2-23-17126/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17126

Kohtuasi

K.J-i hagi G.K vastu võla ja tahteavalduste

andmiseks kohustamise nõudes

G.K hagi K.J-i vastu valduse ja hüvitise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.J-i ja G.K apellatsioonkaebused

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Kompromissi kinnitamine

Hageja, vastuhagis kostja, apellant ja vastustaja: K.J (i.k.

XXX; e-post XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat

Joonas Põder

Kostja, vastuhagis hageja, vastustaja, apellant: G.K (i.k.

XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja advokaat

Helen-Lumelille Tomberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K.J-i ja G.K vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. K.J ja G.K on leppinud kokku Tallinnas XXX asuva korteriomandi

(registriosa XXXXXXXX) eriomandi esemeks oleva eluruumi tasuta

kasutamise lepingu lõpetamises.

1.2. K.J ja G.K on leppinud kokku ühiselt K.J-i ja G.K kasuks Tallinnas XXX

asuva korteriomandi (registriosa XXXXXXXX) eriomandi esemeks olevale

eluruumile seatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse lõpetamises.

1.3. K.J ja G.K lubavad ja avaldavad soovi kustutada kinnistusregistri registriosa

nr. XXXXXXXX kolmandasse jakku ühiselt K.J-i (i.k. XXX) ja G.K (i.k.

XXX) kasuks tehtud kanne tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse kohta

ja sellele lisatud märkus, et isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab

õigustatud isikute surma tõendamisest.

1.4. K.J on kohustatud tasuma G.K-le 91 000 (üheksakümmend üks tuhat) eurot.

Nimetatud summaga on kaetud kõik poolte poolt ts.asjas 2-23-17126 esitatud

rahalised ja mitterahalised nõuded, s.h. maakohtu otsusega G.K-lt K.J-ile

välja mõistetud hüvitis 2292,47 eurot ja sellelt arvestatav viivis. Hüvitis 91

000 eurot tuleb tasuda G.K pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(AS Swedbank) hiljemalt 31.12.2025. a. Hüvitise tasumisega viivitamisel on

K.J kohustatud tasuma G.K-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lasuses sätestatud

määras alates 1.01.2026 kuni võlgevuse täieliku tasumiseni. Tasumisega

viivitamise korral loetakse, et täitmine toimub esmalt sissenõutavaks

muutunud viivitusintressi ning alles seejärel põhikohustuse katteks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 23.12.2024 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-17126

menetlus.

3. Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.

4. Edastada jõustunud kompromissimäärus kinnistusraamatu pidajale resolutsiooni

punktis 1.3 sisalduva kinnistamisavalduse alusel kandemenetluse algatamiseks.

5. Tagastada K.J-ile pool tema poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (630

eurot) summas 315 eurot tema pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(Swedbank AS).

6. Tagastada G.K-le pool tema poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (840

eurot) summas 420 eurot tema pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(Swedbank AS).

7. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.K.J palus 04.12.2023. a esitatud hagis mõista kostjalt välja põhinõudena 2292,47 eurot,

viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

nõude täitmiseni ning kohustada kostjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

millega kustutatakse ühine isiklik kasutusõigus Tallinnas XXX asuvalt korteriomandilt

(registriosa nr XXXXXXXX) ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse

kohaselt leppisid pooled 30.01.2023. a kokku korteriomandi isikliku kasutusõigusega

koormamiseks selliselt, et abikaasadel on ühine tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus

korterile. Korteri kasutamisega seotud kulud pidid abikaasad tasuma võrdsetes osades.

Hagejale selgitati enne tehingu tõestamist ja selle ajal, et ta saab kostjalt G.K-lt igal ajal nõuda

ühise isikliku kasutusõiguse lõpetamist ja selle kande kustutamist. Alates 08.02.2023. a

kuulub kostjale Tallinnas XXX asuv korteriomand. Samuti kuulub kostjale Hiiumaal Y külas

kinnistu, millel asub eluhoone koos kõrvalhoonete kompleksiga. Tallinnas korteri ostmise

järel kolis kostja XXX korterist välja.

12.10.2023. a nõudis kostja hagejalt XXX korteri valduse üleandmist kostjale. Selle kirjaga

sai hageja teada, et ta ei saa isikliku kasutusõiguse kustutamist nõuda mistahes hetkel ilma

täiendavate alusteta. Hageja saatis kostjale 10.11.2023. a nõudeavalduse, milles nõudis

kostjalt XXX korteri kõrvalkulude tasumist summas 2026,16 eurot ning AÕS § 224 alusel

tagatist 10 000 eurot. Hageja põhjendas tagatise nõudmist asjaoluga, et eelneva kooselu vältel

on kostja hageja suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Ühtlasi ei ole kostja tasunud

lepingujärgselt korteri kõrvalkulusid, mis andis täiendavalt aluse tagatise nõudmiseks AÕS §

224 järgi. Kostja keeldus 14.11.2023. a vastuses kõrvalkulude tasumisest. Hageja andis

kostjale täiendava tähtaja kuni 19.11.2023 kõrvalkulude tasumiseks aga kostja seda ei teinud.

Hageja taganes 20.11.2023. a avaldusega 30.01.2023. a sõlmitud korteriomandi isikliku

kasutusõigusega koormamise lepingust. Kostja hagile vaidles hageja vastu.

KOSTJA VASTUVÄITED JA TEMA HAGI OLUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

2. Kostja hageja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. 21.12.2023. a

hagiavalduses palub hageja G.K välja mõista K.J-i ainuvaldusest G.K kaasvaldusesse

Tallinnas XXX asuv korteriomand, milline on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all). Samuti palub hageja välja mõista K.J-ilt

hüvitis kasutuseelise kaotamise eest perioodil alates 14.10.2023. a. kuni hagi esitamiseni

summas 1725 eurot ja alates hagi esitamisest kuni valduse hagejale üleandmiseni 775 eurot

kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja

kostja endised elukaaslased ja abikaasad. Veel enne abielu sõlmimist omandasid pooled

kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades korteriomandi, mis asub Tallinnas XXX (kantud

kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all, 1879/18052 mõttelist osa kinnisasjast

XXX. 3, Tallinn, ja eriomandi ese eluruum nr 7). Pärast abielu sõlmimist omandasid pooled

ühisomandisse veel mitmeid kinnistuid Hiiumaal. Pere elukohaks oli vaidlusalune korter

Tallinnas XXX. Poolte suhted halvenesid oluliselt 2022. a. Kostja kolis koos poolte ühise

lapsega 15.07.2022. a poolte ühisest elukohast välja ja pöördus Nõmme Linnaosa Valitsuse

lastekaitseametniku poole väitega, et last on isa eest vaja kaitsta. 2022. a septembris elasid

pooled koos XXX korteris ja kostja rasestus uuesti. Samas oli kostja 2022. a augusti lõpus

esitanud politseile avalduse hageja vastu, et hageja oli kostja vastu vägivaldne ja ähvardas

teda. Menetlus hageja suhtes hiljem küll lõpetati, kuid usaldus poolte vahel lõppes, tülid

sagenesid ja paarisuhet koos jätkata ei soovitud.

30.01.2023. a sõlmisid pooled ühisvara jagamise ja kaasomandi lõpetamise kokkuleppe,

samuti ühise kodu isikliku kasutusõigusega koormamise ja vastava asjaõiguslepingu. Pooled

leppisid kokku kõikide kinnisasjade jäämises kostja ainuomandisse ja seda kahe tingimusega

– esmalt, et hageja saab kostjalt hüvitise ning teiseks, et hageja säilitab oma kodu - talle jääb

tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus korterile XXX. Samas leppisid pooled omavahel kokku

ka selles, et nö võtavad aja maha ja suhete parandamise eesmärgil elab hageja alates 2023. a

märtsist ajutiselt mujal. Sellist valikut soovitas ka lapse heaolu spetsialist KS. Arvestades, et

kostja oli beebiootel ja ehkki hageja ei olnud uue lapse tulekuga arvestanud, leppis ta sellega,

leides ka, et on mõistlikum, kui pinged leevenevad. Kogu hageja mööbel ja tema isiklikud

asjad jäid siiski korterisse ja on seal tänaseni. 2023. a augustis avastas hageja, et kostja oli

järjekordsel ühiselt aja veetmisel salaja taskust võtnud ära hageja võtmed, mille abil korterisse

pääseda. Võtmeid tagastamast kostja keeldus. Varsti pärast seda kolis kostja ise koos lastega

korterist välja oma praegusesse elukohta Laagris YYY. Korter seisab tühjana. Kuna isikliku

kasutusõiguse seadmise eesmärgiks oli võimaldada pärast kaasomandi lõpetamist hagejale

eluruum ja korter oli jäänud tühjaks, teavitas hageja kostjat 15.09.2023, et hakkab korterit ise

taas kasutama oma elukohana ja palus kostjal anda üle võtmed. Kostja teatas, et mingeid

võtmeid ta hagejale vabatahtlikult üle anda ei kavatse.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

3.Harju Maakohus rahuldas K.J-i hagi G.K vastu osaliselt. Mõistis välja G.K-lt hageja K.J-i

kasuks põhivõla 2292,47 eurot ja viivise põhivõlalt 2292,47 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. K.J-i hagi kostja nõusoleku

andmiseks kohustamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega jättis rahuldamata.

Rahuldas G.K hagi K.J-i vastu osaliselt, mõistis K.J-i ainuvaldusest G.K kaasvaldusesse

Tallinnas XXX asuv korteriomandi, milline on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all. Jättis G.K nõude hüvitise kasutuseelise

kaotamise eest perioodil alates 14.10.2023. a. kuni hagi esitamiseni summas 1725 eurot ja

alates hagi esitamisest kuni valduse hagejale üleandmiseni 775 eurot kuus saamiseks

rahuldamata. Poolte menetluskulud jättis poolte endi kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Pooled esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebused.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebused menetlusse, pooled esitasid vastused

apellatsioonkaebustele, ringkonnakohus määras asjas istungi. Ringkonnakohtus toimunud

istungil jõudsid pooled põhimõttelisele kokkuleppele kompromissi sõlmimiseks,

kompromissileping esitati Tallinna Ringkonnakohtule 12.09.2025.a.

6.Pooled esitasid ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega

kompromisslepingu ning selle kinnitamise korral tsiviilasjas menetluse lõpetada ja

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja

tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 ja 430

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja

vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus

lõpetada.

8.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

9.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus

tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või

lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud

avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

10.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled

on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada.

11.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses

sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on

kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud.

12.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hagejad

uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle,

menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

13.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte vahel sõlmitud kompromissist

nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole.

14.Pooled taotlesid käesolevas asjas apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivu pooles

ulatuses tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4

alusel ning määrab, et pooltele tuleb tagastada apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud

riigilõivust pool.

15.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid

kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani kompromissi kinnitava

kohtumääruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/