2-23-16418/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. september 2025

Tsiviilasja number

2-23-16418

Tsiviilasi

Pille Korotkovi avaldus Alina Partsi vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alina Partsi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

26. august 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) Alina Parts

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Sergei Desjatnikov

Avaldaja

Pille

Korotkov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Alina Partsi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. oktoobri

2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-16418 muutmata, võttes arvesse ka

ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud Alina Partsi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Pille Korotkov (avaldaja) esitas 20. novembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse Alina

Partsi (puudutatud isik) vastu kahju 687 eurot 33 senti hüvitamiseks.

Avalduse kohaselt lõhkes 28. augustil 2023 puudutatud isikule kuuluvas korteris survevoolik,

mille tõttu sai avaldajale kuuluv korter veekahjustusi. Avaldajale kuuluvas korteris said

veekahjustusi ja muutusid kasutuskõlbmatuks vannitoa seina-peegelkapp valgustusega,

kraanikausialune kapp, WC seinakapp ja magamistoas olev riidekapp. Avaldaja palub

puudutatud isikult enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 687 eurot 33 senti. Avaldaja

korteril puudus vallasvara kindlustus. Kindlustamata korterites parandas siseviimistluse

kahjud XXXXXXXXXXXX korteriühistu (korteriühistu) kindlustus (Avor

Kindlustusmaakler OÜ/ADB Gjensidige Eesti filiaal, varakindlustuse poliis nr

XXXXXXXXXXXX, vastutuskindlustuse poliis nr XXXXXXXXXXXX).

Korteriühistul on sõlmitud haldusleping Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-ga (Kvatro), kelle

haldur Ragnar Paenurk viibis veeavarii toimumise päeval kortermajas kohapeal ning kinnitas,

et puudutatud isikule kuuluva korteri põrandal oli vesi, mida puudutatud isik asus rätikutega

kuivatama. Kohapeal viibinud Kvatro tehnik Tõnis Meier tuvastas, et survevoolik on

lõhkenud. Puudutatud isikule näidati survevooliku purunemise veelekke asukohta ning et

lõhkes painduv survevoolik vannitoas. Tehniku hinnangul oli veelekke põhjus see, et

külmavee sisendi kuulkraan oli puudutatud isiku poolt lõplikult sulgemata, mille tagajärjel oli

korteri WC- ja vannitoapoolne veesüsteem külmavee surve all. Selle tulemusel lõhkes

omaniku poolt suletud painduv survevoolik. Tehnik sulges üldveekraani, lasi WC-poolses

veesüsteemis oleva vee ja surve välja, eemaldas puudutatud isikule kuuluva katkise

külmaveemõõturi koos selle ühenduse liidesega, eemaldas lõplikult sulgemata vana

kuulkraani, paigaldas uue kuulkraani ja sulges täielikult külma vee pealevoolu korterisse,

kuna korter seisis tühjana.

Halduri sõnul on ülejäänud majas kogu veetorustik vahetatud ning puudutatud isiku korteris

on torud vahetamata suure tõenäosusega seetõttu, et puudutatud isik ei lasknud tehnikuid

korterisse sisse.

Puudutatud isikule esitatud kommunaalteenuste arvel on välja toodud ka tööd puudutatud

isiku korteris 69 eurot survevooliku parandamise eest (Kvatro tööde akt nr 92035). Arve on

puudutatud isiku poolt korteriühistule ilma vastuväideteta tasutud. Seega on puudutatud isik

tunnistanud ja omaks võtnud, et tema korteris lõhkes survevoolik, mille tagajärjel on tekkinud

veekahju.

Puudutatud isiku esitatud OÜ T.I.SAN akt on koostatud peale veeavarii toimumist. Avaldaja

hinnangul on sündmuskohta teadlikult muudetud, veemõõtur on tagasi paigaldatud koos uue

veetoruga, külma vee sissevoolu on üritatud taastada. OÜ T.I.SAN asjatundja arvamus on

puudulikult vormistatud, sest aktis puudub kuupäev ja kellaaeg, millal tehnik olukorda

fikseerimas käis, samuti ei ole aktil numbrit.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik ei nõustu avaldajale kahju

hüvitamisega, kuivõrd puudutatud isik ei ole kahjuga seotud. Puudutatud isikule kuuluvas

korteris puudus vee tarbimine ning kõik kuulkraanid olid kinni keeratud. Pärast kuulkraani

olid kõik voolikud, torud ja seadmed kuivad. Veeavarii sai alguse katkisest torust, mis asub

enne kuulkraani ja veemõõturit, mistõttu vastutab tekkinud kahju eest korteriühistu.

Kortermajas on vahetatud kõik torud, kuid puudutatud isikule kuuluvas korteris jäi remont

arusaamatutel põhjustel tegemata. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et ta ei lubanud

tehnikuid torude vahetamiseks korterisse. Torud vahetati enne Kvatro halduri Ragnar

Paenurga tööle asumist, mistõttu ei ole tema väide usaldusväärne. Ei ole teada, millal

puudutatud isikuga tööde tegemiseks ühendust võeti, millal pidid tööd toimuma ja keda

konkreetselt puudutatud isik korterisse ei lubanud. Kuna puuduvad tõendid avaldaja väite

kinnitamiseks, siis ei saa sellise väitega arvestada. Kui vajalikud remonttööd oleksid

õigeaegselt tehtud, oleks veekahju saanud vältida. Puudutatud isiku sõnul puudus talle

kuuluvas korteris vee tarbimine, veeuputuse korral oleks veenäit muutunud. OÜ T.I.SAN

asjatundja arvamuse kohaselt oli kuulkraan korras ja selle kaudu ei saanud vesi edasi voolata.

Kommunaalteenuste arvetelt nähtub, et WC-s ja vannitoas puudus külma vee tarbimine,

tarbimine toimus ainult köögis. Puudutatud isik ei saanud vett kasutada, kuivõrd korteriühistu

ei olnud torusid vahetanud. Avarii on seotud korteriühistu tegevusetusega, sest korteriühistu

oli teadlik, et torud on vahetamata, aga ei teinud torude vahetamiseks midagi. Avaldaja ei ole

tõendanud, et puudutatud isik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema

korteriomandi piires oleva kaasomandi või eriomandi esemega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 4. oktoobri 2024. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja kahju 687 eurot 33 senti. Menetluskulud jättis maakohus

puudutatud isiku kanda ja mõistis avaldaja menetluskulude katteks välja 125 eurot.

Avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad 28. augustil 2023 toimunud veeavarii osas eelkõige

selle üle, millest kahju tekkis. Avaldaja leiab, et korteris nr 30 lõhkes survevoolik ja

puudutatud isiku väitel lõhkes korteris nr 30 veetorustiku transiittoru, mille korrashoiu eest

vastutab korteriühistu.

Maakohus leidis, et tõendatud on avaldaja väide, et korteris nr 30 lõhkes survevoolik, mille

tõttu sai kahjustada ka avaldaja korter.

Avaldaja esitas tõendid (Kvatro halduri e-kiri survevooliku lõhkemise kohta (dtl 13), Kvatro

tööde akt nr 92035 (dtl 19), fotod (dtl 21-59), Kvatro kahjust teatamise avaldus (dtl 86 jj),

halduri 7. veebruari 2024. a e-kiri (dtl 99), fotod survevoolikust (dtl 101 jj), halduri kiri

korteri veelekke kohta (dtl 116)) selle kohta, et korteris nr 30 lõhkes survevoolik, mille tõttu

said mitmed korterid veekahju, sh sai kahjustada avaldaja korter. Haldur on 7. veebruari 2024.

a e-kirjas (dtl 99) märkinud, et korter nr 30 vannituba oli vett täis. Haldur oli seal koos

tehnikuga ning korteri omanik kuivatas suure kaltsuga põrandalt vett ja väänas seda ämbrisse,

et põrand kuivaks saada. Siinjuures märkis haldur e-kirjas, et korteri veetorustik on

vahetamata, kuna omanik ei lasknud korteriühistut korterisse. Lisaks on haldur kirjalikult

selgitanud (dtl 116), et saades teada veelekkest, saatis ta kohe välja tehniku, kes pani püstaku

kraanid kinni, et veevool peatada. Korteri nr 30 omanik andis teada, et korter on tühi ja ta

jõuab tunni aja pärast. Väljasaadetud tehnikule oli selge, et lõhkenud on survevoolik.

Korterisisene kraan oli avatud asendis. Kvatro tööde aktis nr 92035 (dtl 19) on fikseeritud, et

korteris nr 30 lõhkes survevoolik. Maakohtu hinnangul tõendas avaldaja eelnimetatud

tõenditega, et korteri nr 30 vannitoas lõhkes survevoolik.

Puudutatud isiku väited, et tegelikult ei lõhkenud survevoolik, vaid katki läks veetorustiku

transiittoru, on tõendamata ega ole maakohtu hinnangul ka usutavad. Avaldaja on esitanud

tõendid selle kohta, kus haldur ja tehnik, kes teostas läbivaatuse, on kinnitanud, et korteris nr

30 lõhkes survevoolik. Fotodelt on näha, et katki on painduv survevoolik. Puudutatud isiku

esitatud fotod (dtl 71 jj) sellest, et WC pott oli kuiv, ei tõenda, et kahju tekkis muul viisil.

Samuti ei tõenda puudutatud isiku esitatud OÜ T.I.SAN akt (dtl 76) seda, et vaidlusalust

veeavariid korteris nr 30 üldse ei toimunud või et kahju tekkis muul viisil kui survevooliku

lõhkemisest. Puudutatud isik on ise kohtuistungil selgitanud, et vastav akt telliti päevi pärast

veeavariid. Maakohtu hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et survevooliku lõhkemise

tagajärjel tekkis veeleke ja kahjustada said mitmed korterid. Puudutatud isik selgitas ise

kohtuistungil, et vannituba oli vett täis ja ta kuivatas rätikuga vannitoa põrandat. Järelikult ei

ole usutav ega tõendatud puudutatud isiku väide, et korteris oli vesi kinni keeratud, puudus

tarbimine ning kahju ei tekkinud korteris nr 30 lõhkenud survevoolikust.

Maakohus leidis, et puudutatud isik rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida survevoolik töökorras selliselt, et see ei tekitaks kahju

kolmandatele isikutele. Seega vastutab puudutatud isik korteri nr 30 omanikuna survevooliku

lõhkemise tõttu avaldajale tekkinud kahju eest ehk kahju ja teo vahel esineb põhjuslik seos.

Seega luges maakohus tõendatuks, et 28. augustil 2023 lõhkes korteris nr 30 survevoolik,

mille tõttu sai kahjustada avaldaja korteris olnud vallasvara, st vannitoa seina-peegelkapp

valgustusega, kraanikausialune kapp, WC seinakapp ja magamistoas olev riidekapp.

Puudutatud isiku õigusvastase teona saab käsitleda survevooliku korrashoiu kohustuse

rikkumist. Sellist tegu saab käsitleda käibes vajaliku hoole järgimata jätmisena, mis vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-le 3 on üks süü vorm. Puudutatud isiku rikkumine ei ole

vabandatav. Seega on puudutatud isikult kahju hüvitamise nõudmise eeldused täidetud.

Maakohtu hinnangul tõendas avaldaja kahju tekkimise 687 euro 33 sendi ulatuses (Depo arve

232 eurot 24 senti (dtl 7), Enjoylife arve 68 eurot 99 senti

(dtl 9), Jysk arve 386 eurot 10 senti (dtl 8)). Puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et tal ei ole

kahju suurusele vastuväiteid.

Avaldaja nõutav kahjuhüvitis on VÕS § 127 lg 1 järgi eesmärgipärane. Tekkinud kahju puhul

on tegemist asja soetamise kuludega VÕS § 132 lg 1 mõttes. Uute samaväärsete asjade

soetamise kulud luges maakohus mõistlikeks ja põhjendatuks ning mõistis need puudutatud

isikult välja. Avaldaja menetluskulud 125 eurot (riigilõiv) jäid puudutatud isiku kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning

tsiviilasja tagasisaatmist maakohtule. Puudutatud isik esitas taotluse kuulata tunnistajana üle

puudutatud isiku korteri müügiga tegelenud maakler R.R..

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud määruse tegemisel

menetlusnorme. Maakohus ei ole tõendeid uurinud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lõikega 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Määruse tegemisel tugines kohus Kvatro tööde aktile, millest tulenevalt lõhkes korteris nr 30

survevoolik. Määruse punktis 12 tehtud järeldus on vastuolus aktiga. Aktist tuleneb, et tehtud

töödeks oli märgitud ainult kuulkraani vahetus, mitte vooliku vahetus, nagu Kvatro väidab.

Kui oleks vahetatud voolik, siis oleks märgitud ka voolik, mitte kuulkraan. Kohus ei ole

sellega arvestanud. Kohus keskendus väljakutse põhjusele. Aktis kirjutati survevoolik, sest

arvati, et voolik läks katki ja see oli väljakutse põhjus, mitte tuvastatud asjaolu. Tegelikult ei

läinud vannitoas voolik katki. Katki oli toru WC-s. Kvatro vahetas punase käepidemega

kuulkraani ja purunenud terastorudest toruosa koos vana töökorras oleva kuulkraaniga, mis on

WC põrandal maas (dtl 168). Kvatro vahetas kuulkraani, kuid vahetust ei kommenteerinud ja

puudub mõistlik Kvatro vastus kuulkraani vahetamise kohta.

Pildid vooliku kohta ilmusid veebruaris. Tuvastamata on see, millal ja kus on pilt väidetava

vooliku kohta tehtud. Ei ole selge, kas voolik pärineb korterist nr 30 ja kui pärineb, siis see

avariiga kindlasti seotud ei ole. Kui pilt tehti avarii toimumise päeval, siis miks on aktis

fikseeritud tööks külma vee kuulkraani vahetus ja materjaliks märgitud 1 tükk (vt materjali

kogus), kuid Kvatro loogika järgi pidi olema vähemalt 2 tükki (voolik + kuulkraan).

Maakohtu järeldused põhinevad ainult Kvatro arvamusel. Puudutatud isik sai 2. oktoobril

2024 teada, et korteri nr 24 on kindlustanud Kvatro Kinnisvarahoolduse OÜ. Seega Kvatro ei

saa olla selle juhtumi lahendamisel sõltumatu isik.

Puudutatud isik ei ole kahjuga seotud, sest korteris puudus vee tarbimine ja esialgne

kuulkraan oli kinni keeratud ja korras. Maakohtu määrusest ei tulene, miks kohus ei ole

arvestanud arvega nr 308264030. Veenäit 2023. a augusti alguses oli 840 m3 ja perioodi lõpus

ehk 2023. a augusti lõpus oli samuti 840 m3, seega oli külmavee kulu 0 m3. See ei oleks

võimalik, kui veeavarii põhjustas survevoolik, mis asus pärast veemõõtjat. Vesi jõuab

voolikusse ainult veemõõturi kaudu. Sellest tulenevalt on ainuke järeldus see, et veelekke

koht oli enne veemõõtjat ja enne esialgset kuulkraani ja sellisel juhul oli veevoolu

peatamiseks vaja püstaku kraan (mis asus keldris) kinni keerata. Samas survevooliku

vahetamiseks oleks piisanud olemasoleva kraani kinni panemisest, mis niigi oli kinni.

Puudutatud isik tõendas OÜ T.I.SAN arvamusega ja Kvatro aktiga, et pärast kuulkraani (mis

oli enne avariid) olid kõik voolikud ja torud ning seadmed kuivad ja veeavarii sai alguse

katkise toru tõttu, mis asus enne esialgset kuulkraani ja veemõõturit. Tekkinud kahju eest

vastutab korteriühistu, sest õigeaegselt on puudutatud isiku korteris jäänud torud välja

vahetamata. Maakohus ei arvestanud sellega, et puudutatud isik ei saanud vett korteris

kasutada, sest vannitoa ja WC torustikku ei olnud korteriühistu vahetanud. Puudutatud isik

pani vee kinni, kuni korteriühistu poolt remondi tegemiseni ning ei kasutanud WC torustikku.

Puudutatud isik ei ole rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1. Puudutatud isik ei ole kaasomandi eset

lõhkunud või rikkunud ja ta on täitnud oma kohustust jälgida eriomandi piires asuva

kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme

kahjustumisest või kahjustumise ohust.

Maakler R.R. jõudis koos Kvatro halduri ja tehnikuga esimestena puudutatud isiku korterisse

ja saab kinnitada, et avarii oli WC-s, torumees toimetas WC-s. Vesi oli WC-s ja koridoris

ning voolikust ei olnud juttugi.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu. Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata

ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Korteri nr 30 veemõõturid olid katki, ei töötanud, ja WC-s olev külmavee sisendi kuulkraan ei

olnud lõpuni suletud. WC-st läbi seina vannituppa viidud survevoolik oli veesurve all.

Tehnik tuvastas, et lõhkenud oli survevoolik korteri nr 30 vannitoas, WC-s mingisugust

korteriühistule kuuluvat vee- ja kanalisatsioonitoru ei lõhkenud. Eesmärk oli kohe sulgeda

külmavee pealevool korterisse ja paigaldada WC-sse uus kuulkraan. Tehnik sulges II

trepikoja keldri püstakus üldveekraani, lasi korteris vannitoa-, WC-poolsest püstaku

veesüsteemist kogu vee ja surve välja, eemaldas puudutatud isiku korteris mitte töötava,

katkise, külmavee mõõturi koos selle ühenduse liidesega, eemaldas lõplikult sulgemata vana

kuulkraani, paigaldas sissetulevale külmavee sisendile uue kuulkraani, ilma kraani avamise

võimaluseta, ja sulges täielikult tunnistajate juuresolekul külmavee pealevoolu korterisse

edaspidiste veekahjude ärahoidmiseks. Uut survevoolikut asemele ei paigaldatud, kuna

puudutatud isiku korter oli tühi, müügis, kapitaalremonti vajav ja uue survevooliku paigalduse

vajadust polnud. Korteris oleva katkise külmaveemõõturi tagasi paigaldamist ei pidanud

tehnik vajalikuks, kuna külma vee sissevool sai lõplikult suletud uue paigaldatud

kuulkraaniga. Sanitaartehniliste tööde tegemise lõpus jäeti tunnistajate juuresolekul WC

põrandale maha võetud mittetöötav veemõõtja koos sellega ühenduses olnud vana metallist

liidesega. WC-s veeleket ei toimunud, WC-sse paigaldati ainult uus kuulkraan ilma kraani

avamise võimaluseta. Kvatro tööde aktis on ka kirjas tehtud töödena lekkekoha tuvastamine ja

korteris nr 30 külmavee kuulkraani vahetus.

WC-s külmavee sisendi kuulkraani ei olnud puudutatud isik lõpuni sulgenud, mille tagajärjel

oli vannitoapoolne veesüsteem külma vee surve all ja selle tulemusel lõhkes pimendatud ehk

omaniku suletud painduv survevoolik, mis oli arvatavasti mõeldud pesumasina ühenduse

jaoks. Lõhkenud survevoolik oli viidud WC-st läbi seina vannituppa. Survevoolik kuulub

korteri omanikule, mida peab kontrollima ja korras hoidma korteri omanik ehk puudutatud

isik. Korteriühistu ei vastuta korteris nr 30 oleva survevooliku lõhkemise eest, mis oli viidud

WC-st läbi seina vannituppa.

Kvatro haldur tegi pildid lõhkenud survevoolikust sündmuskohal.

Kvatro tehnik on alati kohustatud paigaldama avarii väljakutsetel uued kuulkraanid, mitte

roostes ja katkiseid. Uue kuulkraani paigalduse ja lõplikult külma vee sulgemise järgselt

jättiski tehnik kogu WC-poti paagi ja vannitoa süsteemi veest tühjaks. Puudutatud isiku

pildistatud mittetöötava veemõõturi liidese metalldetail, mis jäeti sanitaartehniliste tööde

tegemise lõpus korteri nr 30 WC põrandale, ei ole kuidagi seotud 28. augustil 2023 toimunud

veeavarii lekkekohaga.

Puudutatud isiku esitatud nõudedokument ei ole seotud avaldaja nõudega. Kvatro on

korteriühistule lepinguline partner halduslepingu nr 82/2019 järgi, kes ei sõlmi

korteriomanikega kindlustuslepinguid. Huvide konflikti Kvatro ja korteriühistu vahel ei ole.

Korteriühistul oli kooskõlas juhatuse otsusega sõlmitud kindlustuslepingud ADB Gjensidige

Eesti filiaaliga (kindlustuspoliisid nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX koos

välis- ja korterite siseviimistlusega), milles ei olnud korterite vallasvara kindlustust.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohtus toimus 26. augustil 2025 istung, kus lahendati menetlusosaliste taotlused

ja kuulati tunnistajana üle maakler R.R..

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta

muutmata. Samas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi.

Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse lahendamisega

seonduvad menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega avalduse rahuldamise osas

ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Samas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu

määruses toodud põhjendusi.

10. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

11. Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, millest kahju tekkis. Puudutatud isik

leiab, et korteris nr 30 lõhkes veetorustiku transiittoru WC-s, mille korrashoiu eest vastutab

korteriühistu, ja avaldaja väidab, et purunes survevoolik vannitoas.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et veekahju põhjustas

puudutatud isiku vannitoas olnud survevoolik. Puudutatud isiku väited transiittoru lõhkemise

kohta ei ole usutavad ega tõendatud. Kvatrol oli korteriühistuga sõlmitud haldusleping, mille

järgi kohustuski ta kortermajas tekkivate olukordadega tegelema. Seega väide, justkui Kvatro

ei ole asja lahendamisel sõltumatu isik, ei ole asjakohane. Ka kindlustuslepingu sõlmimisega

seotud puudutatud isiku väited ja esitatud tõend (dtl 309) ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale.

Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku väited korterisse tuleva vee kinnikeeramise

põhjuste kohta olnud menetluse vältel vastuolulised. Maakohtu menetluse alguses väitis

puudutatud isik, et korter seisis tühjana ja veekraanid olid kinni keeratud, sest keegi sees ei

elanud. Maakohtu istungil kinnitas puudutatud isik, et korteris oli vesi kinni keeratud juba

aastaid (dtl 149) ja puudutatud isik sai teada, et mujal majas on WC-torud vahetatud, alles

pärast avariid (dtl 151). Hiljem hakkas puudutatud isik väitma, et korter seisis tühjana, sest

torustik oli välja vahetamata ja puudutatud isik ei saanud vett kasutada, puudutatud isik pani

vee kinni kuni remondi tegemiseni korteriühistu poolt ja ei kasutanud ega tarbinud WC

torustikku. Viimasena esitatud väiteid ei ole puudutatud isik tõendanud ning need ei ole kõiki

kohtu ette toodud asjaolusid arvestades usutavad, mistõttu jättis maakohus nimetatud

väidetega põhjendatult arvestamata. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et ülejäänud

kortermajas oli korteriühistu torud vahetanud, ei saa ka järeldada, et puudutatud isik ei saanud

talle kuuluvas korteris vett torude välja vahetamata jätmise tõttu kasutada.

Puudub vaidlus, et avarii avastamise ajal ei olnud puudutatud isiku korteris kedagi ning

ligipääs puudutatud isiku korteris olnud torudele puudus. Kuna veeavarii avastamise hetkel oli

teadmata ka veelekke põhjus, oli püstakus kogu vee kinnikeeramine vajalik veevoolu

peatamiseks. Seega ei saa käesoleval juhul asjaolust, et kinni keerati kogu püstaku vesi,

järeldada, et veeleke oli enne veemõõturit ja esialgset kuulkraani.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isiku väitega, et maakohtu järeldus

survevooliku purunemise osas on vastuolus Kvatro aktiga nr 92035. Asjas ei ole tuginenudki

sellele, et Kvatro oleks vahetanud puudutatud isiku korteris survevoolikut. Akti kohaselt

tuvastas Kvatro lekkekoha ja vahetas korteris nr 30 külmavee kuulkraani. Kuna

survevoolikuga ei olnud ühtegi seadet ühendatud ja külma vee sissevool oli korterisse avarii

järel suletud, nõustub ringkonnakohus, et survevooliku vahetamise vajadus sellises olukorras

puudus. Arvestades õnnetuse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja selgitused

vaid kuulkraani väljavahetamise vajalikkuse ja otstarbekuse kohta arusaadavad ja usutavad.

Vana toruosa eemaldamisest ei saa järeldada, et kahju tekkis eemaldatud osast.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda OÜ T.I.SAN koostatud arvamus ja videod, mis on

tehtud pärast avarii toimumist (puudutatud isiku väitel tellis ta arvamuse septembris 2023 (dtl

150), aktil on märgitud kuupäevaks 16. september 2023 (dtl 161)), et veeavarii sai alguse

katkise toru tõttu, mis asus enne esialgset kuulkraani ja veemõõturit. Ka arve nr 308264030 ja

sellel märgitud veekulu augustis 2023. a 0 m3 ei tõenda avarii tekkepõhjust ega seda, et

veekahju asukoht oli enne veemõõturit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja lahendamise

seisukohalt oluline ka asjaolu, kas veemõõtur võeti maha ja pandi tagasi.

Pooled ei vaidle selle üle, et välja vahetatud kuulkraan oli töökorras. Avaldaja väidab, et see

ei olnud korralikult kinni keeratud, mistõttu sattus pimendatud survevoolik surve alla ja

lõhkes. Puudutatud isik on seisukohal, et kuulkraan oli kinni keeratud ning seda tõendab

asjaolu, et WC loputuskast, voolikud ja torud ning seadmed, mis asusid pärast kuulkraani,

olid OÜ T.I.SAN ülevaatuse ajal kuivad. Tunnistaja R.R. selgitas ringkonnakohtu istungil

järgmist: „Kraane ma ei proovinud, aga kui ma korteri müüki võtsin, näitas puudutatud isik

korteri ette, ja proovis ka kraane: kõik kraanid olid kinni.“ (dtl 342). Puudutatud isiku korter

oli alates 2023. a suvest müügis (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 342) ja puudutatud

isiku esindaja väitel käis korterit selle aja jooksul vaatamas palju inimesi (vt ringkonnakohtu

istungi protokoll, dtl 344). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa OÜ T.I.SAN arvamusega,

pildiga WC-st enne avariid (dtl 310) ega maakler R.R. ütlustega, et ka suvel 2023 oli WC

loputuskast tühi, tõendada seda, kui hästi oli esialgne kuulkraan õnnetuse ajal kinni keeratud.

Seega ei saa lugeda tõendatuks, et kuulkraan oli õnnetuse ajal kinni keeratud.

Poolte vahel puudub ka vaidlus, et puudutatud isiku vannitoas oli survevoolik, mis ei olnud

ühegi seadmega ühendatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldaja esitatud pildid on tehtud

puudutatud isiku vannitoa põrandal olnud survevoolikust. Lisaks väidab avaldaja, et tegemist

oli suletud survevoolikuga, ja puudutatud isik väidab, et survevoolik oli lahti (vt

ringkonnakohtu istungi protokoll, dtl 343). Ringkonnakohtule nähtub avaldaja esitatud

piltidelt (dtl 101 jj), et sellel olev survevoolik on halvas seisukorras ja katkine. Puudutatud

isik ja tema esindaja on ringkonnakohtu istungil märkinud, et ei saa kinnitada, et avaldaja

esitatud piltidel oleks puudutatud isiku vannituba ja seal asunud survevoolik. Puudutatud isiku

esindaja märkis, et kui pilt oleks tehtud avarii ajal, oleks põrand märg. Kuna põrand on kuiv,

siis ei saa puudutatud isik kinnitada, et see pilt on tema korteris tehtud (dtl 344). Muu hulgas

on puudutatud isik tuginenud sellele, et pole teada avaldaja esitatud piltide tegemise aeg.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku vastuväited avaldaja esitatud piltidele

veenvad. Olukorras, kus puudutatud isik väidab, et vannitoas vett ei olnud, on arusaamatu,

kuidas saab puudutatud isik kinnitada seda, et pildid on tehtud just puudutatud isiku korteri

vannitoas üksnes siis, kui piltidelt nähtuks märg põrand. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus lähtunud põhjendatult esitatud piltidest. Alust jätta neid arvestamata puudutatud

isiku vastuoluliste vastuväidete tõttu ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Kuivõrd saab

tuvastada, et nimetatud pildid on tehtud puudutatud isiku vannitoas ja sellel asub vaidlusalune

survevoolik, ei ole alust asuda seisukohale, et pildid on tehtud mingil muul ajal kui vahetult

pärast veeavariid. Seda, et pildistamise ajal ei nähtu vahetult survevooliku juures vett, ei anna

alust asuda teistsugusele seisukohale. Puudutatud isik ei ole esitanud omapoolseid tõendeid,

mis lükkaks ümber või tõendaks vannitoas õnnetuse ajal olnud survevooliku seisukorda.

Asjaolu, et avaldaja esitas pildid survevoolikust alles veebruaris 2024 (dtl 99), ei ole asja

lahendamise seisukohalt oluline. Olukorras, kus survevoolik ei ole ühegi seadmega ühendatud

ja külma vee pealevool WC-sse ja vannituppa, sh survevoolikusse, on reguleeritav vaid ühest

kuulkraanist, ei ole eluliselt usutav ka puudutatud isiku väide, et survevoolik ei olnud suletud.

Vastasel juhul oleks vesi veevoolu igakordsel avamisel survevooliku kaudu välja jooksnud.

Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et sulgemata survevoolikust tuleva vee äravool

oli nõuetekohaselt tagatud, st et väljavoolust ei saa tekkida kolmandatele isikutele kahju.

Üldteada asjaoluks loeb ringkonnakohus seda, et korteriomanikul tuleb survevooliku

seisukorda regulaarselt kontrollida ja kulumise või korrodeerumise korral voolik kohe välja

vahetada. Mh nähtub ringkonnakohtu istungil tunnistajana ülekuulatud maakler R.R. ütlustest,

et survevoolikule kui veeavarii tekkepõhjusele juhiti veeavarii likvideerimise ajal ka maakleri

tähelepanu. Tunnistaja R.R. selgitas ringkonnakohtu istungil järgmist: „Mingil hetkel üks

neist – vist haldur – kutsus mind vannituppa ja näitas voolikut, sest ta arvas, et vesi on sealt

tulnud.“ /---/ „Ragnar Paenurk näitas mulle voolikut. Tema hinnangul sai leke sealt alguse.

Ma ei mäleta, kas voolik oli katki.“ (dtl 342). Seega on ekslik puudutatud isiku väide

määruskaebuses, et R.R. kinnitab, et voolikust ei olnud juttugi (dtl 308). Tunnistaja R.R.

märkis istungil mh seda, et „Haldur ja torumees läksid nii WC-sse kui vannituppa

tegutsema.“/…/ „Mina olin koridoris, kui haldur ja torumees WC-s ja vannitoas toimetasid.“/

…/ „Torumees hakkas seejärel WC-s vahetama mingit toruühendust: võttis vana ära ja

asendas uuega.“ (dtl 342). Seega on ekslik puudutatud isiku väide määruskaebuses, et R.R.

kinnitab, et torumees toimetas vaid WC-s (dtl 308), kuna ringkonnakohtu istungil antud

ütlustest nähtub, et torumees toimetas nii WC-s kui ka vannitoas.

Lisaks leiab ringkonnakohus, et tunnistaja R.R. ütlustega ei saa lugeda ümber lükatuks

avaldaja väidet ja esitatud tõendite alusel maakohtu tuvastatut, et puudutatud isiku vannitoas

oli vesi. Tunnistaja R.R. andis ringkonnakohtu istungil järgmisi ütlusi: “Mingi hetk haldur ja

torumees lahkusid ning korteriomanik jäi koridori kuivatama. Ma ei mäleta, kas ta ka

vannitoas kuivatas.” (dtl 342). „Minu mälu järgi vannitoas vett põrandal ei olnud, aga

koridoris küll. (dtl 342) /---/ „Esikus oli suur loik ja vannitoas oli pigem kuiv. Täpselt ma ei

mäleta.“ (dtl 343). Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et ta ei mäleta, mis olukord vannitoas

tegelikult oli.

12. Eeltoodust tulenevalt on maakohus lõppastmes põhjendatult leidnud, et veeavarii

põhjustas puudutatud isiku korteri vannitoas purunenud survevoolik. Puudutatud isik ei ole

esitanud vastuväited kahju suurusele. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult

avaldaja avalduse kahju hüvitamiseks rahuldanud. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse lahendamisega seotud

menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Avaldaja on teatanud, et tal

menetluskulud puuduvad. Seega puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)