikli avaldamise ajal avaliku elu

tegelane. Viimati nimetatud asjaolul on tähtsust ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju

hüvitamisel (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 14). Hageja ei ole nõudnud kostjalt andme

avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist. Seetõttu pole vaja ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude lahendamisel käsitleda küsimust, kas hagejat saab vaidluse asjaolusid arvestada avaliku

elu tegelaseks pidada.

19. Järgnevalt käsitleb kohus väidet, nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati

survet seoses hageja ärihuvidega.

19.1.

Bakalaureusetöös selgitatakse, mil viisil ja mille tõttu sekkuti ajakirjanike hinnangul

Postimehes nende autonoomiasse. Töös tunnistatakse, et kõik valimis olnud ajakirjanikud

ütlesid, et otsesest tsensuuri Postimehes ei toimu, vaid tihtilugu tehakse teemade käsitlemise

suuna, fookuse või üleüldise ilmumise kohta vihjeid ja kommentaare, kui üritati mõnda lugu või

teemat teatud suunas kirjutama kallutada. Töö järgi ütlesid mitmed ajakirjanikud, et signaalid või

vihjed avaldamata jätmise kohta tulid esile siis, kui parasjagu kajastati või taheti kajastada

Postimees Grupi omaniku ärihuvisid puudutavaid või nendega põrkuvaid teemasid. Kõik

ajakirjanikud mainisid konkreetselt apteegireformi ja selleteemalisi artikleid, kõige rohkem üht

konkreetset juhtkirja. Kuivõrd apteegireform puudutas ajakirjanike sõnul väga otseselt Postimees

Grupi omaniku teisi ärihuvisid, mis on seotud ravimitööstusega, siis reageeris toimetuse juht

apteegireformiteemalisele juhtkirjale kõige jõulisemalt. Erinevalt varem välja toodud

vihjamistest ja suunavatest kommentaaridest, oli peatoimetaja selle juhtkirja avaldamise kohta

selgelt väljendanud, et juhtkiri ei peaks Postimehe veerule jõudma (töö p 3.1; tl 28 pöördel-29).

7

Töös tuuakse välja, et olgugi et omaniku ärihuvisid toimetuse juhid või muud ülemused kordagi

otsesõnu ei maininud, on siiski tajutav, et teatud teemade puhul, mis võisid potentsiaalselt hageja

ärihuvisid kahjustada või tema teiste ettevõtete käekäiku mõjutada, tekitasid toimetuse juhtides

vastuseisu ja nad püüdsid mõjutada ajakirjanikke neid teemasid mitte kajastada. Ärihuvidest

lähtuv suunamine toimus ka teatud teemade soovitamisena. See tähendab, et lähtuvalt

sponsorlepingutest või omanike huvidest pidid ajakirjanikud tegema vastava sisuga lugusid (töö

p 3.1; tl 29 pöördel). Töös selgitatakse, et ajakirjanike sõnul olid tihti mõjutamiskatsete põhjuste

taga tajuda Postimees Grupi omaniku ärihuvisid. Mitmed ajakirjanikud nägid kõrvalt, kuidas

kolleegidel tekkis probleeme, kui oli kajastatud Postimees Grupi omaniku ärihuvisid

puudutavaid teemasid talle ebasobivas valguses (töö p 3.3; I kd, tl 31 pöördel).

Töö järgi tõid ajakirjanikud välja autonoomiasse sekkujana peatoimetaja. Lisaks mainisid

ajakirjanikud peatoimetaja asetäitjat ja nimetasid sekkujana üldsõnaliselt juhtkonda/juhatust,

kuid seejuures ei täpsustatud, kas peeti silmas toimetuse juhtkonda või ettevõtte Postimees

Grupp juhtkonda (töö p 3.4; I kd, p 32 pöördel). Arvamuslugude puhul tõid ajakirjanikud

mõjutajana välja toimetuse juhtkonna (töö p 3.2; I kd, tl 30 pöördel).

Töös tunnistatakse, et kuna konkreetseid sekkumiskatseid pigem ei olnud ja mõjutamine toimus

vihjete kaudu ning lisaks oli ajakirjanikes endis vaikimisi siginenud eeldus, et ajakirjanike töö ja

Postimees Grupi omaniku ärihuvide vahel on konflikt, siis võis olla autonoomiasse sekkumise

tajumisel omajagu tegemist ka paranoiaga. Samas tuuakse välja, et peale tajumise oskasid

ajakirjanikud ka konkreetseid näiteid tuua kommentaaride ja vihjete esitamisest (töö p 3.5; I kd,

tl 32 pöördel-33). Töö ühe järeldusena tuuakse välja, et Postimehe toimetuses domineeriv

mõjutegur oli Postimees Grupp omaniku ärihuvid (töö p 4.2.1; I kd, tl 36 pöördel).

19.2.

Eeltoodust nähtub, et bakalaureusetöös on uuritud, kas ja kuidas sekkuti Postimehe

endiste ajakirjanike hinnangul nende autonoomiasse. Töö autor tõi välja konkreetsed näited

olukordadest, millal küsitletud ajakirjanikud tundsid sekkumist nende autonoomiasse. Sekkujaks/

mõjutaks nimetati peatoimetajat, peatoimetaja asetäitjat või üldsõnalist juhtkonda/juhatust. Tööst

nähtuvalt peetakse juhtkonna või juhatuse all silmas pigem Postimehe juhtkonda, mitte hagejat.

Töös märgitaks, et ajakirjanike poolt kogetud mõjutamiskatsete põhjuste taga oli tajuda

Postimees Grupi omaniku ärihuvisid. Kohus on eelnevalt leidnud, et bakalaureusetööd saab

teadustööks pidada. Neid asjaolusid kogumis hinnates saab väita, et teadustöö kinnitab, et

Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega. Seega vastab käsitletav väide

tõele ja hageja ei saa nõuda väite ümberlükkamist. Hageja peab õige faktiväite avaldamist taluma

ka siis, kui andmed riivavad tema mainet. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada

kostjat väite ümber lükkama.

II

20. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalused andmed on faktiväited. Sellest tulenevalt ei

ole TsMS § 442 lg 8 kolmanda lause alusel vaja hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

käsitleda, kuna hageja palub mõista kahjuhüvitis alternatiivselt juhul, kui kohtu hinnangul

ümberlükkamise nõudes vaidlustatud väited on väärtushinnangud (nt hageja 03.07.2020

menetlusdokumendi resolutsioon (I kd, tl 1–6), hageja 05.05.2025 menetlusdokumendi

resolutsioon). Kuna vaidlustatud andmed on faktiväited, ei ole alternatiivse nõude käsitlemise

eeldused täidetud. Mittevaralise kahjunõude käsitlemiseks ei anna alust ka hageja väide, et kostja

on teabeallikas ebaseaduslikult hageja isikuandmeid töödelnud. Hageja seiskohtadest nähtub, et

nõue mõista välja mittevaralise kahju hüvitis isikuandmete töötlemisega seoses on esitatud

alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et vaidlusalused andmed ei ole faktiväited, vaid

väärtushinnangud. Kohus on aga eelnevalt asunud seisukohale, et andmed on faktiväited.

8

Eeltoodust tulenevalt ei käsitle kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja mittevaralise kahju

hüvitis.

III

21. Hageja on palunud kohtul kohustada kostjat ümber lükkama kolm (esitatud otsuse p-s 9) või

alternatiivselt kaks (välja toodud otsuse p-s 10) väidet. Kohus on leidnud, et kostja ei ole kolme

väidet avaldanud. Kahest alternatiivsest väitest kohustab kohus kostjat ühe väite ümber lükkama.

Kaks alternatiivset väidet on hageja jaoks olnud võrdse kaaluga. Seega rahuldatakse hagi

osaliselt ca 50% ulatuses, mistõttu jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte

endi kanda.

22. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

23. Tsiviilasja hind maakohtus on 3500 eurot (ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude hind

3500 eurot (TsMS § 132 lg 1), mittevaratalise kahjuhüvitise väljamõistmise nõude hind 3500

eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 3); mittevaralise kahju nõue on alternatiiv andmete ümberlükkamise

nõudele, mistõttu võtab kohus hinna määramisel aluseks andmete ümberlükkamise nõude hinna

(TsMS § 134 lg 1 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

9