2-25-14315/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-14315

Tsiviilasi

E.T maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik E.T (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post xxx

Pankrotihaldur K A, e-post xxx

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja E.T (isikukood XXX) pankrot 15.09.2025 kell 12.00.

2. Nimetada E.T pankrotihalduriks K A (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ;

xxx; xxx ; xxx).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 01.10.2025 kell 11.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus

edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi

pankrotihaldurilt.

4. Kohustada E.T andma võlgniku vanne 01.10.2025 kell 11.00 enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut.

5. Kohustada E.T esitama kohtule ja pankrotihaldurile hiljemalt 29.09.2025 aruanne

võlgade ümberkujundamiskava alusel tehtud maksete kohta.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

9. Algatada E.T kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

11. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. E.T esitas 01.09.2025 (täiendatud 04.09.2025) kohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis

avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Avalduse kohaselt ei olnud võlgnikul võimalik 25.08.2023 kohtumäärusega kinnitatud

ümberkujundamiskava täita, mistõttu ümberkujundamiskava tühistati. Võlgnik ostis 2023. aastal

korteri, mis vajas remonti. Kuivõrd samal ajal hakkas Ukraina sõda, ehitusmaterjalid läksid

kallimaks ja remondikulud tõusid. Võlgniku eesmärk oli kinnisvara säilitada, seega otsustati

ümberkujundamiskava kasuks. Võlgniku sõnul koostas ta ümberkujundamiskava ise, kuid

puudusid finantsteadmised, seega ei täitnud ümberkujundamiskava oma eesmärki. Tänaseks on

ümberkujundamiskava tühistatud ja võlgniku kinnisvara müüdud sundmüügiga. Võlgniku konto

on arestitud ning muu vara puudub. Võlgnikule on varasemalt vaimse tervise tõttu määratud

osaline töövõime, kuid pole võimalik seda pikendada, kuna pole raha arstile maksmiseks.

Võlgnik on võimalusel üritanud sissetulekut suurendada, kuid isegi arvestades kompetentsi, on

taustakontrolli tulemuste tõttu võlgnikule ära öeldud. Võlgnik on üritanud olukorda vältida, kuid

tal pole võimekust laene tasuda.

Võlgnik on abielus ning abikaasadel on lahusvara. Võlgnikul on 3 ülalpeetavat. Võlgniku

igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1950 eurot. Arvelduskonto jääk on 4,78 eurot, muu on

arestitud. Igakuised kulutused on kokku 2157 eurot, mh kuulub kulude alla Swedbank AS-i laen,

mida võlgniku ema võttis korteri ostu sissemakseks. Võlgnik saab ka koolistipendiumit 160

eurot, kuid ei tea, kui sageli seda makstakse. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad

kokku 63 877 eurot. Realiseeritav vara puudub.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

2. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

3. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

4. FIMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja

kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt

pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

Kohus on tuvastanud võlgniku varalise olukorra tsiviilasjas nr xxx, kus usaldusisik K A

koostas aruande ja esitas võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Muuhulgas märkis usaldusisik

juba eeltoodud menetluses, et ümberkujundamise väljavaade on kohustuste mahtu arvates väike

ning võlgniku makseraskused süvenevad ajas. Usaldusisik tõi ka välja, et võlgniku püsiva

maksejõuetuse saabumine on väga tõenäoline. Aruande kohaselt oli usaldusisik juba märgitud

menetluses seisukohal, et kõige otstarbekam oleks võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

22.03.2024 ümberkujundamiskava kinnitavast määrusest nähtub, et võlgnikul oli kohustusi 57

307,20 euro ulatuses. Võlgnik kohustus ümberkujundamiskava kohaselt tasuma võlausaldajatele

igakuiselt 477,56 eurot, mis osutus võlgnikule üle jõu käivaks. Ka usaldusisik K A selgitas

nimetatud menetluses, et võlgnik ei täitnud kava ning palus võlgade ümberkujundamiskava

tühistada. Kohus tugines 11.07.2025 ümberkujundamiskava tühistamise määruses asjaolule, et

võlgnikule jäi sissetulekust mittearestitavaks summaks 1477 eurot, mis on ebapiisav

viieliikmelise perekonna elamiskulude katteks. Seega ei suutnud võlgnik ümberkujundamiskava

täita.

Kohus on seisukohal, et puudub vajadus täiendava aruande koostamiseks ning potentsiaal

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlgniku varaline olukord on välja

selgitatud varasemas menetluses ning vahepealse aja jooksul on võlgniku kohustused ja

makseraskused vaid süvenenud. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku kohustused ja elamiskulud

suurenenud, kuid võlgniku sissetulek on piiratud ning töö hoidmine ja leidmine on

makseraskuste tõttu keeruline. Kohtu hinnangul on võlgnik selgelt varatu ja maksejõuetu.

5. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

6. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

Pankrotihaldur K A andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus

nimetab pankrotihalduriks K A (PankrS § 31 lg 6).

7. Võlgniku kohustuste täpne suurus tehakse kindlaks pankrotimenetluse käigus arvestades ka

FiMS § 41 lg 3 sätteid, mille kohaselt ümberkujundamiskava tühistamisel langevad

tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, välja arvatud käesoleva

seaduse § 19 lõikes 6 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga

ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb

arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud.

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust,

kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal.

8. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

9. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

11. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

12. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused,

mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud

FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab

seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

13. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

14. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

15. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

16. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

17. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad. FIMS § 41 lg 5 sätestab, et kui ümberkujundamiskava tühistatakse ja

sellele järgneva kolme kuu jooksul kuulutatakse välja võlgniku pankrot, loetakse usaldusisiku ja

eksperdi tasu ning kulutuste hüvitamise nõuded selles menetluses kaitsmiseta tunnustatuks.

Kohtu selgitused võlgnikule

18. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

19. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

20. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik