3-25-3022/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-3022

Määruse kuupäev

15. september 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Valga Haigla hoolekande osakonna tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas 12. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Valga

hooldekodu tegevust. Kaebuse kohaselt on kaebaja isa paigutatud hooldekodusse ning kaebajal

on kahtlus, et tema isale manustatakse liigselt unetablette. Kaebaja palub kontrollida

hooldekodu tegevust ning teha tema isale läbivaatus. Kaebaja palub vabastust riigilõivu

tasumise kohustusest, kuna ta ei tööta.

2. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas

esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et

kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3-25-3022

Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et kohus kontrolliks, kas Valga linnas asuv hooldekodu

osutab tema isale hooldusteenust nõuetekohaselt. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis

osutaksid, et tal on tekkinud mõne haldusorganiga õiguslik vaidlus täidesaatva võimu

teostamise käigus (nt vaidlus kohaliku omavalitsuse üksusega hooldusteenuse osutamise

tagamise üle). Seepärast puudub alus hinnanguks, et kaebaja oleks pöördunud halduskohtusse

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks. Hooldusteenust osutatakse

eraõigusliku lepingu alusel ning lepinguliste kohustuste rikkumise õiguslikke tagajärgi

reguleerivad eraõiguse normid. Eraõiguslikust suhtest tekkinud vaidlusi lahendab vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 9 maakohus. Seega, kui kaebaja leiab, et tal on õigus

esitada isale hooldeteenust osutava isiku vastu hooldusteenuse osutamisega seoses nõudeid, on

tal võimalik kaitsta oma õigusi maakohtus.

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras

pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks

õiguskantsleri poole. Õiguskantsler saab teha ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavasse

asutusesse ja väljaspool kodu ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavasse hoolekandeasutusse

kontrollkäike (õiguskantsleri seaduse § 27 lg 2).

5. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen