3-25-2768/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2768

Määruse kuupäev

15. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 18. juunil 2025 aset leidnud

sündmustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 22. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ja õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt kasutas valvur 18. juunil 2025 kaebaja suhtes üleliigset

jõudu, kahjustas kaebaja tervist ja põhjustas valu, kui ametnik surus kahe põlvega kaebaja

haigele seljale, kaebajale ei kutsutud koheselt arstiabi, ametnik provotseeris kaebajat, ei

lubanud kaebajat jalutuskäigule ega kaebajal kasutada arvutiruumi, kaebaja paigutati oma

koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda ning kaebaja paigutati kambrisse, kus

vedeles žiletitera põrandal. Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati kaebaja

tervist. Kaebaja lisas, et esitas 21. juunil 2025 kahju hüvitamise taotluse nr 2-25/2-2/7757,

millele ta vastust saanud ei ole. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 4. septembril 2025 kohtueelse menetluse

materjalid.

3. Tartu Halduskohus võttis 8. septembri 2025. a määrusega haldusasja materjalide juurde

väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 22. aprill kuni 21. august 2025. a kohta

(resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale

puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 75 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumist

tõendava dokumendi esitamiseks aega kolm päeva alates määruse resolutsiooni p 2

jõustumisest (resolutsiooni p 3) ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 4).

4. Tartu Ringkonnakohus tagastas 9. septembri 2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale.

5. Kohus annab esmalt hinnangu kaebusele osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist

inimväärikuse alandamise eest, (I) ning seejärel osas, milles kaebaja heidab ette tervise

kahjustamist (II).

I

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 teise lause kohaselt riigilõivu

määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei

ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

7. Tartu Halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti kaebaja

riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 3 kohustati teda

kõrvaldama kaebuses, mis seondub kaebaja inimväärikuse alandamisega, esinevad puudused,

s.o tasuma riigilõivu 75 eurot ja esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument kolme päeva

jooksul Tartu Halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest.

8. Arvestades, et Tartu Halduskohtu 8. septembri 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus 9.

septembril 2025, hakkas riigilõivu tasumise kolmepäevane tähtaeg kulgema 10. septembril

2025 ning viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 12. september 2025. Käesoleva määruse

tegemise seisuga ei ole kaebaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud ega

tähtaja pikendamist taotlenud. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv

tasutud.

9. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on inimväärikuse

alandamise eest esitatud kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus

osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, ilma riigilõivu

tasumata menetletav.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju

hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu

tasumata jätmise tõttu.

II

11. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

12. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist tervise

kahjustamise eest, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib

tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

13. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt 2500 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest,

et 18. juunil 2025 aset leidnud sündmused kahjustasid kaebaja vaimset tervist ning samal

päeval aset leidnud füüsilise jõu kasutamine põhjustas kaebajale valu ja hingamisraskuseid.

14. Kohus jääb 8. septembri 2025. a määruses toodud seisukoha juurde ning leiab, et kaebuse

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

15. Kohus leiab, et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, kui kaebajale ei kutsunud koheselt

meedikut. Tartu Vangla 26. augusti 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/298-6 nähtuvalt soovis

kaebaja oma agressiivsus- ja paanikahoost tingitult koheselt meedikut kella 18.15 paiku, kuid

meedik külastas kaebajat kell 20.11. Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 järgi tagatakse

kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 5 tähenduses on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab

olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma

või püsiva tervisekahjustuse. On tavapärane, et kinnipeetavad soovivad meedikuid

erakorraliselt teatud hetkedel näha, kuid rahustite saamise soov ei pruugi olla selline

probleem, mille pärast valvemeedikud igal juhul ja alati koheselt osakonda tuleksid. Ka ei saa

ei eeldada, et kui kaebaja ähvardab, et meediku kutsumata jätmisel asub kaebaja kambrit

lõhkuma, tuleb vanglal koheselt kustuda tervishoiuteenuse osutaja ja manustada kaebajale

rahustit. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi saamiseks,

tuleb see tingimata koheselt võimaldada. Kohtupraktikas on sedastatud, et kehtivate

õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute

või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile (RKHKo 21. detsember 2010, 3-3-1-69-10, p 8).

16. Ühtlasi ei saa õigusvastaseks pidada seda, kui kaebajale ei võimaldatud jalutuskäiku ja

arvutiruumi kasutamist kaebaja soovitud ajal. Kohtueelse menetluse materjalide kohaselt

pakuti kaebajale arvuti kasutamist 18. juunil 2025 kella 18.35 paiku, kuid kinnipeetav keeldus

sellest. Isegi kui möönda, et arvutiruumi kasutamise pakkumine pärast seda, kui kaebajal

tekkis agressiivsushoog, on ebaõige, oleks tegemist väheintensiivse riivega arvestades seda, et

kaebaja kasutas arvutiruumi väidetavalt viimati 17. juuni 2025. a õhtul. Tegemist on sedavõrd

lühikese ajavahemikuga, mis ei saa kaebajale olulist õiguste riivet põhjustada. Lisaks

võimaldatakse VangS § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks

tund päevas. Tulenevalt vangla päevakavalistest tegevustest ja valvurkonna erinevatest

ülesannetest, on usutav, et vangla ei saa võimaldada kinni peetavatele isikutele jalutust neile

sobival ajal, vaid jalutust teostatakse vastavalt üksuse kinnitatud graafikule.

17. Samuti ei ole kohtule usutav, et kaebaja suhtes kasutati ülemääraselt jõudu ning kaebaja

teise osakonda kambrisse paigutamine ja kambris olnud žiletitera võisid põhjustada kaebajale

hüvitamisele kuuluvat kahju. Tartu Vangla 26. augusti 2025. a otsuse järgi tuvastati ametnike

kehakaamera salvestuselt, et valvur R. Lille asetas enda ühe jala kaebaja turjale, mis oli

vajalik selleks, et kaebaja oleks vähemalt kuni tema ohjeldamiseni ametnike kontrolli all.

Salvestuselt ei ole tuvastatav, et kaebajal oleks valvuri tegevuse tõttu olnud hingamine

raskendatud, kuivõrd kaebaja karjus üheselt kõva häälega, mida hingamisraskuste korral ei

oleks kaebaja suutnud teha, ning käeraudade paigaldamise järgselt tõusis kaebaja ilma

raskusteta püsti. VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa.

Tartu Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik

kinnipeetava vanglasisese paigutuse. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida

endale kambrit ega ka osakonda.

18. Kohtule on usutav, et kaebuses kirjeldatud 18. juunil 2025 aset leidnud sündmused võisid

kaebajale põhjustada küll teatavat ebamugavust ja käeraudade paigaldamine mingil määral

valu, kuid kohtule ei nähtu, et tegemist oli sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla

tervise kahjustamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud

tõendeid ega veenvaid põhjendusi, millest kohus saaks järeldada, et just 18. juuni 2025. a

sündmused tekitasid kaebaja vaimsele tervisele kahju ning sel päeval kaebaja suhtes jõu

kasutamine põhjustas kaebajale hingamisraskuseid. Hingamisraskuste korral ei oleks kaebaja

suutnud üheselt kõva häälega karjuda ega käeraudade paigaldamise järgselt ilma raskusteta

püsti tõusta. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada tervise kahjustamisega. Arvestada tuleb

siinkohal ka kaebaja enda osalust selles, miks oli 18. juunil 2025 aset leidnud toimingute

tegemine vajalik. Kuna kaebusest nähtuvalt võib mõista, et kaebajal esinesid vaimse tervise

probleemid juba enne vaidlusaluseid sündmusi, võivad kaebaja poolt välja toodud hingelised

raskused olla pigem tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla

üldise režiimiga.

19. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju

hüvitamist tervise kahjustamise eest, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

20. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

21. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)