2-24-12321/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

12. september 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-12321

Tsiviilasi

O.S-i hagi C.P vastu elatise suurendamise nõudes

Hagihind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.S (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: X.Q (isikukood XXX)

Kostja: C.P (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Andrei Petrov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Harju Maakohtu 02.03.2021.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud

elatist järgmiselt:

2.1. välja mõista C.P-lt O.S-i ülalpidamiseks igakuine elatis alates 13.08.2024.a kuni

hageja täisealiseks saamiseni, s.o 29.07.2038.a summas 287,72 eurot kuus (272,76 eurot

baasumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2025.a),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-

tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust;

3. Elatis tasutakse iga kuu 05. kuupäevaks ettemaksena järgneva kuu eest X.Q pangakontole

nr XXX.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja palub alates 13.08.2024.a suurendada Harju Maakohtu 02.03.2021.a

kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatist. Kohtuotsuse kohaselt tasub kostja

hagejale elatist 210 eurot kuus. Pärast 02.03.2021.a kohtuotsuse jõustumist on muutunud

elulised asjaolud oluliselt. Hageja palub suurendada igakuist elatist seaduses sätestatud

miinimummäärani. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta väljamõistetud elatise suurus muutmata.

Kostja palub arvestada lapsetoetuse ja hageja seadusliku esindaja sissetulekuga ning

sellega, et hageja tegelikud kulud on väiksemad. Kostja sissetulek on 820 eurot kuus.

Kostjal on raske varaline seisund ning veel üks alaealine laps, kes osutuks nõude

rahuldamise korral vähem kindlustatuks. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 30.08.2024.a kohtumääruses

(dtl 18-20).

5. Kostja pakkus hagejale 15.09.2024.a kompromissi korras, et tasub alates 01.09.2024.a

hagejale elatist 250 eurot kuus (dtl 28). Hageja sellega ei nõustunud (dtl 42).

6. Hageja palub alates 13.08.2024.a suurendada 02.03.2021.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr

xxx väljamõistetud elatist lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist (dtl 6-7).

7. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused

ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud

asjaoludega oluliselt muutunud.

8. Riigikohus on 20.06.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 punktis 9 leidnud, et

üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus

makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad

(Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

9. Hageja leiab, et arvestades hageja tavalise elulaadi, vanuse, arengu ja vajadustega, on

hageja kulud võrreldes varasemaga suurenenud ning hageja ülalpidamiseks kulub ühes

kuus keskmiselt 950 – 1000 eurot (dtl 43-45). Hageja palub elatise välja mõista alates

13.08.2024.a kuni hageja täiskasvanuks saamiseni PKS § 101 alusel.

10. Kostja leiab, et elatise suurendamine ei ole põhjendatud, kuna hageja kulud on

ülepaisutatud (dtl 27-32).

11. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhjendanud, miks on vajalik elatise suurendamine.

Hageja on kasvav laps ning ilmselgelt vanusega lapse igakuised kulud muutuvad. Hageja

käib käesoleval ajal juba lasteaias ning trennides, mille tõttu on tekkinud lisakulud.

Samuti leiab kohus, et arvestades elukalliduse tõusu, siis on ilmselge, et 2021.a

väljamõistetud elatise summa 210 eurot kuus ei kata lapse kõiki vajalikke (miinimum)

kulusid ühes kuus käesoleval ajal.

12. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja tasub hagejale elatist igakuiselt 210 eurot. Pooltel on

vaidlus, kas on põhjendatud elatise suurendamine seaduse sätestatud elatise

miinimummäärani.

13. Hageja palub elatise välja mõista miinumsummas lähtudes PKS § 101 uuest

redaktsioonist.

14. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5, lg 6

ja lg 7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

15. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kohus on seisukohal, et

miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis

võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu

lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

16. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras, siis ei olnud hagejal

vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

17. Kostja leiab, et elatist ei saa suurendada, kuna tema sissetulek ei ole oluliselt suurenenud.

Eelmises menetluses oli kostja sissetulekuks 795 eurot ning käesoleval hetkel 820 eurot,

kuid inflatsioon sama perioodi eest on 20% ulatuses. Kostja palub arvesse võtta ka hageja

ema sissetulekut (dtl 27-28). Hageja leiab, et kostja varaline seisund ei ole halb. Kostja on

eduka äriühingu ainuosanik ning äriühingu majandusaasta 2023.a aruande kohaselt oli

ettevõtte müügitulu 148 944 eurot ning aasta kasum 23 982 eurot. Kostja tasub endale ise

madalamat töötasu (dtl 45-46).

18. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

19. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

20. Hageja emal on rahvastikuregistrist nähtuvalt üks alaealine laps, s.o hageja (dtl 385).

Hageja ema töötasu on 1964-1998 eurot kuus (dtl 48, 227-228, 314-375). Kohus on teinud

kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja

liiklusregistrisse ning neist nähtub, et hageja emal puudub kinnisvara ja osalused

äriühingutes. Hageja emale kuulub sõiduk 2016.a Honda CR-V. Hageja ema pangakontolt

nähtub, et hageja ema tasub igakuiselt õppelaenu keskmiselt 80 eurot kuus. Hageja saab

lapsetoetust 80 eurot kuus (dtl 277-279, 382-384).

21. Kostjal on rahvastikuregistrist nähtuvalt üks alaealine laps, s.o hageja (dtl 386). Kuni

04.08.2025.a oli kostjal veel üks alaealine laps, kes said täiskasvanuks 04.08.2025.a.

Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 päringud äriregistrisse,

kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse. Äriregistrist nähtuvalt kuulub kostjale

ainuisikuliselt äriühing C H OÜ ning 2024.a majandusaasta aruande kohaselt on

äriühingul jaotamata kasum 77 323 eurot. Kostja saab nimetatud äriühingust töötasu 820-

890 eurot kuus. Lisaks on kostja juhatuse liige XXX KÜ-s ning kostjale makstakse selle

eest töötasu 63,88-65,52 eurot kuus (dtl 229-230, 167-208, 380).

22. Kuigi kostja esitas kohtule ebaõiged andmed kinnisvara puudumise kohta (dtl 34), siis

nähtub kinnistusraamatust, et kostjale kuulub ainuisikuliselt ilma hüpoteekideta

korteriomand XXX (dtl 378-379). Transpordiametist nähtuvalt kostja sõidukit ei oma (dtl

381), kuid kostja kasutab tema ainuomandis olevale äriühingule kuuluvaid kolme sõidukit

– kaubikud 2011.a Peugeot Boxer ja 2018.a Peugeot Expert ning 2021.a haagissuvila

(elamu) Adria Aviva 360 DK (dtl 391-393).

23. Kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2024-14.04.2025.a nähtub, et kostja on

enda äriühingust tasunud enda kontole komandeeringu raha 17.07.2024.a 1500 eurot,

22.08.2024.a 480 eurot, 17.12.2024.a 200 eurot ja broneeringu raha 28.11.2024.a 180

eurot, 17.12.2024.a 210 eurot ning 28.03.2025.a selgitusega „kulutavad rahad“ 350 eurot.

Kostja on teinud sularaha sissemakseid enda kontole, nt 07.03.2024.a 300 eurot,

26.03.2024.a 500 eurot. Kostjale on igakuiselt toimunud laekumisi mitmetelt eraisikutelt

ja äriühingutelt, nt 28.02.2024.a 320 eurot, 05.03.2024.a 133 eurot, 01.04.2024.a 196

eurot, 06.09.2024.a 56,71 eurot, 12.12.2024.a 72,61 eurot, 17.01.2025.a 168,16 eurot,

02.02.2025.a 190 eurot.

24. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale miinimummääras elatist tasuma või et kostja

varaline seis oleks kehvem kui hageja ema oma. Pigem on see parem, kuivõrd kostja

omab hüpoteekideta korterit. Hageja emal kinnisvara aga puudub.

25. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

26. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata

Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri

2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

27. Kostja on avaldanud, et tal on peale hageja veel üks alaealine laps ning elatise muutmisel

osutuks teine laps vähe kindlustatuks. Kostja teise lapse kulud on väidetavalt 500 eurot

kuus ning kostja tasub teisele lapsele 210 eurot kuus (dtl 28-29, 33, 39). Hageja sellega ei

nõustu, kuivõrd teine laps saab juba täisealiseks, mistõttu võib ülalpidamise kohustus

lõppeda. Kui ka kostja tasub elatist edasi, siis täisealisele ülalpeetavale elatise määramisel

arvestatakse eelkõige, et alaealise lapse huvid ei saaks kahjustatud. Lapse ema lihtkirjalik

avaldus ei ole piisav lapse vajaduste, kulude ega lapse isa ülalpidamise määra

analüüsimiseks ning on põhjust kahelda selle aususes. Lapsel on kallis arvuti ja telefon,

spordiinventar, samuti lapsepõlvest saadik käib ta kostjaga iga-aastastel reisidel

välisriikides (dtl 46).

28. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit kostja, ega ka kostja

teise alaealise lapse igakuiste kulude kohta (üksnes kulude nimekiri, ilma tõenditeta), siis

ei ole tõendatud, et kostja teine laps jääks vähem kindlustatuks. Samuti tuleb arvesse võtta

seda, et kostja teine laps sai 04.08.2025.a täisealiseks. Lisaks on kostja teatanud, et elab

teise lapsega 15 päeva kuus koos ning tasub lisaks ka lapsele elatist 210 eurot kuus (dtl 34,

98, 140). Seega on kostja tegelikkuses ise kinnitanud, et annab teisele lapsele ülalpidamist

suuremal määral kui hagejale, mis tähendab seda, et hagejale miinimumsummas elatise

väljamõistmisel ei saa teine laps kuidagi jääda vähemkindlustatuks. Kostja ei ole esitanud

ka tõendit, et teine laps, kes sai 04.08.2025.a täisealiseks edasi õpib ning kostjal on elatise

tasumise kohustus. Kostja on üksnes üldsõnaliselt kirjutanud, et laps õpib edasi 12.

klassis, kuid tõendit õppimise kohta esitanud ei ole (dtl 287).

29. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

30. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

31. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka

tõendama(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;

28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

32. Harju Maakohtu 03.06.2025.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx nähtub, et kostja viibib

hagejaga järgmiselt:

-

alates 09.06.2025.a kuni 31.08.2025.a kord nädalas ühe tunni;

-

alates 01.09.2025.a kuni 30.11.2025.a kolmapäeviti kella 16st kuni 20ni;

-

alates 01.12.2025.a kuni 01.03.2026.a iga kuu teise nädala laupäeval kella 12st kuni

järgmise päeva pühapäeva kella 18ni ning iga kuu neljanda nädala laupäeval kella 12st

kuni järgmise päeva pühapäeva kella 18ni;

-

alates 02.03.2026.a iga kuu teisel nädalavahetusel reede kella 16st kuni pühapäeva

kella 20ni ning iga kuu neljanda nädala nädalavahetusel reede kella 16st kuni

pühapäeva kella 20ni;

-

isa sünnipäeva veedab laps isaga alates kella 10st kuni kella 20ni, kui isa sünnipäev ei

lange ajale, mil laps veedab isaga. Sellisel juhul võtab isa lapse ema juurest kella 10st

ning viib lapse ema juurde tagasi kella 20ks;

-

ema sünnipäeva veedab laps emaga alates kella 10st kuni kella 20ni, kui ema

sünnipäev langeb ajale, mil laps veedab isaga. Sellisel juhul võtab ema lapse isa

juurest kella 10st ning viib lapse isa juurde tagasi kella 20ks, kui laps on järgneva aja

suhtluskorra järgi isaga;

-

isadepäeva veedab laps isaga alates kella 10st kuni kella 20ni, kui isadepäev ei lange

ajale, mil laps veedab isaga. Sellisel juhul võtab isa lapse ema juurest kella 10st ning

viib lapse ema juurde tagasi kella 20ks;

-

emadepäeva veedab laps emaga alates kella 10st kuni kella 20ni, kui emadepäev

langeb ajale, mil laps veedab isaga. Sellisel juhul võtab ema lapse isa juurest kella 10st

ning viib lapse isa juurde tagasi kella 20ks, kui laps on järgneva aja suhtluskorra järgi

isaga;

-

lapse sünnipäeval on sel vanemal, kellega laps suhtluskorra järgi koos ei viibi, õigus

veeta lapsega koos vähemalt kaks tundi ajavahemikul kella 10st kuni kella 20ni;

-

paaritutel aastatel veedab laps 24. detsembri emaga ja 25. detsembri isaga. Paaris

aastatel veedab laps 24. detsembri isaga ja 25. detsembri emaga. Kui koosveedetav aeg

langeb teise vanema suhtluskorra ajale, võtab see vanem, kellega laps käesoleva

punkti alusel koos peab viibima, lapse teise vanema juurest kella 10st ning viib tagasi

teise vanema juurde kella 20ks;

-

aastavahetuse, s.o 31.12 kuni 01.01, veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris aastal

isaga. Kui koosveedetav aeg langeb teise vanema suhtluskorra ajale, võtab see vanem,

kellega laps käesoleva punkti alusel koos peab viibima, lapse teise vanema juurest

kella 10st ning viib tagasi teise vanema juurde kella 20ks.

33. Eeltoodust nähtub, et kuni 02.06.2025.a ei olnud pooltel kehtivat suhtluskorda ning alates

03.06.2025.a kehtib pooltele kohtu poolt määratud suhtluskord, millise kohaselt viibib

kostja hagejaga kokku aasta peale keskmiselt 6 päeva kuus.

34. Kohus selgitab, et tegi arvutuse järgnevalt:

-

alates 01.12.2025.a kuni 01.03.2026.a. Kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga

kuu teise nädala ja neljanda nädala laupäeval kella 12st kuni järgmise päeva

pühapäeva kella 18ni kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 4 päeva (2 x 2);

-

alates 02.03.2026.a. Kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga kuu teise nädala ja

neljanda nädala reedel kella 16st kuni pühapäeva kella 20ni kostjaga, teeb see ühes

kuus kokku 6 päeva (3 x 2);

-

kuivõrd isadepäeva, emadepäeva ja vanemate sünnipäevad veedavad lapsed

vanematega võrdselt ning see aeg võib jääda ka ajale, mil laps juba viibib vanemate

juures, siis ei saa neid päevi arvesse võtta;

-

paaritutel aastatel veedab hageja kostjaga 25. detsembri ja paaris aastatel 24.

detsembri, mis teeb kokku 1 päev;

-

aastavahetuse, s.o 31.12 kuni 01.01, veedab hageja paaris aastal kostjaga, mis teeb

kokku 2 päeva.

35. Kokkuvõtlikult viibib hageja alates 02.03.2026.a kostjaga koos paaris aastal 6,36 päeva

kuus (1 + 2 = 3 x 12 (kuud) : 100 = 0,36 + 6 päeva (2 x nädalavahetused)) ning paaritul

aastal 6,12 päeva kuus (1 x 12 (kuud) : 100 = 0,12 + 6 päeva (2 x nädalavahetused)).

Eeltoodust tulenevalt, ei tule koos veedetava aja osas elatist vähendada.

36. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstava lapsetoetusega (dtl

27).

37. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja

poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste

vahel.

38. Kohus selgitab, et lapsetoetus on juba elatise miinimumsummast maha arvutatud

automaatselt (vt

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Seega pole võimalik

miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvutada.

39. Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hageja elukorralduse raskuskese on

seotud ema elukohaga, kes korraldab hageja igapäevaelu küsimusi ja annab panuse hageja

eest hoolitsemisse ning tema vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejast lahus ja tema

panus hageja vajaduste katmisel on niigi väiksem ja tal tuleb seega ülalpidamiskohustust

täita üksnes hagejale elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et kostja vahetult

igapäevaselt hageja ülalpidamises ei osale, tema igapäevaste tegevuste, toimingute

korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes hageja ema.

40. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates 13.08.2024.a elatis vastavalt

PKS §-le 101. Kohus selgitas, et kasutas elatiste väljaarvutamisel Justiitsministeeriumi

lehel olevat elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

41. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

42. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud

ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust

ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada

hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

43. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette

hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 05. kuupäevaks.

44. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

45. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

46. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik