1-25-2555/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-2555

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-2555

Kohtukoosseis

Inna Ombler, Janika Kallin ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Aleksandr Plotitsõni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9.06.2025 otsus (terviktekst 8.08.25)

lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

kaitsja Liis Suik

Süüdistatav

Aleksandr Plotitsõn,

ik

39903240222, varem

kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 06.01.2021

otsusega 1-20-2515 KarS 118 lg 1 p 2 järgi KarS § 74 lg

1, 3 alusel tingimisi vangistusega 5 aastat katseajaga 5

aastat; kahtlustatavana kinni peetud 02.04.2024.

Prokurör

Maksim Kink

Kaitsja

Liis Suik

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Aleksandr Plotitsõni kaitsja Liis Suiki apellatsioon kui ilmselt

põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Liis Suik vandeadvokaadi Liis Suiki poolt Aleksandr

Plotitsõnile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks koos käibemaksuga 133,92 eurot ja mõista see riigieelarvesse välja

Aleksandr Plotitsõnilt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule

alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS

Lk 1 / 3

1-25-2555

1. Harju Maakohtu 09.06.2025 otsusega lühimenetluses (otsuse terviktekst tehti

kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks 08.08.2025) tunnistati A. Plotitsõn süüdi KarS § 121

lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3

võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.04.2024, s.o 1 päev ja kandmisele

kuuluvaks vangistuseks 7 kuud 29 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 06.01.2021 otsusega 1-20-2515 mõistetud karistuse, 5 aasta vangistuse võrra,

ja mõisteti liitkaristuseks A. Plotitsõnile vangistus 5 aastat 7 kuud 29 päeva. Karistuse

kandmise alguseks on isiku vanglasse saabumise päev kohtuotsuse jõustumisel.

2. A. Plotitsõn anti kokkuvõtvalt kohtu alla ja mõisteti süüdi isikuna, keda on varem

karistatud 06.01.2021 otsusega KarS § 118 lg 1 p 2 järgi tervisekahjustuse tekitamise eest,

01.04.2025 C.F-i peksmises, millega ta põhjustas kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustusi. Sellega pani A. Plotitsõn toime korduva teise inimese tervise kahjustamise

ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

APELLATSIOON

3. Süüdistatava palvel vaidlustas kaitsja L. Suik maakohtu otsusega süüdistatavale mõistetud

karistuse. Apellant ei nõustu maakohtuga, et A. Plotitsõni suhtes täidab karistuse eesmärki

üksnes reaalne vanglakaristus. Maakohus ei arvestanud, et KarS § 56 lg 1 alusel peab karistus

mõjutama konkreetset süüdistatavat edaspidi mitte õigusrikkumisi sooritama ja õiguskorda

kaitsma. Kohus on liialt kergekäeliselt välistanud A. Plotitsõnile rahalise karistuse

kohaldamise. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuivõrd A. Plotitsõn pani teo toime

katseajal, on tal harjumus probleeme vägivallaga lahendada ja sellisele isikule ei piisa

kergemaliigilisest karistusest. Süüdistatav on varem vaid ühel korral karistatud ja praegune

konflikt tekkis situatsiooni vääriti mõistmisest. Kohus ei arvestanud süü suuruse hindamisel

süüdistatava kahetsust ja seda, et kannatanul pretensioone süüdistatava vastu pole.

Süüdistatav püüdis kannatanut pärast konflikti igati aidata ja suhted on siiani sõbralikud ning

teost möödunud aasta ja viie kuu jooksul on süüdistatava elu kulgenud rahulikult. Seega

arvestades süü suurust ja kannatanu seisukohta, on võimaalik ja otstarbekas karistada

süüdistatavat rahalise karistusega, mille suuruse jätab apellant kohtu otsustada.

PROKURATUURI VASTUS

4. Prokurör leiab, et apellatsioon tuleb jätta kui ilmselgelt põhjendamatu läbi vaatamata, sest

maakohus on veenvalt põhjendanud oma seisukohta ja apellandi taotlus rahalise karistuse

mõistmiseks on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonist ei selgu, kuidas taotletav rahaline

karistus peaks mõjutama A. Plotitsõni käitumist tulevikus õiguskuulekaks. Karistuse aluseks

on isiku süü, mitte pelgalt preventiivsed eesmärgid ja kahtlust pole, et süü ei ole väike.

Süüdistatav põhjustas kannatanule füüsilist valu ja ulatuslikud tervisekahjustused kogu kehal

ning oli agressiivselt meelestatud kannatanu (ja politseiametnike) suhtes politsei

sündmuskohale saabudes. Õige pole ka apellandi väide, et sündmuse järgsel perioodil on

süüdistatav käitunud korrektselt. Selle lükkavad ümber toimikusse lisatud kahe

väärteomenetluse materjalid süüdistatava tegude kohta 01.05.2024 ja 30.06.2024.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellandi põhjendused ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsiooni saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes

ilmselt põhjendamatuks. Selles ei sisaldu maakohtu otsuse tühistamiseks veenvaid argumente

ning ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et esitatud väidetele on olemas

nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses. Maakohus ei eksinud karistust

mõistes materiaal- ega menetlusõiguse vastu. Süüdistatavale mõistetud karistus on kooskõlas

Lk 2 / 3

1-25-2555

kohtupraktikaga ja selle määramisel on arvestatud süüteo raskust ning süüdimõistetu isikut.

Ringkonnakohtul puudub ka seadusest tulenev alus apellatsiooni piiridest väljumiseks.

6. Maakohus selgitas põhjalikult, miks ei saa kohtuotsusega mõistetud katseajal varem

kehalise väärkohtlemise toime pannud A. Plotitsõnit tema süü suurust arvestades karistada

rahalise karistusega. Kohus ei jätnud tähelepanuta apellatsioonis nimetatud süüdistatava

kahetsust ega kannatanu avaldust, et suhted süüdistatavaga olevat praegu head. Süü suuruse

hindamisel arvestas kohus süüdistatava kasutatud ulatuslikku ja intensiivset vägivalda

kannatanu vastu, sh kägistamist, korduvat rusikatega löömist näkku ja kehasse ning jalaga

selja piirkonda. Samuti arvestas kohus apellandi tähelepanuta jäetud väärteoasjade otsuseid,

millest ilmneb A. Plotitsõni agressiivne käitumine ka pärast menetletava teo toimepanemist.

Kokkuvõtvalt põhjendas kohus ammendavalt, miks süüdistatava puhul oleks kergemaliigiline

karistus ebapiisav ja vastuolus õiguskorra huvidega. Seega leiab kriminaalkolleegium

üksmeelselt, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata.

7. Süüdistatava kaitsja L. Suik esitas taotluse riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse

kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus peab kaitsja toiminguid ja tasu määra põhjendatuks,

rahuldab taotluse ning määrab Advokaadibüroole Liis Suik A. Plotitsõnile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos

käibemaksuga 133,92 eurot. Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu

KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lk 3 / 3