3-23-763/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-763

Haldusasi

Valimisliit Jõhvikad kaebus Erakondade Rahastamise

Järelevalve Komisjoni 10.03.2023 ettekirjutuse tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Valimisliit Jõhvikad,

esindaja ED

Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon,

esindajad Liisa Oviir ja Katrin Laaniste

Kolmas isik OÜ N&V

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Valimisliit Jõhvikad apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Valimisliit Jõhvikad apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 13.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-763 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

13.10.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-763

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) tegi 10.03.2023 ettekirjutuse nr

94 (vaidlustatud ettekirjutus, dtl 10), millega pani kaebajale kohustuse tagastada kolmandale

isikule 6903 euro suurune keelatud annetus ja korrigeerida vastavalt 2021. aasta kohaliku

omavalitsuse volikogude valimiste valimiskampaania aruannet. Ettekirjutuse kohaselt avaldati

kolmandale isikule kuuluvas ajalehes Panorama 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu

valimiste valimiskampaania ajal kaebaja reklaame ajalehe hinnakirjast oluliselt soodsamalt –

kaebaja tasus valimiskampaania aruande kohaselt reklaamide eest 900 eurot, samas kui

selliste reklaamide hinnakirja järgne maksumus olnuks 7803 eurot.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vaidlustatud ettekirjutuse

tühistada, esitades kokkuvõttes järgmised argumendid.

2.1.

Ettekirjutus on nõuetekohaselt põhjendamata, arusaadav ei ole, millisest hinnakirjast

on vastustaja lähtunud ning millist ajalehes avaldatud infot on ettekirjutuses silmas peetud.

Arusaamatu on, kuidas kujunes reklaami tavapärane maksumus 7803 eurot.

2.2.

Kohtumenetluses vastustaja esitatud tabelist selgub, et ERJK käsitleb

valmisreklaamina 25 ajalehes Panorama avaldatud teksti, sh intervjuusid erinevate

inimestega ja arvamusartikleid, olemata põhjendanud, miks ta artikleid ja intervjuusid

valmisreklaamina käsitleb. Panorama nr-s 39 avaldatud ajakirjaniku kokkuvõtet ED

teleintervjuust ei ole kaebaja tellinud, ent ERJK on selle arusaamatul põhjusel lugenud

värviliseks reklaamiks. Panorama nr-s 41 olevat intervjuud AŽga on põhjendamatult peetud

valimisreklaamiks ning lisaks arvestatud selle maksumuseks 538 eurot, milline summa ei

haaku ühegi vastustaja esitatud hinnakirja reaga. Panorama nr-s 38 on vastustaja pidanud

valimisreklaamiseks ADga seotud tekste, millel ei nähtu mistahes seost kaebajaga. Viidet

kaebajale ei ole ka Panorama nr-s 40 avaldatud EDt puudutavate tekstide juures. ERJK on

põhjendamatult käsitlenud värvilise reklaamina teksti, mille juures on avaldatud inimese

värvifoto.

2.3.

Ettekirjutuse tegemisel pole arvestatud seda, et kaebaja esindaja võis enese

mittesüüstamise privileegile tuginedes keelduda komisjoni küsitud teabe andmisest.

2.4.

Kaebajale ei tagatud nõuetekohaselt ärakuulamisõigust ning ERJK tõlgendas kaebaja

esindaja 19.12.2022 ja 10.02.2022 vastuseid põhjendamatult kaebaja kahjuks.

3. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, selgitades, et ajalehe Panorama reklaami hinnakiri on

internetis kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles, samuti edastati see kaebajale. Väljaannetes

avaldatud reklaami maht, mille alusel vastustaja reklaami hinna arvutas, on selgelt tuvastatav.

2(10)

3-23-763

Kaebaja ei teinud vastustajaga koostööd ega selgitanud, mille eest ning millisest hinnakirjast

ja arvutuskäigust lähtuvalt tasus ta kolmandale isikule 900 eurot.

4. Tallinna Halduskohus tegi 13.11.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata, ent

mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 40 eurot. Halduskohus leidis

kokkuvõttes, et vaidlustatud ettekirjutus oli sisuliselt õige, ent formaalsete

põhjendamispuudustega. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

4.1.

Erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 2 punktide 1—3 kohaselt ei ole juriidilisel isikul

lubatud teha valimisliidule annetust, sh osutada teenust soodsamatel tingimustel, kui seda

osutatakse muudele isikutele. Reklaamina tuleb käsitada teksti või pilti, milles või millel

kujutatakse valimisliidu liiget eesmärgiga mõjutada valijaid ja seeläbi valimistulemusi,

kusjuures eesmärgi hindamisel on olulised nii selle avaldamise kanal, kontekst kui ka

konkreetse kirjutise sisu.

4.2.

Vastustaja esitas kohtule 19.05.2023 menetlusdokumendi lisana Panorama reklaami

hinnakirja, mis kehtib alates 01.01.2018 (dtl 72). Kõnealune hinnakiri on samasugune nagu

see, mis on avalikult kättesaadav Panorama veebilehel (dtl 114). See, et vaidlustatud

ettekirjutuses on viidatud hinnakirjale, mis kehtis alates 01.01.2017, on ebaoluline, kuna

hinnad on samad, mis kohtule esitatud 01.01.2018 kehtivas hinnakirjas. Värviliseks

reklaamiks tuleb pidada ka mustvalge tekstiga reklaamartikleid, mille juures on avaldatud

värviline pilt.

4.3.

Kaebaja aruande kohaselt tasus ta kolmandale isikule ajakirjandusreklaami eest 900

eurot. Vastustaja on kokkuvõttes õigesti tuvastanud ajalehes Panorama ilmunud 25

valimisreklaami ning reklaami hinnakirja põhjal õigesti leidnud nende hariliku maksumuse

7803 eurot. Valimisreklaamidena tuleb käsitada järgnevaid tekste:

4.3.1. Panorama nr 37 tagakaanel (dtl 80), nr 38 esikaanel (dtl 80), nr 39 esikaanel (dtl

882), nr 40 esikaanel (dtl 85) ja nr 41 esikaanel (dtl 87) on suurelt kaebaja nimekirjas

kandideerivate inimeste pildid, nimed ja kandidaadinumbrid, lisaks kaebaja logo ja

hüüdlause. Igaühe näol on tegemist tervet esilehte katva reklaamiga, mille avaldamise

hinnakirja järgne maksumus on 384 eurot.

4.3.2. Panorama nr 38 eestikeelse osa lk-l 4 (dtl 82) ja venekeelse osa lk-l 6 (dtl 81)

avaldatud artikli „AD: number 200 toob mulle õnne!“ peakirjas on esile tõstetud AD

kandidaadinumber 200, tema nimi ja pilt. Nende elementide poolest sarnaneb intervjuu

eelnevalt kirjeldatud kaanereklaamidega. 2021. aasta septembri lõpus avaldatud intervjuu

esimeses lõigus on ära märgitud ka Valimisliit Jõhvikad, mille nimekirjas intervjueeritav

kandideerib. Intervjuu eesmärk on tutvustada kandidaati ja tema tegemisi ning mõjutada

valijaid. Tegemist on tervet lehekülge katva reklaamiga, mille mõlema keeleversiooni

avaldamise hinnakirja järgne maksumus on 384 eurot.

4.3.3. Panorama nr 38 venekeelse osa lk-l 8 (dtl 81) on avaldatud materjal, mis sisaldab

valimisliidu logo ja nime, kandidaatide nimekirja ning hüüdlauset. Tegu on reklaamiga,

mis hõlmab 1/6 leheküljest, mille avaldamise hinnakirja järgne maksumus on 90 eurot.

4.3.4. Panorama nr 39 venekeelse osa lk-l 3 (dtl 83) ja eestikeelse osa lk-l 3 (dtl 84) on

avaldatud artikkel „ED jagab meenutusi ja valimiseelseid mõtteid“. Artikli juures on

3(10)

3-23-763

väiksemalt avaldatud samasugune ED valimisreklaam, mis avaldati Panorama nr 37

tagakaanel. Nähtaval kohal on kandidaadi number, nimi ja pilt kui ka valimisliidu logo ja

hüüdlause. Artiklis on tehtud kokkuvõte videointervjuust EDga, artikkel tutvustab

kandidaati, tema vaateid ja valimisliitu. Tegemist on tervet lehekülge katva reklaamiga,

mille mõlema keeleversiooni avaldamise hinnakirja järgne maksumus on 384 eurot.

4.3.5. Panoama nr 39 venekeelse osa lk-l 5 (dtl 83) on kaebaja nimekirjas kandideeriva

AŽ kirjutatud artikkel, mille juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri

ja valimisliidu logoga. Artiklis väljendab AŽ rahuolematust Jõhvi tänavate olukorraga,

kirjeldab oma tegevust selle probleemiga tegelemisel ja kritiseerib linnavõimu tegevust.

Koosmõjus teksti juures avaldatud reklaamiga ning läheneva valimispäevaga on

põhjendatud ka selle materjali kvalifitseerimine valimisreklaamiks, mis katab pool

lehekülge ja mille hinnakirja järgne maksumus on seega 243 eurot.

4.3.6. Panorama nr 39 venekeelse osa lk-l 7 (dtl 84) on avaldatud materjal, mis sisaldab

valimisliidu logo ja nime, kandidaatide nimekirja ning hüüdlauset. Lisaks on avaldatud

valimisliidu esinumbri NO pilt ja kandidaadinumber. Tegu on valimisreklaamiga.

Vastustaja on õigesti arvestanud selle avaldamise maksumuseks 173 eurot, kuna see

hõlmab vähemalt 1/3 leheküljest.

4.3.7. Panorama nr 40 venekeelse osa lk-del 4 ja 5 (dtl 84) ning eestikeelse osa lk-del 2 ja

3 (dtl 86) on avaldatud intervjuu EDga pealkirjaga „ED: soolokampaania asemel ootab

valija sisulist debatti“. Artikli juures on avaldatud sama ED foto, mis on kaebaja

valimisreklaamil. Artikli sisu kajastab ED ja valimisliidu tegevust ja vaateid.

Intervjueeritav pöördub lugeja kui valija poole ning intervjueerija küsimused on sellised,

mis võimaldavad EDl rääkida enda ja valimisliidu kavatsustest. Tegemist on artikliga,

mis on koostatud eesmärgiga mõjutada valijaid hääletama ED või mõne muu kaebaja

nimekirjas kandideeriva kandidaadi poolt. Nii eesti- kui venekeelses versioonis katab

artikkel ühe terve lehekülje ja umbes 1/3 teisest leheküljest. Vastustaja on selle reklaami

eestikeelse versiooni maksumuseks arvestanud 384 eurot ja venekeelse versiooni

maksumuseks 557 eurot. Võib arvata, et vastustaja on arvestanud mõlema keeleversiooni

maksumuseks tervet lehekülge hõlmava reklaami hinna 384 eurot ning soovinud lisada

venekeelse versiooni puhul 173 eurot, mis on 1/3 lehekülge katva reklaami hind, ent

teinud arvutusvea. Eestikeelse versiooni eest on vastustaja jätnud artikli teisele

leheküljele ulatuva osa hinna arvestamata. Kuna mõlemad vead on tehtud kaebaja kasuks,

ei anna need alust ettekirjutust vastavas osas tühistada.

4.3.8. Panorama nr 40 eestikeelse osa lk-l 5 (dtl 87) ja venekeelse osa lk-l 5 (dtl 86) on

avaldatud artikkel „DG: Jõhvist peab saama kõrgtehnoloogilise tööstuse keskus“. Artikli

juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga.

Artiklis kirjutab autor, millised Jõhvi kohaliku elu teemad on tema jaoks olulised ja mis

on tema ettepanekud valla arenguks. Tegemist on valimisreklaamiga, mille maksumuseks

on vastustaja õigesti arvestanud venekeelse versiooni puhul 243 (pool lehekülge) ja

eestikeelse versiooni puhul 173 (1/3 lehekülge).

4.3.9. Panorama nr 41 venekeelse osa lk-l 3 (dtl 88) on avaldatud artikkel „NO:

„Lõppjoon juba paistab““. Artikli juures on avaldatud NO foto koos tema

4(10)

3-23-763

kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis on autor selgitanud oma nägemust,

miks valimisliit Jõhvikad erineb konkureerivatest nimekirjadest, artikkel lõppeb

üleskutsega hääletada valimisliidu Jõhvikad poolt. Selle maksumuseks on vastustaja

õigesti arvestanud 384 eurot.

4.3.10.

Panorama nr 41 venekeelse osa lk-del 4–5 (dtl 88) on avaldatud intervjuu

AŽga. Artikli juures on avaldatud AŽ foto koos tema kandidaadinumbri ja valimisliidu

logoga. Intervjuus räägib AŽ, miks ta otsustas kandideerida ja mida ta tahaks valituna

saades muuta ja ära teha. Tegu on umbes 1 ¼ lehekülge hõlmava valimisreklaamiga,

mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 538 eurot.

4.3.11.

Panorama nr 41 venekeelse osa lk-l 7 (dtl 89) on avaldatud JM artikkel

„Võõramaalaste sissetung“. Artikli juures on avaldatud autori foto koos tema

kandidaadinumbri ja valimisliidu logoga. Artiklis väljendab autor kriitikat Keskerakonna

nimekirjas Jõhvis kandideerijate suhtes ning hoiatab valijaid valimast inimesi, kes

tegelikult Jõhvis ei ela. Teksti eesmärgiks on valijaid mõjutada ning koosmõjus artikli

juures avaldatud piltreklaamiga on tegu 1/3 lehekülge katva valimisreklaamiga, mille

maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 173 eurot.

4.3.12.

Panorama nr 41 venekeelse osa lk-del 12–13 (dtl 89) on avaldatud DS artikkel

„Turvatunne“, artikli juures on avaldatud autori foto koos tema kandidaadinumbri ja

valimisliidu logoga. Artiklis väljendab autor kriitikat Jõhvis tegutseva NATO

sõjaväebaasi tegevuse suhtes, ent ei kutsu otsesõnu valijaid üles ei enda ega valimisliidu

poolt hääletama. Siiski tuleb artiklit käsitada valimisreklaamina, kuna selle juures on

avaldatud autori valimiseks vajalikud andmed koos reklaampildiga ning autori NATO-

kriitilise maailmavaate tutvustamise eesmärgiks vahetult enne valimisi ilmunud

ajalehenumbris tuleb pidada valijate mõjutamist. Tegemist on 1 ½ lehekülge katva

reklaamiga, mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 627 eurot.

4.3.13.

Panorama nr 41 eestikeelse osa lk-l 7 (dtl 89) on avaldatud piltreklaam IM

foto, nime ja kandidaadinumbriga, kujutatud on ka valimisliidu logo ja hüüdlause. Tegu

on 1/3 lehekülge katva reklaamiga, mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud

173 eurot.

4.3.14.

Panorama nr 41 eestikeelse osa lk-l 5 (dtl 90) on avaldatud ÜN foto, nimi ja

kandidaadinumber koos valimisliidu logo ja hüüdlausega. Selle kõrval on avaldatud

valimisliidu kandidaatide nimekiri. Tegemist on ½ lk katva valimisliidu reklaamiga,

mille maksumuseks on vastustaja õigesti arvestanud 243 eurot.

4.3.15.

Panorama nr 41 eestikeelse osa lk-l 2 (dtl 91) on avaldatud valimisliidu

reklaamid TT ja TP foto, nime ja kandidaadinumbritega ning valimisliidu logo ja

hüüdlausega. Vastustaja on nimetatud reklaami maksumuseks õigesti arvestanud 346

eurot, mis vastab hinnakirja järgi kahe 1/3 lehekülge katva reklaami maksumusele.

4.4.

Vastustaja ei rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud – vastustaja teavitas kaebajat

haldusmenetluse algatamisest, selgitas kavandatava ettekirjutuse võimalikku sisu ja nõudis

kaebajalt vastuseid tekkinud küsimustele. Kaebajal oli võimalik kavandatava ettekirjutuse

kohta oma arvamus esitada.

5(10)

3-23-763

4.5.

Eeltoodud põhjustel on ettekirjutus materiaalselt õiguspärane, kuid formaalselt

õigusvastane, kuna selles on olulised põhjendamispuudused. Vastustaja pidanuks vähemalt

ettekirjutusega hõlmatud artiklite ja intervjuude puhul selgitama, miks ta neid reklaamiks

peab. Läbipaistvalt ei ole lahti kirjutatud ettekirjutuses märgitud keelatud annetuse

lõppsumma kujunemine, kuna tabeli, mille põhjal on suuremate raskusteta võimalik

arvutuskäiku kontrollida, esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Kuna ettekirjutuse

põhjendamispuudused ei mõjuta ettekirjutuse sisu, ei ole alust ettekirjutust nende tõttu

tühistada. Küll aga tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja

kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

5.1.

Halduskohus on tähelepanuta jätnud, et vastustaja ei rakendanud uurimiskohustust ega

kogunud iseseisvalt tõendeid, samas kui kaebajal oli enese mittesüüstamise privileegist

tulenevalt õigus keelduda vastustajale teabe andmisest.

5.2.

Halduskohus,

olles

tuvastanud

vaidlustatud

ettekirjutuses

esinenud

põhjendamispuudused, oleks pidanud ettekirjututse tühistama. Põhjendamispuuduste tõttu

on ettekirjutus ka ebaproportsionaalne ning kaalutlusvigadega. Tegemist ei ole ainult

vorminõuete rikkumisega. Halduskohus on lubamatult teostanud kaalutlusõigust vastustaja

eest.

5.3.

Halduskohus ei ole analüüsinud kaebaja vastuväited ning põhjendusi selle kohta, miks

ettekirjutus tuleb tühistada. Kohtuotsuse põhjendustest ei tulene, miks kohus ei nõustu

kaebaja poolt esitatud põhjendustega.

6. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et halduskohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud, halduskohus on õigesti leidnud, et ajalehes Panorama avaldatud tekstide näol

oli tegemist valimisreklaamiga ning kontrollinud ka sellise reklaami tavapärast maksumust,

jõudes õigesti järeldusele, et vastustaja oli selle arvestanud õigesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

8. Halduskohus ei pidanud vaidlustatud ettekirjutust tühistama selle põhjendamispuuduste

tõttu ega ole asunud kohtuotsuses teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest. Vaidlustatud

ettekirjutuse tegemisel ei teostanud vastustaja kaalutlusõigust, st. talle antud volitust valida

õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (haldusmenetluse seaduse § 4

lg 1), küll aga tuvastas mõned õigusnormi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud

hinnanguliselt, sisustades määratlemata õigusmõisted. Kui kaalutlusotsuse puhul võib kohus

esmakordselt alles kohtumenetluses esitatud täiendavaid põhjendusi arvesse võtta vaid

6(10)

3-23-763

erandlikel juhtudel ja tingimusel, et haldusorgan suudab tõendada, et hiljem esitatud

kaaltulused on tõepoolest need, millest ta vaidlustatud otsuse tegemisel lähtus (vt. Riigikohtu

otsus haldusasjas 3-3-1-29-12), siis kontrollimaks, kas haldusorgan on õigusnormi

kohaldamise eelduseks olevad asjaolud õigesti tuvastanud, on kohtul märksa ulatuslikumad

võimalused võtta arvesse ka haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid.

Hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul seejuures

kontrollida täielikult (vt selle kohta nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-20-2747).

9. Hoolimata põhjendamispuudustest, mille halduskohus õigesti tuvastas, on ERJK

vaidlustatud ettekirjutuses üheselt mõistetavalt väljendanud oma seisukohta, et kaebaja sai

ajalehte Panorama välja andvalt juriidiliselt isikult annetuse, mis seisnes selles, et see

juriidiline isik avaldas nimetatud ajalehe numbrites 38–41 kaebaja valimisreklaame oma

avaldatud hinnakirjas märgitust (st mistahes muu isiku suhtes kohaldatavatest tingimustest)

6903 euro võrra soodsamalt. Kuna kaebaja oli oma valimiskulude aruandes kajastanud ajalehe

Panorama väljaandjale 900 euro suuruse makse tegemise, pidi halduskohus vaidlusaluse

ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimiseks kontrollima, kas õige on ERJK seisukoht, et

eelviidatud lehenumbrites avaldati kaebaja valimisreklaami kokku sellises mahus, et selle

hinnakirjajärgne maksumus oleks pidanud olema 6903+900=7803 eurot. Kontrollimaks

ERJK hinnangut sellele, millise ajalehes avaldatud materjali näol oli tegemist kaebaja

valimisreklaamiga, ei pidanud halduskohus piirduma rangelt vaidlustatud ettekirjutuses

esitatud põhjendustega, vaid võis viimaste puudulikkuse korral aluseks võtta vastustaja poolt

kohtumenetluses antud täiendavad selgitused selle kohta, kuidas ERJK ettekirjutuses osutatud

annetuse summa kokku arvestas.

10. Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, et ERJK rikkus vaidlustatud ettekirjutuse

tegemisel uurimiskohust. Uurimiskohustuse täitmiseks pidi ERJK välja selgitama

valimisreklaamide avaldamise fakti ning reklaamide avaldamise tavalise maksumuse.

Vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist ei tinginud see, et kaebaja ei esitanud mingisugust nõutud

teavet. Kaebaja osutatud enese mittesüüstamise privileegi sisuks on isiku õigus keelduda

avalikule võimule end süüstada võiva teabe andmisest ning avalikul võimul lasuv keeld

kasutada sellele õigusele tugineva isiku suhtes sunnivahendeid sellise teabe saamiseks. Kui

isik keeldub enese mittesüüstamise privileegile tuginedes haldusmenetluses teatava teabe

andmisest, peab haldusorgan asja otsustamiseks vajalikud asjaolud tuvastama muu teabe ja

tõendite alusel. Tõendite kogumisel on haldusorganil seejuures avar kaalutlusõigus.

Olukorras, kus haldusorgan on muudest allikatest saanud usaldusväärsena näiva teabe

mingisuguste asjaolude kohta ning haldusakti adressaat ei ole (mh enese mittesüüstamise

privileegile tuginedes) esitanud omapoolseid andmeid, mis selle teabe vähemalt põhjendatult

kahtluse alla seaks, ei pea haldusorgan omal algatusel asuma koguma täiendavaid tõendeid

selleks, et juba olemasoleva teabe õigsuses veelgi kindlamalt veenduda.

11. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et ERJK oleks pidanud vaidlustatud ettekirjutuse

tegemiseks tingimata ära kuulama NO seisukoha või pöörduma teabe saamiseks ajalehte

Panorama välja andva isiku, st OÜ N&V poole. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse

põhjenduste punktis 12 nõuetekohaselt põhjendanud oma seisukohta, et ERJK tuvastas õigesti

ajalehes Panorama reklaamide avaldamise tavapärase maksumuse vastavalt hinnakirjale.

Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit ega põhjendatud argumenti, mis seaks halduskohtu

7(10)

3-23-763

tuvastatu kahtluse alla. Enese mittesüüstamise privileegist ei tulene isikule põhimõtteliselt

õigust nõuda, et haldusorgan tuvastaks mingisugused haldusakti andmise seisukohast olulised

asjaolud selle isiku kasuks või jätaks haldusakti andmata, kuna selle adressaat ei ole enese

seda privileegi kasutades soovinud esitada nende asjaolude kohta ise tõendeid või oma

arvamust ja vastuväiteid.

12. Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et ERJK ei taganud talle ärakuulamisõigust. Vaidlust

ei ole selles, et kaebaja sai kätte ERJK järelepärimised nr 31-2/22-18/1 (dtl 14) ja 31-2/22-

18/13 (dtl 21) ning ka vastas neile. Mõlemas järelepärimises sisaldus piisav teave selle kohta,

millise sisuga haldusakti kavatseb ERJK anda. Kaebaja võis enese mittesüüstamise

privileegile tuginedes jätta oma arvamuse või vastuväited esitamata, ent see ei tähenda, et

vastustaja rikkus tema õigust olla ära kuulatud. Kaebajal oli võimalus esitada oma seisukoht

küsimuses, kas või milliseid tema valimisreklaame eelviidatud järelepärimistes osutatud

Panorama numbrites avaldati ning millisena tuleks kaebaja hinnangul käsitada nende

tavapärast maksumust. Kui kaebaja seda teha ei soovinud, pidi ta arvestama võimalusega, et

ERJK ei saa tema arvamusega arvestada ja teeb oma otsuse ilma selleta. Kaebaja arvamuse

või vastuväidete puudumine iseenesest vaidlustatud ettekirjutuse tegemist ei takistanud. Väär

on kaebaja seisukoht, et ärakuulamisõiguse tagamine oli pelgalt formaalne, kuna sisulise

otsuse oli ERJK juba enne langetanud. Ärakuulamisõiguse eesmärk ongi anda haldusakti

adressaadile võimalus oma vastuväidete ja täiendavate tõenditega ümber lükata seisukohad,

millele haldusorgan on ärakuulamisõiguse tagamise ajaks kujundanud. Ärakuulamisõiguse

tõhusaks tagamiseks on vaja, et haldusorgan selgitaks, millistele järeldustele on ta selleks

ajaks jõudnud. See, kui adressaadi vastuväited kokkuvõttes haldusorgani seisukohta ei muuda,

ei tähenda, et ärakuulamisõigust ei tagatud või et haldusorgan oli lõpliku ja kõigutamatu

otsuse juba eelnevalt teinud.

13. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja

argumente. Esiteks ei ole kaebaja konkreetselt märkinud, millised tema argumendid on

halduskohus tähelepanuta jätnud ning mis põhjusel oleks selliste argumentide põhjalikum

käsitlemine võinud kaasa tuua teistsuguse kohtuotsuse. Halduskohtule esitatud kaebuses

pühendas kaebaja olulise osa oma põhjendustest küsimusele, kas või millist teavet võis ERJK

kaebajalt nõuda. See küsimus on siinse vaidluse seisukohast ebaoluline, kuna ettekirjutuse

tegemise aluseks ei olnud teabe andmisest keeldumine, vaid ERJK poolt muudest allikatest

saadud tõendusteabe pinnalt kujundatud seisukoht, et ajalehes avaldati kaebaja

valimisreklaame tavatingimustest soodsamalt. Kaebaja teine põhiargument oli, et

põhjendamispuudused oleks pidanud tingima ettekirjutuse tühistamise. Selle argumendi

lükkas halduskohus vaidlustatud otsuses üheselt mõistetavalt tagasi, kontrollides

üksikasjalikult, kas ERJK on õigesti tuvastanud kaebaja valimisreklaamide avaldamise ning

selliste reklaamide tavapärase ehk hinnakirja järgse maksumuse.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on õiged ja ammendavad halduskohtu otsuse põhjendava osa

punktides 14.1–14.15 esitatud põhjendused, mis puudutavad konkreetseid Panorama

numbrites 38–41 avaldatud tekste ja pilte, mille näol oli tegemist kaebaja valimisreklaamiga.

Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja esitanud ühtki argumenti, mis halduskohtu järeldused

ümber lükkaks.

8(10)

3-23-763

15. Mistahes kahtlust ei saa olla selles, et valimisreklaamidena on käsitatav halduskohtu

otsuse punktides 14.1., 14.3, 14.6, 14.13, 14.14 ja 14.15 osundatud materjal. Materjali suuruse

ja hinnakirjale vastava avaldamise tavapärase hinna on halduskohus õigesti kindlaks teinud

ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtki veenvat argumenti, mis selle kahtluse alla

seaks.

16. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja nimekirjas kandideerinud isikute artikleid ja neid

isikuid käsitlevaid intervjuusid (vt halduskohtu otsuse punktid 14.2., 14.4, 14.5, 14.7, 14.8,

14.9, 14.10, 14.11, 14.12.) tuleb käsitada reklaamina. Halduskohus on õigesti osutanud

sellele, et nende artiklite eesmärk sai olla konkreetse valimistel kandideeriva isiku ja vastava

valimisliidu tutvustamine, et mõjutada lehelugejaist valijaid seda kandidaati või valimisliitu

eelistama. Halduskohus on kohaselt juhtinud tähelepanu sellele, et artiklite või intervjuude

juures oli kujutatud kas valimisliidu logo ja/või artiklis või intervjuus end ja oma tegevust

tutvustava isiku kandideerimisnumbrit. Nende artiklite ja intervjuude näol ei ole tegemist

tavapärase ajakirjandusliku kajastusega, mis lähtuks ajakirjanduslikkuse mõttes sõltumatuse,

erapooletuse, ausameelsuse, objektiivsuse, tasakaalustatuse, informatsiooni terviklikkuse ja

konkreetse erakonna toetamise keelu põhimõtetest (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu

otsus haldusasjas 3-18-2177). Tegemist on, nagu halduskohus õigesti leidis, peatselt

toimuvatel valmistel kandideerivat konkreetset kandidaati ja poliitilist jõudu, nende

ilmavaadet ning võimalikke plaane tutvustavate tekstidega. Valimistel kandideerivate

kandidaatide, erakondade, valimisliitude ja nende poliitiliste platvormide tutvustamine

ajakirjanduses väljub valimisreklaami mõiste alt eelkõige juhul, kui see toimub

tasakaalustatult ning kõrvuti erinevaid arvamusi kajastavate debattide vormis. Sellisel juhul

saab eeldada, et avaldamise initsiatiiv on tulnud väljaandelt ja kantud ajakirjanduslikust

huvist, mitte konkreetselt kandidaadilt või valimisliidult. Siinsel juhul see nii ei olnud. Seega

saab asuda seisukohale, et kõnealuste artiklite ja intervjuude avaldamine ei lähtunud

ajakirjanduslikust huvist, vaid huvist edendada kaebaja valimiskampaaniat. Ilma et selle kohta

peaks olema otseseid tõendeid, tuleb eluliselt uustavaks pidada, et asjaomaste artiklite

koostamine ja avaldamine on toimunud kaebaja ja või mõne kaebaja nimekirjas kandideerinud

isiku nõusolekul. Kandidaati tutvustava teksti käsitamine reklaamine ei eelda, et tekst peaks

sisaldama sõnaselget üleskutset kandidaadi või tema nimekirja poolt hääletada, vaid

reklaamiks tuleb lugeda ka näiliselt kirjeldav tekst, mis mõjutab valijaid varjatult, kujutades

kandidaati tasakaalustamata viisil positiivses valguses. Kuna sedalaadi tekstide avaldamiseks

ajakirjanduslikku huvi tuvastada ei ole võimalik, saab asuda seisukohale, et tegemist on

reklaamiga ehk tekstidega, millesarnaste avaldamise eest oleksid mistahes teised isikud, sh

erakonnad või valimisliidud pidanud tasuma vastavalt reklaami hinnakirjale. Halduskohus

leidis ka õigesti, et ERJK ei pidanud tuvastama, millised kokkulepped kaebaja ning ajalehte

väljaandva isiku vahel olid, eelkõige olukorras, kus kaebaja selle kohta ise teavet ei andnud.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga nende valimisreklaamide suuruse ja

sellest tulenevalt hinnakirjajärgse tavapärase maksumuse kohta. Apellatsioonkaebuses ei ole

esitatud ühtki veenvat argumenti, mis halduskohtu seisukohad ümber lükkaks. Halduskohus

leidis õigesti, et reklaamina käsitatavat artiklit või intervjuud, millele on lisatud värviline pilt,

tuleb tervikuna käsitada värvilise reklaamina. Seejuures ei nähtu halduskohtu otsuses viidatud

hinnakirjast ning ka kaebaja ei ole väitnud, et n-ö sisuturundusartiklite või valdavalt valgel

9(10)

3-23-763

taustal oleva musta tekstiga sisustatud reklaamide avaldamiseks oleksid kehtinud mingid

teistsugused hinnad.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ent vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)