3-22-1236/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1236

Haldusasi

Valimisliit Rakvere Heaks kaebus Erakondade Rahastamise

Järelevalve Komisjoni 04.05.2022 ettekirjutuse nr 88

tühistamiseks, sunniraha rakendamise keelamiseks ja

Erakondade

Rahastamise

Järelevalve

Komisjoni

kohustamiseks esitama kohtutäitur Andrei Krekile täiteasjade

nr 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937 lõpetamise avaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Valimisliit Rakvere Heaks,

esindaja v.adv Kaarel Kais

Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon,

esindajad Liisa Oviir ja Katrin Laaniste

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.07.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Valimisliit Rakvere Heaks apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta toimikusse kaebaja 30.06.2025 avaldusele lisatud tõendid digitaalse

kohtutoimiku lk 223–229.

2. Rahuldada Valimisliit Rakvere Heaks apellatsioonkaebus osaliselt ning

2.1. tühistada haldusasjas nr 3-22-1236 tehtud Tallinna Halduskohtu 28.07.2023

otsus esiteks osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja nõude

kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile avaldused täitemenetluste

lõpetamiseks täiteasjades nr 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937 ning teiseks

osas, milles halduskohus jagas menetluskulud;

3-22-1236

2.2. teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada Erakondade Rahastamise

Järelevalve Komisjoni esitama kohtutäiturile avaldused täitemenetluse

lõpetamiseks täiteasjades nr 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937.

2.3. muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Mõista Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt Valimisliidu Rakvere

Heaks välja halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 520 eurot.

Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13.10.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 2021. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel

valimiskampaania aruande, mille kohaselt ei kaasnenud kampaaniaga kulusid. Erakondade

rahastamise järelevalve komisjon (ERJK), kaheldes kampaania kulude puudumises, nõudis

kaebajalt valimiskampaania kulude kohta selgitusi 07.01.2022 ja 29.03.2022 järelepärimistes

(dtl 13 ja 24), millele kaebaja vastas vastavalt 10.02.2022 ja 14.04.2022 (dtl 22 ja 33),

selgitades, et kampaaniaga kulutusi ei kaasnenud, kuna kasutati koduste vahenditega tehtud

reklaamiatribuutikat ja eelmiste valmiste reklaammaterjale.

2. ERJK tegi 04.05.2022 ettekirjutuse nr 88 (vaidlustatud ettekirjutus), millega kohustas

kaebajat esitama 10 päeva jooksul kirjalikud selgitused ja teabe renditud kontoriruumide,

otsepostitusega saadetud valimisliidu ajalehe, valijatele jagatud suhkru ja kartulite ning auto

kleepreklaami maksumuse kohta. Ettekirjutus sisaldas sunnirahahoiatust.

3. ERJK otsustas 26.05.2022 koosolekul (dtl 151) rakendada vaidlustatud ettekirjutuse

täitmata jätmise eest 500 euro suurust sunniraha ning esitas 10.06.2022 kohtutäiturile

avalduse sunniraha sissenõudmiseks solidaarselt J.X-ilt ja S.Z-ilt (dtl 155 ja 156).

Kohtutäitur algatas täitemenetlused nr 066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamist, sunniraha rakendamise keelamist ning ERJK kohustamist täiteasjades nr

2(7)

3-22-1236

066/2022/1935 ja nr 066/2022/1937 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks. Kaebaja

hinnangul tugines ERJK seisukoht, et kaebaja pidi kampaania läbiviimiseks kulutusi tegema,

oletustel ja anonüümsetest allikatest saadud teabel ning mingisuguseid kulusid valimisliit

kampaania läbiviimiseks ei teinud. Kaebaja osutas ka sellele, et valimisliit moodustati

26.08.2021, ent vaidlustatud ettekirjutusele lisatud teadmata päritolu fotodelt ei ole isegi

tuvastatav, millal need on tehtud.

5. ERJK vaidles kaebusele vastu, selgitades esmalt, et sai teavet, sh fotomaterjali, mille

kohaselt jagas kaebaja valimiskampaania ajal kartuleid ja suhkrut, rentis kontorit, eksponeeris

sõidukitele kleebitud reklaami ning levitas oma ajalehte. ERJK-l on erakonnaseaduse (EKS)

§ 1211 lg 1 punktist 6 tulenevalt õigus nõuda valimisliidult teavet selleks, et kontrollida, kas

valimisliit on täitnud EKS-ist tulenevad kohustused. Juhul kui kaebaja ei kandud vaidlustatud

ettekirjutuses nimetatud tegevustega seoses kulusid, on tegemist aruandes kajastamata ja

keelatud anonüümse annetusega. Kui nimetatud kulutused tegid valimisliidu liikmed enda

isiklike vahendite arvelt enne valimiskampaania algust, siis tuleb ka need kajastada aruandes.

Sunniraha rakendamine oli õiguspärane, kuna kaebaja ei täitnud ettekirjutust tähtaegselt.

6. Tallinna Halduskohus tegi 28.07.2022 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohus märkis, et EKS § 1210 lg 1 kohaselt kontrollib ERJK, kas valimisliit järgib EKS

nõudeid ning selleks võib ta nõuda valimisliidult dokumente vastavalt EKS § 1211 lõikele 6.

Olles saanud teavet, et kaebaja kasutas kampaania ajal kontoriruume, eksponeeris

kleepreklaami sõidukil, levitas ajalehte ning jagas suhkrut ja kartuleid, võis ERJK nõuda

nende maksumuse kohta kaebajalt selgitusi ja dokumente. Kaebaja neid ei esitanud. Kaebaja

väide, et tal valimiskampaania kulud puudusid, on paljasõnaline, tõendamata ning

väheveenev. Sunniraha rakendamise eeldused olid täidetud.

7. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta kõik

menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja hinnangul on halduskohtu otsus nõuetekohaselt

põhjendamata ning halduskohus ei ole analüüsinud kõiki kaebaja väiteid ega selgitanud välja

kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Halduskohus on arusaamatult pidanud paljasõnaliseks

kaebaja väidet kulude puudumise kohta. Kaebaja ei saa esitada tõendeid ega selgitusi kulude

kohta, mida ta pole teinud. Halduskohus ei ole arvestanud valimisliidu erilise staatusega –

tegemist on ühekordselt moodustatud organisatsiooniga, mille kampaaniatoimingud teevad

liikmed, kes ise ka valimistel kandideerivad, millega on selgitatavad erakondadega võrreldes

kampaania korraldamise väiksemad kulud või kulude puudumine. ERJK ei selgitanud

kaebajale, milliseid tõendeid või selgitusi tuleb esitada asjaolude kohta, mille kohta kaebaja

oli juba selgitanud, et kuludokumendid puuduvad. ERJK arusaam, et kaebaja pidanuks

esitama hinnangu iga kartuli ja suhkrupaki väärtuse kohta, ei ole EKS mõtte ja eesmärgiga

kooskõlas. Lisaks ei andnud halduskohus hinnangut, millise perioodi kohta tuleb kaebajal

ERJK-le dokumente esitada – kaebajal ei saa olla kohustust esitada dokumente enda

asutamisega võrreldes varasema aja kohta, ent ERJK alustas kaebaja suhtes menetlust teabe

ja fotode põhjal, mille puhul ei ole tuvastatav, millal need on tehtud. Kaebaja heidab ette, et

halduskohus on jätnud analüüsimata poolte vahel vaidlust tekitanud EKS § 128 lg 9 punkti 5 –

ERJK hinnangul liigitusid osad apellandi valimiskampaania läbiviimise raames tehtud

tegevused ja nendega seotud võimalikud kulud nimetatud sätte alla, ent kaebaja sellega ei

nõustu. Sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamisel jättis halduskohus kaebaja

hinnangul põhjendamatult arvesse võtmata selle, et otsus oli ebapiisavalt põhjendatud ning

kaebajat ei teavitatud sunniraha rakendamisest. Lisaks on sunniraha kaebaja hinnangul

ilmselgelt ülemäärane.

3(7)

3-22-1236

8. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta halduskohtu otsus

muutmata, leides et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 30.06.2025 avalduse lisana enda ning ERJK 2024. aasta

maikuu kirjavahetuse, mis puudutab sunniraha rakendamist, samuti 2023. aasta septembri

kirjavahetuse, mis puudutab võimalikke kompromissläbirääkimisi vaidluse lahendamiseks.

Lisaks osundab kaebaja 30.06.2025 avalduses Liisa Oviiri 28.05.2025 raadiointervjuule.

Ringkonnakohus võtab esitatud kirjavahetuse (dtl 223–229) toimikusse. Kuigi kaebaja ei

esitanud neid dokumente esimesel võimalusel, on tegemist vaidluse sisuga seotud

kirjavahetusega, mis pärineb apellatsioonkaebuse esitamisega võrreldes hilisemast asjast.

Kirjavahetus ei ole ilmselgelt asjassepuutumatu. Seevastu on siinse vaidluse seisukohast

asjassepuutumatu L. Oviiri raadiointervjuu, kuna see ei saa anda mistahes tõendusteavet

vaidluse all olevate küsimuste kohta. Raadiointervjuus avaldatud seisukohad, mis puudutavad

õiguse tõlgendamist või kohaldamist üldiselt, ei ole vaidluse lahendamiseks olulised.

10. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud osas, mis puudutab vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust. Samuti on

halduskohus õigesti rahuldamata jätnud sunniraha rakendamise keelamise nõude. Sunniraha

rakendamine iseenesest on lubatav, kui kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud. Seevastu on

halduskohus vääralt leidnud, et sunniraha sissenõudmiseks 10.06.2022 kohtutäiturile

täitmisavalduste esitamine oli õiguspärane. Vastustaja ei järginud sunniraha rakendamiseks

seaduses ettenähtud korda. Osas, milles halduskohus jättis rahuldamata täitemenetluse

lõpetamise avalduste esitamiseks kohustamise nõude, tuleb halduskohtu ostus seega tühistada

ning teha uus otsus, millega kaebuse see nõue rahuldada. Uuesti tuleb jagada ka

menetluskulud.

11. Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane. EKS § 51 lõikest 1, § 121 lõikest 1 ja lõike 2

punktist 3 tuleneb, et valimisliidu tuluks võivad olla üksnes EKS § 123 lõigetes 1 ja 2

sätestatud tingimustel tehtud annetused. EKS § 51 lõikest 2 tuleneb valimisliidule kohustus

esitada ERJK-le aruanne vastuvõetud annetuste kohta. EKS § 128 lõigete 1 ja 4 kohaselt peab

valimisliit esitama ERJK-le aruande valimisliidu ja tema nimekirjas kandideerinud isikute

valimiskampaania kulude ning nende tasumiseks kasutatud vahendite päritolu kohta.

12. Eeltoodud sätete eesmärk on tagada valmistel osalevate poliitiliste ühenduste, sh

valimisliitude rahastamise arusaadavus ja läbipaistvus. Kontrollimaks valimisliidu aruannetes

esitatud andmete õigsust ja täielikkust ning veendumaks, et valimisliit ei ole oma tegevust

rahastanud teadmata päritoluga või lubamatutest allikatest saadud tulu arvelt, on ERJK-l

õigus nõuda EKS § 12 11 lg 6 alusel valimisliidult teavet ja dokumente. Teabe nõudmise

ajendiks võib olla mistahes põhjusel tekkinud vähemalt mõistlik kahtlus valimisliidu esitatud

aruannetes kajastatud teabe õigsuses või täielikkuses.

13. Siinsel juhul pidi ERJK-l talle laekunud fotode pinnalt igal juhul tekkima kahtlus, kas

kaebaja on aruandes valimiskampaania kulusid õigesti kajastanud. Vaidlust pole, et kaebaja

märkis aruandes, et kulusid ei tekkinud. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et võimatu on

tuvastada, millal need fotod tehtud on. Fotodel, kus kutsutakse mingisugusesse ruumi sisse

astuma selleks, et liituda valimisliiduga, kust nähtub, et linnaruumis on valimisliidu kirjadega

kaubiku kõrvale välja pandud valimisliidu ajalehed, kartulid ja suhkrupakid, saab eeldada, et

tegemist on valimisliidu valimiskampaaniaga ning muu hulgas neid kartuleid ja suhkrupakke

kasutatakse valimiskampaaniaga seotud eesmärkidel. Põhimõtteliselt on kaebajal võimalik

selline eeldus oma mõistlike ja piisavalt üksikasjalike selgitusega ümber lükata, kui ta

4(7)

3-22-1236

selgitab, mis asjaoludel, põhjustel piltidel kajastatu tegelikult aset leidis. See aga ei väära

kuidagi ERJK õigust nõuda selle kohta teavet. Nagu eespool öeldud, saab teabe nõudmise

ajendiks olla mõistlik kahtlus. Teabe nõudmiseks ei pea ERJK eelnevalt tuvastama, et

valimisliit on EKS-i nõudeid rikkunud. Teabe küsimuse eesmärk ongi kontrollida, kas

seaduse nõudeid on järgitud ning valimisliidult saadud teabe ja muude kogutud või

kogutavate tõendite pinnalt saab ERJK võtta seisukoha, kas tegemist on rikkumisega ning

kui, siis teha edaspidi ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või selle tagajärgede

kõrvaldamiseks.

14. Vaidlustatud ettekirjutusele lisatud fotodel on kujutatud esiteks ühe hoone akent, kus on

valimisliidu nimega plakatid, mis sisaldavad üleskutset "Astu sisse" (dtl 25–27); teiseks

ajalehte "Rakvere heaks" (dtl 28); kolmandaks õues laual olevaid suhkrupakke, taustaks

valimisliidu kirjadega kaubik (dtl 34); neljandaks valimisliidu plakatiga haagisel olevaid

kartuleid, taustaks juba eelviidatud kaubik (dtl 35) ning viimaks sedasama kaubikut (lisaks

eelviidatule ka dtl 29 ja 31). Kõnealuste fotode pinnalt pidi ERJK-l tekkima kahtlus, et

eelviidatud ruumide kasutamiseks, ajalehe väljaandmiseks, suhkru ja kartulite ning kaubikule

paigaldatud kleepreklaami soetamiseks pidi kaebaja tegema kulusid või saama kartulid,

suhkru, ruumide kasutamise õiguse ja kleepreklaami teenused annetusena. Seega oli ERJK-l

õigus nõuda nende kulude kohta kaebajalt selgitusi.

15. Enne vaidlustatud ettekirjutuse tegemist kaebajale saadetud järelepärimistele antud

vastustes ei ole kaebaja kõnealuste kuludega seonduvat selgitanud. 10.02.2022 vastuses (dtl

22) selgitas kaebaja, et reklaammaterjalid on valmistatud n-ö koduste vahenditega. Samuti on

vastustaja seal arutlenud selle üle, kas kandidaadi isiklikule sõidukile paigaldatud kandidaati

tutvustavad kirjad on käsitatavad poliitilise välireklaamina või mitte. On samas ilmne, et

eelviidatud fotol kajastatud kaubikul oli professionaalselt paigaldatud kleepreklaam, mitte

koduste vahenditega valmistatud plakat. See, kas tegemist on poliitilise välireklaamiga või

mitte, ei oma siinse vaidluse seisukohast tähtsust, kuna küsimus on pelgalt selles, millised

kulud kaubikule kleepreklaami paigaldamisega kaasnesid ning mis oli nende kulude

katteallikas. Teiseks on kaebaja andud oma selgitused 14.02.2022 (dtl 33) vastuses, mis

samuti ei sisalda seda teavet, mille saamiseks tegi ERJK hiljem vaidlustatud ettekirjutuse.

Niisiis ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks oli kaebaja

ERJK-le ettekirjutusega nõutud teabe juba andnud või hajutanud oma selgitustega mõistliku

kahtluse valimiskampaania kulusid käsitleva aruandluse õigsuses ja ammendavuses.

Seejuures nähtub üheselt, et vastustaja on kaebaja antud selgitusi arvesse võtnud ega ole

vaidlustatud ettekirjutuses enam nõudnud teavet näiteks registreerimismärgiga 584 BPR

kaubikule paigaldatud plakatite (dtl 14) või pesumasinakorpuste (dtl 14 ja 15) kohta, kuivõrd

nende osas on tõesti usutav, et valimisliidu liikmed võisid need meisterdada ise rahalise

väärtuseta materjalidest. Eespool viidatud J.X pildiga kaubikule (dtl 31, 34, 35) paigaldatud

kleepreklaami puhul see nii olla ei saanud. Ka ajalehe väljaandmine ei saa olla pelgalt

valimisliidu liikmete vabatahtliku töö tulemus. Sammoodi on see vaidlustatud ettekirjutuses

nimetatud suhkru ja kartulitega. Isegi kui mõni valimisliidu liige võttis enda kanda lehe

trükkimise kulud, andis valimisliidu jaoks kasutusse ruumi või andis valimiskampaanias

kasutamiseks ilma vastutasu saamata kartuleid ja suhkrut, on tegemist annetusega, mis peab

olema aruandluses kajastatud. Selleks, et ERJK saaks kontrollida, millised on eelviidatud

kulude katteallikad, sh kas tegemist on annetusega ja kas valimisliit on annetusi

nõuetekohaselt aruandluses kajastanud, tuligi teha ettekirjutus ja nõuda kõigepealt teavet

vastavate kulude kohta.

16. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et halduskohus ei ole

käsitlenud küsimust, kas teatavad kulud on käsitatavad muude kuludena EKS § 12 lg 9 punkti

5 mõistes või mitte. Vaidlustatud ettekirjutusega ei pannud vastustaja kaebajale kohustust

5(7)

3-22-1236

korrigeerida oma aruandeid ega tagastada annetusi, vaid nõudis üksnes teavet selleks, et ta

saaks edaspidi kujundada seisukoha mh küsimuses, kas kaebaja aruandlus oli õige ja täielik.

Seetõttu ei olnud halduskohtul siinse vaidluse lahendamiseks mistahes vajadust hakata

hindama, millised võimalikud kulud on hõlmatud eelviidatud sättega ja millised mitte.

17. Halduskohus jättis õigesti rahuldamata ka sunniraha rakendamise keelamise nõude. EKS

§ 1212 kohaselt võib ERJK teabe andmiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrata

sunniraha kuni 15 000 eurot. Vaidlustatud ettekirjutuse punktis 2.7. sisaldub sunniraha

hoiatus, nagu näeb ette asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 7. AtSS § 2 lg 1

kohaselt on sunniraha rakendamise eelduseks see, et ettekirjutus on selles märgitud tähtaja

jooksul täitmata. Ettekirjutusega anti kaebajale, kelle kohustuste täitmise eest vastutavad EKS

§ 51 lg 4 kohaselt juhtima õigustatud isikud, teabe andmise kohustuse täitmiseks 10-päevane

tähtaeg. Halduskohtule esitatud kaebuses, mille on allkirjastanud mõlemad juhtima

õigustatud isikud, on kinnitatud, et ERJK teavitas valimisliitu ettekirjutusest 06.05.2022.

Ettekirjutuse sel ajal kätte toimetamist on kaebaja kinnitanud ka halduskohtule 21.06.2022

esitatud avalduses (dtl 76). Kaebaja ettekirjutust 10-päevase tähtaja jooksul ei täitnud.

Kaebaja vastas vaidlustatud ettekirjutusele 15.05.2022 kirjaga (dtl 4), kus heidab ERJK-le

ette põhjendamatut süüdimõistvat hoiakut ning kritiseerib seda, et ERJK on ettekirjutuse

tegemisel lähtunud anonüümsest allikast saadud fotodest, ent ei ole esitanud ühtki selgitust

seoses ettekirjutuses sisalduvate küsimustega konkreetsete kulude kohta. Ettekirjutus on

piisavalt selge, seal oli ettekirjutusele lisatud fotodele viidates küsitud konkreetseid selgitusi

fotodelt nähtuvate kontoriruumide, ajalehe, kartulite, suhkru ja kleepreklaami maksumuse

kohta. Kaebaja ei esitanud mistahes selliseid selgitusi. 500 euro suurust sunniraha ei saa

pidada ülemääraseks.

18. Eeltoodule vaatamata rikkus vastustaja sunniraha rakendamise korda, pöördudes

sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks sunniraha rakendamisest kaebajat

teavitanud.

19. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-72-14 tehtud kohtuotsuses, et sunniraha

rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb siiski täita

haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) § 53 lg 1 punktis 2 ning § 40 lõikes 2 sätestatud

kohustused, kuna AtSS ei sätesta neist kohustustest erandit. Riigikohus märkis eelviidatud

kohtuotsuses, et „[t]ulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama

isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne

sunniraha AtSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. Ka EKS ei sätesta

erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt

teavitamata. Sellest järeldub, et juhul kui ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või

ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri

poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest. See on vajalik muuhulgas selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks

võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist (AtSS § 8 lg 2) või esitada

oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Riigikohus tõdes eelviidatud

lahendis samuti, et isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui

vastustaja kohtutäituri poole pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral

tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga

nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta.

20. Siinsel juhul väidab kaebaja, et vastustaja ei teavitanud teda sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et otsustas 26.05.2022

istungil (protokoll nr 16, dtl 151) rakendada kaebaja suhtes 500 euro suurust sunniraha ning

teha uue hoiatuse 5000 euro suuruse sunniraha kohta. Vastustaja ei ole esitanud ühtki tõendit,

6(7)

3-22-1236

mis kinnitaks sellise otsuse kaebajale kätte toimetamist. Seega, tuvastades, et kaebaja ei ole

ettekirjutust täitnud, pöördus vastustaja kohe kohtutäituri poole sunniraha sissenõudmiseks.

Sunniraha rakendamisest teavitamise nõuet ei saa täidetuks lugeda ettekirjutuses sisalduva

sunniraha hoiatusega. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha

rakendamise eeldus (AtSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus

tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab

aga eelviidatud kohtupraktika kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja

möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Seetõttu ei ole

võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas.

21. Sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on oluline menetlusviga. Selles

olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks

esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kui kaebaja ei ole ettekirjutust

endiselt täitnud ja selle täitmine on ERJK pädevuses olevate kontrolliülesannete täitmiseks

jätkuvalt vajalik, võib ERJK sunniraha rakendada, tehes seda nõuetekohaselt, eelkõige

teavitades kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ning andes talle tähtaja

sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.

22. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta menetluskulude jaotust

(HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt

esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Vastustaja ei ole ei halduskohtus ega ringkonnakohtus taotlenud

enda kasuks menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse mõista

välja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot ning

õigusabikulu 2646 eurot, mis vastab õigusabi osutamisele kokku 14,70 advokaadi töötunni

ulatuses. Ringkonnakohtule esitas kaebaja taotluse mõista välja apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ning õigusabikulu 600 eurot. Viimati nimetatud kulu

kohta kaebaja ühtki kuludokumenti ringkonnakohtu 27.05.2025 määruses antud tähtaja

jooksul esitanud ei ole. Kaebus sisaldas vaidlustatud haldusakti tühistamise, sunniraha

rakendamise keelamise ning sunniraha sissenõudmiseks alustatud täitemenetluste lõpetamise

avalduste esitamiseks kohustamise nõudeid. Rahuldamisele kuulub üksnes viimane neist.

Seega saab kaebuse lugeda rahuldatuks 1/3 ulatuses. Kaebaja kasuks tuleb niisiis välja mõista

1/3 kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivist ehk

1/3x(20+20+20)=20 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmine ei

ole võimalik, kuna kaebaja ei ole esitanud kulu kandmist kinnitavat kuludokumenti.

Halduskohtus kantud õigusabikulude kohta esitas kaebaja halduskohtule advokaadibüroo arve

(dtl 179). Halduskohtu istungi protokollist nähtub, et kohus on kohtuistungil arve koos

menetluskulude nimekirjaga vastu võtnud. Võttes arvesse siiski seda, et kaebaja keskendus

menetluses argumentidele, mis puudutavad ettekirjutuse õigusvastasust, mitte aga sunniraha

rakendamise korra rikkumist, siis tuleb asuda seisukohale, et valdavalt on õigusabikulu

seotud selliste väidete ja argumentide esitamisega, millega kohus ei nõustu. Seetõttu peab

ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebaja kasuks välja õigusabikulu 500 eurot. Kokku

tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista seega 520 eurot. Muus osas jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)