2-22-8031/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8031

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a

korteriühistu vastu korteriühistu kohustamiseks

võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida

elektritarnijat, läbi viima elektriaudit ja viima

voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud

voolutugevusega

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. oktoobri 2024. a määrus avalduse

läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a

korteriühistu (registrikood 80221442), lepinguline

esindaja Marko Jaani

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. oktoobri 2024. a määrus osas, millega maakohus

jättis X avalduse läbi vaatamata ja jaotas menetluskulud (maakohtu määruse

resolutsiooni punkti 1–3 ja 5). Saata asi menetluse jätkamiseks samale

maakohtule.

2. Harju Maakohtu 21. oktoobri 2024. a määrus on jõustunud osas, millega kohus

eraldas X 21. augusti 2024. a taotluse riigi õigusabi saamiseks eraldi menetlusse

(maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4).

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

2-22-8031

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 27.02.2019 tsiviilasjas nr 2-19-3141 Harju Maakohtule avalduse

Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu,

milles palus:

1) tunnistada kehtetuks korteriühistu 08.06.2016 üldkoosoleku otsuse;

2) kohustada korteriühistut jõustama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ

sätted ja võimaldama kõikidel korteriühistu liikmetel koheselt vabalt valida elektritarnijat;

3) hüvitada avaldajale tekitatud lisakulud seoses korteriomanike sunniviisilise

kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega;

4) kohustada puudutatud isikut läbi viima elektriaudit ning viima voolutugevus vastavusse

ehitusloaga lubatud voolutugevusega.

1.1. Avalduse kohaselt on korteriühistul Eesti Energia AS-ga elektrienergia ühisostuleping.

Avaldaja on pöördunud korduvalt korteriühistu poole sooviga valida ise endale sobiv

elektritarnija. Kuna avaldaja ei saa elektritarnijat ise valida, on ta sunnitud maksma elektri

tarbimise eest põhjendamatult kõrget hinda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2009/72/EÜ võimaldab avaldajal valida ise elektritarnijat.

1.2. Elektrilevi selgituste kohaselt tuleb selleks, et korteriomanik saaks teha elektrienergia

tarbimiseks otselepingu, mh kontrollida korterelamu elektrisüsteemi. Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli käigus selgus, et kortermajal on tegemata

elektrisüsteemide audit ja korteriühistule määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Korteriühistu peab läbi viima uue auditi.

1.3. Kuna kortermaja voolutarbimine suurenes kortermaja keldrikorrusele ehitusloata ehitatud

nelja korteri tõttu 40% võrra, siis kasutatakse korteriühistu juhatuse ainuotsusel majas 380V

voolutugevust. Kortermaja ehitusloas on näidatud voolutugevuseks 220V. Voolutugevus tuleb

viia vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.

2. Harju Maaohus keeldus 14.03.2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

06.09.2019 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks

tagasi maakohtule.

3. Avaldaja esitas 18.05.2020 avalduse täpsustuse, millega loobus korteriühistu 08.06.2016

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõuetest. Maakohus keeldus

07.09.2020 määrusega TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 27.11.2020 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

4. Avaldaja täpsustas avaldust 07.06.2021 ja 15.09.2021. Maakohus keeldus 21.09.2021

määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.11.2021

määrusega maakohtu määruse osas, millega kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ja

saatis asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. Maakohus eraldas 30.05.2022 määrusega tsiviilasjast nr 2-19-3141 iseseisvasse hagita

menetlusse avaldaja järgnevad nõuded:

1) kohustada korteriühistut võimaldama kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida

elektritarnijat;

2-22-8031

2) kohustada korteriühistut viima korteriühistu voolutugevus vastavusse ehitusloaga

väljastatud voolutugevusega;

3) kohustada korteriühistut viima läbi elektriaudit.

6. Maakohus võttis 08.06.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8031 menetlusse tsiviilasjast nr

2-19-3141 eraldatud nõuded.

7. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

7.1. Kui korteriühistus soovitakse minna üle elektrienergia üksikostule, tuleb selleks teha

täiendavaid kulutusi. Selline otsustus ületab kaasomandi eseme tavapärast valitsemist ning

seda küsimust saavad korteriomanikud otsustada kokkuleppel.

7.2. Arusaamatuks jääb, kas avaldaja nõuab pinge või voolutugevuse vastavusse viimist.

Avaldajal on elektripistikus 230V varasema 220V asemel, arvestades lubatud kõikumist.

Pinge suuruse muudatus on seotud pinge parameetrite muutumisega (kogu Euroopas).

7.3. Kortermajas koostati 27.03.2019 elektripaigaldise korraline audit, mille kohaselt vastab

elektripaigaldis või selle osa kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel

kasutada. Avaldaja ei ole põhistanud, miks läbiviidud audit ei ole nõuetekohane.

8. Avaldaja esitas 21.08.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 21.10.2024 määrusega avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus eraldas avaldaja 21.08.2024 taotluse riigi

õigusabi saamiseks eraldi menetlusse.

9.1. Määruse kohaselt tuleb elektritarnija vabalt valimise nõue esitada teiste korteriomanike

vastu. Avaldaja ei soovinud nõudeid esitada korteriomanike vastu. Kuna avaldaja nõuet ei saa

esitada korteriühistu vastu, tuleb avaldaja nõue jätta läbi vaatamata.

9.2. Avaldaja ei ole suutnud veenvalt selgitada oma voolutugevuse vastavusse viimise nõude

sisu. Avaldaja esitatust ei nähtu, et pinge suurust on muudetud korteriühistu või ühistu

juhatuse ainuotsusel. Sarnaselt elektritarnija valimisega, on pinge muutmisega tegemist

küsimusega, mida ei saa otsustada kaasomandi eseme tavapärase valitsemise raames. Kuna

avaldaja ei saa nõuet esitada korteriühistu vastu, tuleb avaldaja nõue jätta läbi vaatamata.

9.3. Avaldaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda 27.03.2019

elektriauditi õigsuses. Avaldaja esitatust nähtuvalt ei ole tema eesmärki võimalik saavutada

elektriauditi raames, vaid selleks tuleks läbi viia eelkõige elektri- ja ehitusprojekti ekspertiis.

Seega ei ole avaldajal võimalik oma nõudega soovitud eesmärki saavutada, mistõttu tuleb see

jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja vaidlustab määruskaebusega maakohtu määruse terves ulatuses.

10.1. Maakohus ei järginud ringkonnakohtu poolt varem antud suuniseid. Eelkõige ei saa

avaldaja nõuet jätta menetlusse võtmata põhjusel, et see on esitatud vale isiku vastu.

2-22-8031

10.2. Korterelamus on kasutusel vool 380V, kuigi ehitusluba lubab kasutada ainult 220V.

Avaldaja on selgelt väljendanud soovi taastada ehitusloa ja kasutusloaga lubatud 220V.

Maakohus ei ole seda menetlema hakanud.

10.3. Praeguses menetlusetapis ei ole võimalik anda hinnangut, kas elektriaudit on läbi viidud

kohaselt. Elektriaudit, mis kontrollib eelkõige elektrisüsteemi vastavust projektile ja

ehitusloale, ei ole seaduslik. Auditi juures viibis isik, keda korteriühistu ei ole selleks

volitanud. Sellised küsimused tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel.

11. Korteriühistu palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluskulud palub korteriühistu jätta avaldaja kanda.

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS §

663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osas, millega kohus jättis avalduse läbi

vaatamata ja jaotas menetluskulud TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi tuleb

saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

14. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kuigi avaldaja märgib, et vaidlustab maakohtu määrust terves ulatuses, ei ole ta esitanud

sisulisi vastuväiteid tema 21.08.2024 riigi õigusabi saamise taotluse iseseisvasse menetlusse

eraldamisele. Selle otsustuse osas ei ole maakohtu määrus ka vaidlustatav. Eelnevat

arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis

avaldaja avalduse läbi vaatamata.

15. Maakohus jättis avaldaja nõuded läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 (koosmõjus § 477

lg-ga 1) alusel, leides, et avaldajal ei ole võimalik oma nõuetega soovitud eesmärki saavutada.

Kolleegiumi hinnangul ei olnud avalduse läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses

esitatud põhjendustel õigustatud.

16. Siinses asjas olid menetles järgmised avaldaja nõuded:

-

kohustada korteriühistut võimaldama kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida

elektritarnijat (nõue 1);

-

viima korteriühistu voolutugevus vastavusse ehitusloaga väljastatud voolutugevusega

(nõue 2);

-

kohustada korteriühistut viima läbi elektriaudit (nõue 3).

17. Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-3141 sama avaldaja samu nõudeid korduvalt

hinnanud. Kuigi varasemalt on maakohus keeldunud avaldaja nõuete menetlusse võtmisest

perspektiivituse tõttu, on ringkonnakohtu toonased selgitused asjakohased ka avalduse läbi

vaatamata jätmisel. Ringkonnakohus jääb selle juurde, et avaldaja nõudeid tuleb hinnata asja

sisulisel lahendamisel.

18. Nõuete 1 ja 2 osas leidis maakohus, et need on esitatud vale isiku vastu. Ringkonnakohus

selgitab, et nõude esitamine vale isiku vastu ei ole nõude läbi vaatamata jätmise alus.

Avaldaja otsustab ise, kelle vastu ta oma nõude esitab (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-151-

2-22-8031

14, p 13). Avaldaja on siinses asjas leidnud, et tal on nõue justnimelt korteriühistu vastu.

Sellises olukorras tuleb kohtul avaldaja väiteid sisuliselt hinnata. Ringkonnakohus on

korduvalt selgitanud, et avaldaja nõudeid ei saa jätta menetlusse võtmata põhjendusega, et see

on esitatud vale isiku vastu (Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019, 27.11.2020 ja 12.11.2021

määrused tsiviilasjas nr 2-19-3141). Kui kohus leiab, et avaldajal ei ole korteriühistu vastu

nõudeid, tuleb avaldus jätta rahuldamata, mitte läbi vaatamata.

19. Nõude 3 osas leidis maakohus, et avaldaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks

alust kahelda elektriauditi õigsuses. Samuti viitas maakohus, et avaldaja ei ole esile toonud

ühtegi asjaolu, kuidas lahendaks uus elektriaudit projektimuudatusega seotud küsimused.

Maakohtu põhjendused ei ole aluseks avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Seda, kas varasem

elektriaudit on kohaselt läbi viidud, ja kas uus elektriaudit lahendab avaldaja

probleemküsimuse, saab kohus otsustada alles asja sisulisel läbi vaatamisel. Kohus ei saa

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta avaldust läbi vaatamata põhjusel, et avaldus on

põhjendamatu, samuti ei saa kohus jätta avaldust läbi vaatamata, kui selle perspektiivikuse üle

ei ole võimalik otsustada tõendeid hindamata (RKTKm 22.01.2025, 2-23-12244, p 14). Kui

kohus, olles asja pooltega sisuliselt arutanud ja hinnanud poolte esitatud väiteid ja tõendeid,

leiab et elektriaudit on kohaselt läbi viidud, tuleb avaldaja nõue jätta rahuldamata. Sellele on

ringkonnakohus korduvalt maakohtu tähelepanu juhtinud ka tsiviilasjas nr 2-19-3141

(Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019 ja 27.11.2020 määrused).

20. Iseenesest on kohtul TsMS § 423 lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata

või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Sama kehtib ka hagita asja kohta (TsMS II komm

(2017), § 423, p 3.3.b). TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel saab aga läbi vaatamata jätta õiguslikult

perspektiivitu nõude. Praegusel juhul ei saa väita, et avaldaja nõuded on õiguslikult

perspektiivitud. Sellist järeldust ei ole teinud vaidlustatud lahendis ka maakohus.

Ringkonnakohus on avaldaja nõudeid hinnates korduvalt viidanud nende võimalikele

õiguslikele alustele. Seejuures on ringkonnakohus viidanud, et tegemist on keskmiselt

keerukama küsimusega, mis vajaks täiendavat analüüsimist ja suunanud maakohut asja

sisuliselt lahendama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019 ja 27.11.2020 määrused).

Arvestades avalduse esitamise aega (2019. aasta), on avalduse sisuline lahendamine paremini

kooskõlas ka TsMS § 2 eesmärkidega.

21. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus avalduse läbi vaatamata jätmise ja

menetluskulude jaotuse osas tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse

jätkamiseks. Maakohus peab asja sisulisel lahendamisel hindama, kas avaldaja nõuded on

põhjendatud.

22. TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt

lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

23. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa praeguse määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)