4-25-2366/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2366

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Nataliia Udovychenko kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 6. juuni 2025. a

otsusele väärteoasjas nr 2780,25,009161

Menetlusalune isik

Nataliia Udovychenko

isikukood 48410190137; elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee

Kohtuistung

29. august 2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, kohus otsustas:

Jätta Nataliia Udovychenko kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 6. juuni 2025. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,009161 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

6. juunil 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrullitalituse patrullpolitseinik Oliver Reinumägi kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2780,25,009161. Otsuse kohaselt juhtis Nataliia Udovychenko 6. juunil 2025 kella 11.58 ajal

Elva vallas Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 168. kilomeetril mootorsõidukit

kiirusega 143 +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas N.

Udovychenko lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h. Sellega rikkus N. Udovychenko

LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatut piirangut ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi.

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Kiirmenetluse otsusega määrati N. Udovychenkole LS § 227 lg 3 rikkumise eest rahatrahv

105 trahviühikut ehk 840 eurot.

17. juunil 2025 esitas N. Udovychenko Tartu Maakohtule kaebuse, milles ta vaidlustab

rahatrahvi suurust ja palub kaaluda trahvi suuruse vähendamist. Ta tunnistab, et rikkus

kehtestatud piirkiirust, kuid see ei toimunud tahtlikult ega raskest hooletusest, vaid ajendatud

liiklusolukorrast, leides, et manööver oli vajalik liiklusohutuse tagamiseks. N. Udovychenko

selgitab, et ta liikus Valga-Tartu maanteel keerulistes ja muutlikes ilmastikutingimustes. Ilm

oli hooti heitlik – kord sadas tugevalt, kord sadu lakkas. Teeolud olid märjad ja libedad.

Tema ees liikus suur sõiduk haagisega, mille peale oli kinnitatud saun. Sõiduki liikumine oli

ebastiilne ja haagiselt paiskus lahtiseid esemeid sõiduteele, millest üks tabas ka

menetlusaluse isiku sõiduki esiklaasi, põhjustades täkke. N. Udovychenko oli sunnitud selle

sõiduki taga sõitma pikema aja jooksul, aga ta hindas olukorda ohtlikuks ja otsustas

möödasõidu kasuks, kui teeolud seda võimaldasid. Ta eeldas möödasõitu alustades, et saab

reastuda kahe eesliikuva sõiduki vahele. Eesmine juht (kelle sõidukist koormad eraldusid)

hakkas möödasõidu ajal kiirendama ega jätnud võimalust ohutuks reastumiseks. Sellest

tingituna pidi N. Udovychenko mööduma kahest sõidukist järjest, mis nõudis suuremat

kiirendust. Kiiruskaamera fikseeris tema sõiduki kiiruse just sel hetkel. Ta selgitab, et

tegemist on esmakordse rikkumisega ja olukord oli erandlik. XXX.

2. juulil 2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet kohtu nõudmisel kohtule väärteo toimiku

kinnitatud koopia.

Tartu Maakohtu 9. juuli 2025 määrusega võeti N. Udovychenko kaebus menetlusse ning

määrati asja arutamine kohtuistungile toimumisajaga 29. augustil 2025.

Kohtuistungil jäi N. Udovychenko oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et tal on XXX. Igakuiselt

on ebastabiilne sissetulek, aga see on ca XXX euro ümbruses. XXX toetab teda

majanduslikult. Ta selgitas, et rikkumise hetkel viibis autos ka XXX. Ta sõitis teise sõiduki

järel, mille kiiruseks oli tema ees 90 km/h. Tal oli kiire ja otsustas möödasõidu sooritada,

mitte jätkata pikivahe hoidmisega. Ta ei tundnud, et kiirus oleks läinud liiga suureks.

Tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu.

Kohtuväline menetleja palus jätta kiirmenetluse otsuse muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende

kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

2 / 5

41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlus puudub käesolevas asjas selles, et N. Udovychenko juhtis 6. juunil 2025 kella 11.58

ajal Elva vallas Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 168. kilomeetril mootorsõidukit

BMW X6 DRIVE 40D registreerimisnumbriga XXX, ületades sõidukiirust mitte vähem kui

48 km/h. Vaidlust pole ka selles, et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/

h. Kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt on tuvastatav nii kohtuvälise menetleja

esitatud videosalvestisega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega.

VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud

rikkumisest vastab neile nõuetele.

Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on tuvastatav, millist mõõteseadet kiiruse

mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht ning mõõteseadmega fikseeritud suurim

kiirus. Salvestiselt (algusega 11.57.58, kuupäev 06.06.2025) nähtub, et mõõtevahendina

kasutati LE0272 tähisega seadet. Kiirust mõõdeti perioodil 11.57.58-11.58.03. Mõõtmise

asukohaks on riigimaantee nr 3, 168. kilomeeter. Salvestiselt nähtub, et laserkaamera seade

mõõdab seisvast politseisõidukist, mis seisab kõrvalteel suunaga ristuvale riigimaanteele.

Kaadrisse ilmuvad vasakult paremale liikuvad kolm järjestikust sõidukit (tume sõiduk, selle

järel suurem veost vedav mootorsõiduk ning möödasõitu teostav tume sõiduk). Mõõtmise

ajal on näha, et kahest esimesest sõidukist möödub tumedat värvi sõiduk, mille numbrimärk

ei ole loetav, sõidukiirus on mõõtevahendi mõõturi järgi maksimaalselt 143 km/h.

Järgnevatelt salvestistelt nähtub, et politseiauto liigub sõidukitele järele ning kl 12.00

peatuvad politseisõiduk ja tema ees sõitev tumedas toonis BMW mootorsõiduk

registreerimismärgiga XXX.

Käesolevas väärteoasjas ei ole koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Vabariigi

Valitsuse 16. juuni 2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg 2 kohaselt ei pea

mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või

muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on

riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Käesolevas

väärteoasjas on olemas videosalvestis, millelt nähtuvad eeltoodud andmed, mistõttu

protokolli koostamine ei olnud käesolevas väärteoasjas vajalik.

Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat.

6. juuni 2025 mõõtmise on läbi viinud politseiametnik numbrimärgiga 4231. Lõuna

personalitalituse personalispetsialisti R. R. 2. juuli 2025 e-kirja kohaselt kuulub ametimärk

numbriga 4231 Emil Popazovi kasutusse. 24. oktoobri 2018. a teatise kohaselt on Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi I

liikluspolitseinik Emil Popazov läbinud 17. mail 2016 laser- ning radartüüpi kiirusmõõtja

3 / 5

koolituse ning tõendusliku alkomeetri koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nr TTRS-

25/00015 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 nr LE0272 läbis kordustaatluse ning vastab

esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 20. jaanuaril 2025 ning taatluskehtivuse

lõppkuupäev on 31. jaanuaril 2026. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja

pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

N. Udovychenko selgitas kaebuses ja kohtuistungil, et ta sõitis maanteel ühe haagisega

sõiduki taga. Kuivõrd eesliikuv sõiduk oli ohtlik, haagiselt (millele oli kinnitatud saun)

lendas lahtiseid esemeid ning eesliikuv sõiduk sõitis ebaühtlase sõidukiirusega, siis otsustas

ta möödasõidu manöövri sooritada. Kuigi tema soov oli mööduda ühest sõidukist, asus

eessõitev sõiduk manöövri ajal kiirendama, mistõttu pidi N. Udovychenko mööduma korraga

kahest sõidukist. Ta ei tundnud, et kiirus läks liiga suureks, kuid tunnistab oma süüd.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et N. Udovychenko juhtis 6. juunil 2025. a kella

11.58 ajal Elva vallas Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 168. kilomeetril

mootorsõidukit BMW X6 DRIVE 40D registreerimisnumbiga XXX, ületades sõidukiirust

mitte vähem kui 48 km/h.. Järelikult on N. Udovychenko tegevuses on tõendamist leidnud LS

§ 227 lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt

on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo

toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda. N. Udovychenko ületas lubatud sõidukiirust möödasõidu manöövri

tegemisel. Ta on kohtuistungil selgitanud, et arvas, et enne möödasõidu alustamist oli

mootorsõidukite kiiruseks 90 km/h. Seega pidi ta teadma, et ta asub möödasõitu sooritades

lubatud sõidukiirust ületama. Samuti leiab kohus, et ületades sõidukiirust mitte vähem kui 48

km/h, on lubatud sõidukiiruse ületamine selgelt tajutav.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust

isikut N. Udovychenkot tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 3 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja määras kiirmenetluse otsuse kohaselt N. Udovychenkole LS § 227 lg 3

järgi karistuseks rahatrahvi 105 trahviühikut, s.o 840 eurot.

Kohus hindab, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohane ja vastab isiku

süüle.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

4 / 5

N. Udovychenko ei eita lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud

kiirmenetluse otsuse tegemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. N.

Udovychenko avaldas kohtuistungil, et kahetseb oma tegu. Kohus, tutvunud N. Udovychenko

esitatud kaebusega ning kuulanud menetlusaluse isiku ära kohtuistungil, leiab, et N.

Udovychenko on oma käitumist õigustanud. N. Udovychenko väitel oli tema ees sõitev

sõiduk haagisega ohtlik ning haagiselt lendus lahtiseid esemeid. Seetõttu otsustas ta sooritada

möödasõidu, mis muutus menetlusaluse isiku sõnul veelgi ohtlikumaks eessõitva haagisega

liikuva mootorsõiduki kiirendamise tõttu. Kohtu hinnangul ei saa N. Udovychenko

väljendatud kahetsust kohtuistungil lugeda puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

LS § 227 lg 3 kohaselt on karistatavate kiirusmäärade vahemikeks 41-60 km/h ja rahatrahvi

maksimaalseks määraks 200 trahviühikut, seega sanktsiooni keskmäär on 100 trahviühikut.

Menetlusalune isik ületas kiirust nimetatud paragrahvi lõike alammäära lähedal (48 km/h),

kuid kohtu hinnangul annavad teo asjaolud aluse hinnata N. Udocyvhenko süü suurust

keskmiseks. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h, sõidukis

viibis lisaks menetlusalusele isikule tema selgitusel XXX. Rikkumine leidis aset keskpäeval

maanteel, kus sõidukeid oli salvestiselt nähtuvalt palju. N. Udovychenko möödus korraga

kahest sõidukist, mistõttu oli möödasõidu aeg pikem ning kiirus kasvas järjest suuremaks. N.

Udovychenko on selgitanud, et ta ületas lubatud sõidukiirust möödasõidu manöövrit

sooritades, kuna tema eessõitva auto veoselt paiskus lahtiseid esemeid ja sõidukiirus oli

ebaühtlane. Kohtu hinnangul aga ei ole eesolev väidetav ohtlik veos õigustus lubatud

sõidukiiruse ületamiseks ja seda sedavõrd suures ulatuses. Menetlusalusel isikul oli

alternatiivne võimalus pikivahet eessõitva sõidukiga suurendada. Kohus võtab karistust

määrates arvesse, et N. Udovychenkol ei ole karistusregistrist nähtuvalt varasemaid karistusi.

Kohtu hinnangul on rahatrahv karistuse liigina põhjendatud, võttes arvesse teo

toimepanemise asjaolusid ning N. Udovychenko selgitusi kiiruse ületamise osas (ei pannud

väidetavalt suurt kiirust tähele). Teda ei ole varasemalt karistatud, mistõttu on kohtu

hinnangul prognoositav, et rahatrahv eripreventiivse karistusena täidab oma eesmärki. N.

Udovychenko soovis kaebuse kohaselt, et rahatrahvi määra vähendataks, kuivõrd XXX.

Kohtu hinnangul ei ole rahatrahvi vähendamiseks alust, määratud trahv sanktsiooni

keskmises määras on proportsionaalne ja kohtuvälise menetleja määratud suuruses

põhjendatud. Menetlusaluse isiku majanduslik seisukord ei ole aluseks rahatrahvi

vähendamiseks.

Lubatava piirkiiruse ületamised on Eesti liikluses suureks probleemiks. Tegemist on ohtlike

süütegudega, mis võivad potentsiaalselt ohtu seada ka teised kaasliiklejad. Kohtu hinnangul

on käesolevas asjas avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb N. Udovychenkot karistada nii

eripreventiivsetel kui üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N. Udovychenko kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

5 / 5