2-24-133976/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-133976

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2429,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood: 11542046, asukoht:

Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel 25.12.2023 sõlmitud

väikelaenulepingust nr S236447219 tulenevalt põhivõlgnevus 1409 eurot, intressivõlgnevus

21,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 40,48 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot

ja edasiulatuv viivis alates 08.01.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 1409 eurolt kuni põhinõude 1409 euro täitmiseni.

3. Jätta B2 Impact OÜ OÜ hagi X vastu põhivõla 91 euro, intressivõla 124,45 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivisevõla 262 euro nõuetes rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud Xi kanda.

5. Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 280,68 eurot ning menetluskuludelt

459,43 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ Omaraha (krediidiandja) ja X (kostja) sõlmisid 25.12.2023 laenulepingu nr S236447219

(leping), mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot (25.12.2023 maksekorralduse järgi 1409 eurot).

Laenusummast on maha arvestatud lepingutasu 30 eurot, tagatisfondi tasu 60 eurot ja ülekandetasu

0,50 eurot. Lepingu perioodiks oli 4. aastat (48 kuud), krediidikulukuse määr 39,7% aastas,

intressimäär 30% aastas. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intress tagasi osamaksetena

laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel (lepingu üldtingimuste punkt 9.1). Tasumisele

kuulus vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa ja intressist koosnev igakuine makse 53,68 eurot

(Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 2). Krediidi kulukuse määr on Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on

1500 eurot, intressimäär 30% aastas, lepingu kestus 48 kuud, ning kogu krediit võetakse koheselt

kasutusse täies mahus. Kostja lepingut ei täitnud ja tagasimakseid ei teinud ning krediidiandja

edastas kostjale 19.04.2024 teatise, milles anti kostjale täiendav tähtaeg, so 14 päeva võla tasumiseks

ja läbirääkimiste pidamiseks. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse osamaksega, so 25.01.2024,

25.02.2024 ja 25.03.2024. Krediidiandja ütles lepingu 06.05.2024 üles. 16.05.2024 kostjale on

edastatud nõude loovutuse teatis, milles teatati, et krediidiandja loovutas lepingust nr S236447219

tulenevad nõuded hagejale. Põhivõlgnevus on 1500 eurot ja intressivõlgnevus 145,47 eurot

(lepingujärgne intressimäär 30% aastas, periood 26.12.2023-25.04.2024, intressi osamaksed: 37

eurot, 36,59 eurot, 36,16 eurot ja 35,72 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 302,48

eurot (põhinõudelt 1500 eurolt, lepingujärgne viivisemäär 30% aastas, so võrdne intressimääraga,

periood 07.05.2024 kuni 07.01.2025). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt viivisemääraga

30% aastas (so võrdne intressimääraga) hagi esitamisest, so 07.01.2025 põhinõudelt 1500 eurolt kuni

põhinõude täitmiseni. Sissenõudmiskulud on 30 eurot (16.05.2024 nõudekiri 25 eurot ja 21.06.2024

meeldetuletuskiri 5 eurot). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märkis hageja, et

kostja maksevõime kontrollimiseks võeti aluseks kostja laenutaotlus. Kostja sissetulek oli 1300

eurot, majapidamiskulud 300 eurot ning finantskohustused 450 eurot. Kehtivaid maksehäireid AS

Creditinfo ja OÜ Krediidiregister maksehäireregistritest nähtuvalt kostjal ei olnud. Päring tehti ka

pensioniregistrisse ja kostja sissetulekuks oli 1300 eurot. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis

krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi

kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 53,68 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu

saamiseks piisav. Krediidiandja leidis, et kostja oli krediidivõimeline ja vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei rikutud. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1500

eurot, intressivõlgnevus 145,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 302,48 eurot ja

sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuv viivis 30% aastas hagi esitamisest, so 07.01.2025

põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 21.01.2025.

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 04.02.2025 hagile vastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

5. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-133976 B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista kokkuvõtvalt järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 1500 eurot, intressivõlgnevus 145,47 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 302,48 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuv viivis 30% aastas hagi

esitamisest, so 07.01.2025 põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

7. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Omaraha OÜ vahel 25.12.2023 laenulepingust nr S236447219.

Kuna Omaraha OÜ sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga,

kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

9. 13.12.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud

ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka

sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja tuginenud kostja laenutaotlusele,

pensioniregistri- ja maksehäireregistri väljavõtetele (so päringute vastustele). Kohus on seisukohal, et

eeltoodu ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole

võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline.

Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu

sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei

ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks,

esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet krediidilepingu nr S236447219 sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab

kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).

11. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed

lugeda põhinõude katteks.

12. Lepingust nr S236447219 on põhjendatud nõuded järgnevad:

-põhivõlgnevus 1409 eurot (kostja sai 25.12.2023 maksekorralduse järgi laenu 1409 eurot,

tagasimakseid ei ole kostja teinud);

-intressivõlgnevus 21,02 eurot (põhinõudelt 1409 eurolt, periood 26.12.2023-25.04.2024,

seadusjärgses intressimääras 26.12.2023 - 31.12.2023 4% aastas; 01.01.2024 - 25.04.2024 4,5%

aastas);

-sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 40,48 eurot (põhinõudelt 1409 eurolt, periood

07.05.2024-07.01.2025, seadusjärgne, so võrdne intressimääraga, periood 07.05.2024 - 30.06.2024

4,5% aastas, periood 01.07.2024 - 31.12.2024 4,25% aastas, periood 01.01.2025 - 07.01.2025 3,15%

aastas).

-edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2025 põhinõudelt

1409 eurolt kuni põhinõude 1409 euro täitmiseni. Edasiulatuv viivis on põhjendatud alates

08.01.2025, kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on arvestatud kuni 07.01.2025 ning

07.01.2025 topelt viivist ei saa nõuda;

-sissenõudmiskulud 30 eurot. (VÕS § 1132 lg 2 p 3, 16.05.2024 ja 21.06.2024 nõudekiri ja

meeldetuletuskiri, 25+5=30 eurot).

13. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Omaraha OÜ ja kostja

vahel 25.12.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr S236447219 tulenevalt järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 1409 eurot, intressivõlgnevus 21,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus

40,48 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuv viivis alates 08.01.2025 VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1409 eurolt kuni põhinõude 1409 euro täitmiseni.

Kohus jätab rahuldamata hagi põhivõla 91 euro (1500-1409=91 eurot), intressivõla 124,45 euro

(145,47-21,02=124,45 eurot), sissenõutavaks muutunud viivisevõla 262 euro (302,48-40,48=262

eurot) nõuetes.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 370 eurot, mis koosneb järgnevast: riigilõiv 350

eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja

menetluskulud 370 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad

menetluskulud hageja kanda 24,14% ulatuses ja kostja kanda 75,86 % ulatuses. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 280,68 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik