2-25-9904/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-9904

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3178,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046,

lepinguline esindaja Marie Tsine;

Kostja R. S., isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja R. S. B2 Impact OÜ kasuks poolte Multitude Bank p.l.c ja kostja

06.06.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel põhivõlg 1377,27 eurot ja

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata

põhivõla jäägilt alates 25.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata põhinõude 955,51 eurot, intressi 212,27 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 373,04 eurot osas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 48% ulatuses kostja kanda ja 52% ulatuses hageja

kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 201,60

eurot.

4.3. Välja mõista R. S. B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 201,60

eurot.

4.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid kostja ja Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) 06.06.2023

krediidikontolepingu, millega võimaldati kostjale krediidilimiiti 2500 eurot. 06.10.2023

suurendasid pooled laenulimiiti 3300 euroni. Lepingu krediidi kulukuse määr oli

45,93%.

Kostjale on lepingu alusel välja makstud 06.10.2023 1100 eurot, 10.06.2023 693 eurot,

07.06.2023 1807 eurot. Kokku seega 3600 eurot.

Kostjat on teavitatud nõude loovutamisest hagejale 02.08.2024.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt

kättetoimetamisportaali kaudu 24.07.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 6 alusel rahuldamata.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse

tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust

tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.

Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu

tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal

algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p

12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 4034 lg 1

sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.3).

Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole krediidiandja

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Pelgalt

taotluses esitatud andmetest ja avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, et

kontrollida kostja krediidivõimet. Kuigi hageja viitab, et krediidiandja on küsinud kostja

kontoväljavõtte, ei ole hageja hagiavalduses toonud esile, millised andmed on sellelt

tuvastatud ning kuidas on neid konkreetseid andmeid krediidianalüüsis arvestatud.

Üldine väide pangakonto väljavõtte küsimise ja analüüsimise kohta ei võimalda kohtul

sisuliselt kontrollida, kas krediidiandja on kogunud piisavalt infot kostja sissetulekute ja

kohustuste kohta ning jõudnud neid analüüsides põhjendatult veendumusele, et kostja oli

võimeline pakutud krediidi koos kõrvalkuludega kokkulepitud tingimustel tagastama.

Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise

tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Hageja on 03.07.2025 esitanud nõude ümberarvestuse, mille järgi on kostja saanud 3600

eurot. Kokku on kostja tagastanud 2222,73 eurot. Tagastamata on seega 1377,27 eurot.

Hageja ei ole põhjendanud, et nõude ümberarvestuse korral on leping kehtivalt üles

öeldud ega millisest kuupäevast alates on kostja kohustuse täitmisega viivituses.

Arvestades hagiavalduses toodut, on võimalik lugeda leping üles öelduks hagi

esitamisega. Seega on hageja nõue küll muutunud sissenõutavaks, kuid rahuldamata

tuleb jätta enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise nõue.

Kohus jätab rahuldamata ka hageja nõude intressi 17,18 eurot väljamõistmiseks, kuna

arvestusest ei ole aru saada, millise perioodi eest ja milliselt summalt hageja intressi

nõuab. Samuti on nõue põhjendamata.

Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1377,27 eurot. Hageja

taotlusel mõistab kohus kostjalt kohustuse täitmise viivitamise eest välja viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 25.06.2025 kuni

põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (48%), tuleb menetluskulud jätta

48% ulatuses kostja kanda ja 52% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 420 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 420 eurot, millest 48%

ehk 201,60 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik