2-20-3995/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3995

Kohtuasi

ÖÖLoom Produktsioon OÜ ja Z.I hagi E.N vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.06.2024 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

ÖÖLoom Produktsioon OÜ ja Z.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I ÖÖLoom Produktsioon OÜ (registrikood

11912141)

Hageja II Z.I (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik

Kostja E.N (isikukood XXX)

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid E.N-il

Keres ja Joonas Põder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.06.2024 määrus vaidlustatud osas, millega maakohus

määras kindlaks kostja menetluskulude hüvitise suuremas summas kui 3255 eurot

ja mõistis kostja menetluskulud hagejatelt välja, muutmata.

2. Jätta ÖÖLoom Produktsioon OÜ ja Z.I määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-20-3995

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÖÖLoom Produktsioon OÜ (hageja I) ja Z.I (hageja II) esitasid 12.03.2020 (muudetud

24.08.2020 ja 27.09.2021) Harju Maakohtule E.N (kostja) vastu hagi, milles palusid

kohustada kostjat avaldama ajalehe Postimees veebiväljaandes või üle-eestilise päevalehe

veebiväljaandes paranduse või lükkama ümber ajalehe Postimees veebiväljaandes avaldatud

valeväited ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

kohtu äranägemisel. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

2. Harju Maakohus jättis 27.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.12.2023 otsusega Harju Maakohtu 27.06.2022

otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi ühe nõude osas.

Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ja jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 16,66% ulatuses kostja kanda, 41,67% ulatuses hageja I kanda ja 41,67%

ulatuses hageja II kanda. Harju Maakohtu 27.06.2022 otsus jõustus osaliselt ja Tallinna

Ringkonnakohtu 18.12.2023 otsus tervikuna 01.04.2024.

3. Hagejate 11.03.2022 ja 29.11.2023 menetluskulude nimekirjade ning 16.03.2022 taotluse

kohaselt palusid hagejad kostjalt välja mõista menetluskulud 6102,56 eurot, millest

sõidukulud moodustavad 32,56 eurot ja riigilõivud 1860 eurot. Hagejate menetluskulude

nimekirjadele lisatud arvete ja 16.03.2022 seisukoha kohaselt on hagejate esindaja teinud

toiminguid 14,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot ning 18 tunni ulatuses tunnihinnaga

140 eurot.

4. Kostja 14.03.2022 ja 27.11.2023 menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja kantud

õigusabikulud 6732 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisanduvad 28.11.2023 istungil

esindamise kulud vastavalt istungi kestusele, s.o 1,30 tundi. Seega on kostjale osutatud

õigusabi 39,10 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot ja 7,20 tunni ulatuses tunnihinnaga 200

eurot.

5. Kostja ei esitanud hagejate menetluskuludele vastuväiteid. Hagejate hinnangul on osad

kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud mahult ülepaisutatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus määras 11.06.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks poolte

menetluskulud ja mõistis välja menetluskulude hüvitise kostjalt hageja I kasuks 471,21 eurot,

kostjalt hageja II kasuks 471,21 eurot, hagejalt I kostja kasuks 2822,73 eurot ja hagejalt II

kostja kasuks 2822,73 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused väljamõistetavad

menetluskulud, mille tulemusel mõistis kohus hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 2351,52 eurot ja hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2351,52

eurot, millele kummalegi lisandub viivis alates lahendi jõustumisest.

2-20-3995

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vähendas maakohus osaliselt hagejate taotletud

menetluskulusid ja luges kummagi hageja põhjendatud menetluskuluks 2828,37 eurot, millest

kostjal tuli hagejatele hüvitada 16,66% ehk kummalegi hagejale 471,21 eurot (2828,37 x

16,66 / 100).

6.2. Kostja menetluskulude osas märkis maakohus, et kostja lepinguliste esindajate

tunnihinnad 140 eurot ja 200 eurot on mõistlikud ja kooskõlas kohtupraktika ning õigusabi

turuhinnaga. Kostja menetluskulude nimekirjades esile toodud toimingud on põhjendatud

osaliselt.

6.2.1. Arvestades tsiviilasja asjaolusid, õiguslikke probleeme ja materjalide mahtu, pidas

maakohus kostja esindajate 10.09.2021 istungiks ettevalmistuse ajakulu põhjendatuks 2 tunni

ulatuses.

6.2.2. Ülejäänud kostja esindajate toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud,

arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu ning nendest sisalduvaid

õiguslikke probleeme ja esitatud lisasid.

6.2.3. Vastuseks hagejate vastuväidetele märkis maakohus, et peab põhjendatuks hagivastuse

koostamise ajakulu kostja esindajate nimetatud ulatuses, võttes arvesse hagiavalduse ja selle

lisade sisu ja mahtu ning hagivastuse sisu ja mahtu (11 lk). Lisaks kohustas kohus kostjat

esitama seisukoha ka hagi tagamise taotluse osas, mille puhul tuli kostja esindajatel tutvuda

ka hagiavaldusega. Seega oli kostja esindajate 19.03.2020 ajakulu seotud hagi tagamise

taotlusele seisukoha koostamisega. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud ka kostja

apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud ajakulu, arvestades Harju Maakohtu

27.06.2022 otsuse sisu ja mahtu ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, sh selles kajastatud

õiguslikke probleeme ning apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu. Maakohtu hinnangul

vastas apellatsioonkaebuse vastuse koostamise tegelik ajakulu kostja esindajate poolt

nimetatule. Lisaks ei ole põhjendatud kostja õigusabikulude vähendamine üksnes seetõttu, et

poolte esindajate toimingute ajakulud ei ole võrdsed.

6.2.4. Maakohus pidas põhjendatuks seega kostja lepinguliste esindajate toiminguid 38,10

tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot ja 7,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 200 eurot. Kostja

põhjendatud õigusabikulud olid summas 6774 eurot (38,10 x 140 + 7,2 x 200). Kostja ei

taotlenud käibemaksu hüvitamist. Kuna kummalgi hagejal tuleb kostjale hüvitada 41,67%

menetluskuludest, tuleb kummaltki hagejalt kostja kasuks välja mõista 2822,73 eurot (6774 x

41,67 / 100).

6.3. Maakohus tasaarvestas hagejate ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud,

mille tulemusena mõistis maakohus kummaltki hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

summas 2351,52 eurot (= 2822,73 – 471,21).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-de 3, 4, 5 ja 6 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata

kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks mitte suuremas summas kui 3255 eurot.

Määruskaebuse kohaselt ei ole tegemist keeruka ega mahuka tsiviilasjaga, mistõttu on

põhjendamatu kostja menetluskulu hüvitamine niivõrd suures ulatuses. Kostja lepingulise

esindaja 19.03.2020 menetluskulude nimekirja esimene punkt sisaldab hagi ja hagi tagamise

2-20-3995

avalduse esmast analüüsi, õiguslikku analüüsi, suhtlust kliendiga ning seda kuluga 1,3 tundi.

Selle toimingu tulemusena ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti, mistõttu ei kuulu

konsultatsioonile kulunud aeg hüvitamisele. Maakohus on põhjendamatult võtnud arvesse

dokumentide vormilist mahtu, jätnud tähelepanuta kostja esindajate dokumentide keskmisest

laiemad ääred ja hõredama tekstipaigutuse. Ülemäärane on hagiavalduse vastuse koostamisele

kulunud aeg üle 13 tunni, kuivõrd hagiavaldus ei olnud keeruline ja sellele vastuse

koostamiseks kuluv põhjendatud ning mõistlik aeg piirdub maksimaalselt 7–8 tunniga,

arvestades sisulise vastuse osakaalu menetlusdokumendis, dokumendi formaati ja sõnade

arvu. Kostjal on olnud kaks esindajat, kuid kostja esindajate dubleerivate tegevuste kulu ei saa

pidada vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kohus on lähtunud lehekülgede arvust, mis

ei ole kohane mahumõõdik. Kostjal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt

apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 11,80 tundi, mis on selgelt ülemäärane. Sellest

annab aimu hagejate ja kostja ajakulu kardinaalne erinevus – hagejatel kulus

apellatsioonkaebuse koostamiseks 2 tundi ja 40 minutit. Poolte menetlusele kulunud aeg ei

pea üks-ühele kattuma, kuid rohkem kui neljakordne erinevus töö mahus viitab kulude

ülepaisutatusele. Kostja esindajate tunnitasu on neljal kulureal (19.03.2020, 19.03.2020,

23.03.2020 ja 16.10.2020) 200 eurot ilma käibemaksuta. Selline hind on teenuse teostamise

kuupäeva ning turuhindu arvestades ebamõistlik ning ülemäärane.

Kostja menetluskulude mõistlik maht oleks olnud mitte rohkem kui 18 tundi 15 minutit

maakohtus (7 tundi hagile vastamine, 1 tund 10.09.2021 istungiks ettevalmistus 1 tund 48

minutit 10.09.2021 istung, 3 tundi 48 minutit 08.11.2024 seisukoht) ja 5 tundi

apellatsioonimenetluses (2 tundi 40 minutit apellatsioonkaebusele vastamine, 1 tund istungiks

ettevalmistus, 1 tund 20 minutit 28.11.2023 istung). Kokku on see 23 tundi 15 minutit

hinnaga 140 eurot / tund ehk 3255 eurot.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks

kostjale hüvitatavad menetluskulud 3255 eurot ületavas osas, mõistis need hagejatelt välja ja

tasaarvestas vastastikused väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p-d 3–6).

Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas.

11. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p

14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja

2-20-3995

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

12. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

12.1. Hagejate hinnangul ei ole hüvitatav kostja lepingulise esindaja kulu hagi ja hagi

tagamise avalduse analüüsimisele ja kliendiga suhtlusele mahus 1,30 tundi, lisaks kulus

hagejate arvates hagile vastamiseks ülemääraselt palju aega, mistõttu peaks selle toimingu

hüvitatav ajakulu olema 7–8 tundi, mitte 13 tundi. Kolleegium leiab, et 19.03.2020 ajakulu on

hüvitatav ning maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks nii hagiavalduse ja hagi

tagamise avaldusega tutvumise kui ka hagi tagamise avaldusele vastamise kulu on

põhjendatud ja vajalik kostja märgitud ulatuses. Nii hagiavaldusele kui ka hagi tagamise

avalduse osas seisukoha esitamiseks oli kostjal vajalik nende avaldustega tutvuda, teostada

õiguslikku analüüsi, kooskõlastada kliendiga menetlusplaani ja menetlustoiminguid.

Nimetatud toimingutele kulunud aeg 1,30 tundi ei ole dokumentide sisu ja mahtu arvestades

ülemäärane. Maakohus oli kostja seisukohta hagi tagamise avalduse osas küsinud 12.03.2020

kirjaga. Samuti ei ole põhjust vähendada hagivastuse koostamiseks kulunud aega, arvestades

hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu ning hagivastuse sisu ja mahtu.

12.2. Hagejad on esile toonud, et hüvitatavad ei peaks olema kostja lepinguliste esindajate

dubleerivad kulud. Ringkonnakohtule ei nähtu kostja menetluskulude nimekirjadest, et kostja

lepingulised esindajad oleksid teostanud samu toiminguid topelt. Ühtlasi ei nähtu, et ühe

lepingulise esindaja töö oleks olnud üksnes teise esindaja koostatud dokumentide

kontrollimine või ülevaatamine.

12.3. Hagejad leiavad, et apellatsioonkaebusele vastamiseks kulutatud 11,80 tundi on

ülemäärane, kuivõrd dokumendi suurem maht on saavutatud kasutades kitsamat joondust ja

hõredamat vormistust. Samuti märkisid hagejad, et nende lepingulisel esindajal kulus

apellatsioonkaebuse koostamiseks oluliselt vähem aega. Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu,

et kostja lepingulised esindajad on enda esitatud menetlusdokumente vormindanud hagejate

lepingulisest esindajast erinevalt, ei anna alust arvata, et kostja lepingulistel esindajatel ei

kulunud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsile ja vastuse

kirjutamisele menetluskulude nimekirjas märgitud aeg (11,80 tundi). Maakohus ei ole

pidanud ajakulu 11,80 tundi põhjendatuks dokumendi lehekülgede arvust lähtuvalt, vaid on

arvesse võtnud maakohtu otsuse sisu ja mahtu ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, sh

selles kajastatud õiguslikke probleeme ning apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu. Mis

puudutab argumenti, et hagejate lepingulisel esindajal kulus vähem aega apellatsioonkaebuse

koostamiseks, on hagejad ka ise märkinud, et poolte lepinguliste esindajate ajakulu ei pea

tingimata olema võrdne. TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise

kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas

teise poole esindaja kulude või töömahuga (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 17).

Apellatsioonkaebusele vastamine eeldas lisaks maakohtu otsusega tutvumisele ka hagejate

apellatsioonkaebusega tutvumist, läbitöötamist ja õigusliku analüüsi teostamist. Hagejad ei

ole toonud esile, et apellatsioonkaebuse vastus oli sisult selline, mille koostamiseks oleks

pidanud kuluma oluliselt vähem aega kui on kajastatud kostja menetluskulude nimekirjas.

Nimetatud ei tuvastanud ka ringkonnakohus asja materjalide pinnalt.

2-20-3995

12.4. Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnihind

200 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendamatult kõrge ning vastaspool ei peaks sellises

määras kulu hüvitama. Kuigi tegemist on menetlustoimingute kuupäeva arvestades pigem

kõrgema tunnitasuga, ei saa seda siiski pidada sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda

oluliselt ületavaks ja põhjendamatuks (vt ka RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 18;

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10). Riigikohus on

pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks mh 170 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3 2 1 159 16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-

17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).

Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta) üksnes 7,2

tunni ulatuses, kusjuures 38,10 tundi oli maakohtu määruse järgi hüvitatav tunnihinnaga 140

eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu leiab kolleegium, et maakohus ei ole kostja lepinguliste

esindajate tunnihinda kindlaks määrates ületanud diskretsiooni piire.

12.5. Muus osas ei ole hagejad kostja lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulule

vastuväiteid esitanud. Maakohus hindas kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud

lepinguliste esindajate kulusid kogumis ja põhjendas, miks ja kui palju on kostja lepinguliste

esindajate toimingutele kulunud aeg põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus kostjale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire

ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada

ülejäänud osas kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus

kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti.

13. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

14. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)